Halljänes Valgejänes PÕHIANDMED: Suurus. Keha pikkus: 48-68 cm. Saba pikkus: 3,5-10 cm. Kaal: 2,5-5 kg. Valgejänese karv... · Talvekarvastik: Hästi tihe, eriti kõrvalestadel. Selle valge värvus tagab loomale lumega kaetud aladel hea maskeeringu. · Suvekarvastik: Valgejänese karvastik on suvel hõredam ning pruunikashalli või roostepruuni värvusega. Toitumine · Valgejänes on rangelt taimetoiduline, tema toiduks on rohttaimed (eelistatult kõrrelised ja liblikõielised), paju, kase, haavaoksad ja võrsed ning koor. Kasekoor Nisu Liblikõelised Käitumine ja elupaik · Valgejänes on üksikult elav, paigatruu ja väheliikuv loom. · Elupaigana eelistab metsi ja rabasid
Llipuit, kuna ta on kvem ja tumedam, lhnab seetttu tugevamalt. 13)Mida mrgitakse thega "W"? Niiskust. 14)Joonista mis pidi puit kmmeldub? 15)mida nim. a) pehkoks b) umboks c) tubaksoks d) mdakoks ? a) oks mille pehme mdaniks hlban "kuni" 1/3 oksa likepinnast. b) marpuidu oks mille on sulgunud tvepuitu ega ulata kljele kuid on avastatav umbekasvamise tunnuste jrgi. c) oks mille puit on tielikult mdanenud roostepruuni vi valkjashalli pehmeks pudedaks massiks. d) oks mille pehke mdanik hlmab "le" 1/3 oksa likepinnast 16)skitseeri heklge eksentriline kasv 17)kirjelda salmilist puitu. 18)nimet. puidu kiudede ebakorraprast ksteisest lbi pimuvat kasvu. 19)skitseeri kakstvi. 20)millistel p.liikidel on omadus tve, okste kge kasvatada pahku. kask,vaher, saar. 21)mispidi ahenevad klmalhe oma ssilhe. klmalhe- kulgeb pikkitve, ssilhe- ssist koorepoole.
metsades elutsevad liigikaaslased väldivad inimesi. Oravad, kel oma isiklik pesa puudub, liiguvad mahajäetud puuõõnsustesse. Pesa on kuulikujuline, punutud lehtedest ja oksaraagudest ning kinnitatud puuoksa külge. Pesa sisemus on ehitatud lehtede, sambla ning harilikult kaheks ruumiks jaotatud. Varjupaigaks kõlbavad lisaks rähnide tühjadele õõnsustele ka vareste või harakate mahajäetud pesad.Harilik orav vahetab karva kaks korda aastas. Suvekarvastik on tal lühike, õrn ning roostepruuni värvusega. Augusti- ja novembrikuu vahelisel perioodil vahetub suvekarvastik järk-järgult tihedama ja tumedama talvekarvastikuga. Sel ajal pikenevad oravatel ka kõrvatutikesed. Orava käpajäljed Toitumine Peaaegu aasta ringi toituvad nad okaspuude seemnetest, peamiselt männi- ja kuuseseemnetest. Orav hoiab käbi käppade vahel ning seda pöörates närib sealt seemneid
hunt, ja pruunkaru. Samuti leidub seal kährikut, rebast, oravat, valgejänest ja metsnugist. Huvipakkuvatest närilistest elab soomaal kasetriibik ja vanades lammimetsades elutseb Eestis üliharuldane lendorav. Metskits Metskits on hirvlaste sugukonda, metskitse perekonda kuuluv sõraline. Pilt Janno Mikk, 2011 Kasetriibik Kasetriibik on pisike, hiire sarnane loom. Piki selga jookseb tal must triip, mida on kerge tähele panna muidu roostepruuni loomakese juures. Üheks eriti iseloomulikuks tunnuseks on erakordselt pikk saba. Pilt Dodoni, 2007 Lendorav Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Eestis on teda rohkem Kirde ja EdelaEestis Lendorav on omapärase välimusega. Tal on suured silmad ning esi ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd. Suured silmad on talle kasulikud öösel pimedas nägemiseks, sest lendorav on aktiivne peamiselt öösiti. A.Popov, 2008 Pruunkaru
väiksemakasvulisem alamliik L. t. varronis. Kaitse Valgejänes pole hetkel ohustatud. Tema keskkond külmas kliimas on aga väga spetsiifiline, seetõttu tekitavad üha intevsiivsem Arktika ärakasutamine ning sealsete piirkondade reostus muret. Valgejänese iseloomulikud omadused Talvekarvastik: Hästi tihe, eriti kõrvalestadel. Sele valge värvus tagab loomale lumega kaetud aladel hea maskeeringu. Suvekarvastik: Valgejänese karvastik on suvel hõredam ning pruunikashalli või roostepruuni värvusega. Käpad: Jalad on sageli karvased. Karvastik kaitseb külma eest ning tagab kindlama sammu lumel ja jääl. Kõrvad: Valgejänese kõrvad on üpris lühkesed, mis hoiab ära soojuskao. California kõrbetes elutsev california jänes on aga väga pikkade kõrvadega, mis tagavad organismile hea jahutuse. Rahvapäraseid nimetusi: Haavikuemand, haavikuisand, pikk-kõrv, välejalg, kikk- kõrv. Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/valgejanes_anne sulg.htm
Mis on siis ühist käsnal ja tervisel? Musta pässiku poolt on põhjustatud kasekasvaja, puu murdumine ja lõpuks kuivamine. Sagedamini võib leida pargi- või alleepuudel. Käsna leidub kõikjal Eestis, parasiteerib enamasti kaskedel aga ka pihlakal ja lepal. Enamasti parkides ja puisniitudel kasvavate puude tüvedel. Taelikulaadsete sugukonnast. Suurus mõnest sentimeetrist kuni poole meetrini. Väliskujult ebakorrapärane, ebaühtlane, suuremate ja väiksemate lõhedega, krobeline, tume- roostepruuni värvi. Murdumisel laguneb väline kiht kergesti tükkideks. Seeneliha on väga kõva, pruun, marmorimustriline. See on seene steriilne moodustis, mis areneb puidu kõige kahjustatumal kohal, kust puu murdub hiljem tuule käes väga kergesti. Eosed valmivadki äsja surnud kase tüvedel, millel koor on seeneniidistiku poolt eemale surutud. Selles vabas ruumis arenevadki paljude pooridega viljakehad. Need kasvavad vaid mõne nädala, moodustunud
Karvasjalg-kaku suurune. Ülalpool tume-pruunikashall heledate tähnidega. Alapoolne valge, pugualal tiheda musts-pruuni triibustikuga. "Loor" valkjas, jalgade sulestik valge. Nokk kollane. Saba poolest tiivast lühem. Aktiivne ka päeval. Hääl hele, kaeblik "kiu" või terav haugutus. Kultuurimaastikul, pesa puuõõntes. Üldpikkus 23 cm. (T. Randla, 1976) Eestis on kivikakk väga harv eksikülaline.(eoy.ee) Kodukakk: III kategooria liik. Umbes varesesuurune tuhkhalli või roostepruuni sulestikuga kakk. Hästi eristatav tumeda peenmustriga "loor". Aktiivne peamiselt öösiti. Hääles õõnes "kuvitt" või paarimisaegne rütmiline, uluv kolmesilbiline huige. Teeb ka teistsuguseid häälitsusi. Üldpikkus 38 cm. Kodukakk on Eestis üldlevinud ja sage haudelind. Asustab põhiliselt kultuurimaastikku- parkke, parkmetsi, vanemaid lehtpuistusid, segametsi, vältides suuremaid metsi ja okaspuistusid. Mõnes suuremas pargis on pesitsenud korraga mitu erinevat paari. Kaitstava
ristimotiivil on kristluses kõige suurem sümboliväärtus, ning teiseks sellega, et ristikujuliste kirikute ehitamise traditsiooni pikkus näitab kristluse tugevust. Kaarli kirik on krohviga katmata puhaslaos müüritisena, mille materjaliks põhja-eestile iseloomulikult oli mõistagi paekivi.see on esimene paekivi ilu julgelt eksponeeriv sakraalhoone. Kaarli kiriku müüride ehituspaekivina kasutati selle kivimiliigi kolme välimuselt erinevat tüüpi: heledat halli lubjakivi, erksa roostepruuni püstakmustriga halli lubjakivi ja põhjapunastest kihtidest pärinevat roostepruuni dolokivi. Roomaani kirikuehituses oli tähtis koht tornidel. Kaarli kirk ehitati eestis haruldase kahe kõrge läänetorniga. Torn täidab enamasti ainult eeskoja ülesannet ja kampaniiliga itaalia krikute puhul on see maaliline märk, millel on ainult kunstiline mõju. Kirikul karniis viilu allosas puudus, katusekarniis liigub horisontaalselt üle torni nurga ning
edela suunas. Selle lohu keskel on ligikaudu 1,5-2 m läbimõõduga selge veega ala, milles on omakorda ligi 1m läbimõõduga hele liivase põhjaga ala, mille põhi ,,keeb" ajades üles liiva. Vee äravool on kagusse ligikaudu 1m laiuses ojas, kus vee sügavus on keskmiselt 15-20 cm. Vee äravooluala on nagu allikaski keskelt heleda liivapõhjaga ala, millest väljapoole jääb tumedam liivaala ja sellest veelkord väljapoole roostepruuni pinnasega ala. Allika ümbrus on võsastunud. Kaitsevööndi ulatus Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise asukoha kirjeldus Allikas asub endise jaotuse järgi Urvaste kihelkonnas, Visela külas. Allikas paikneb Visela oja ürgoru põhjas, oru loodeveeru jalamil, liigniiskel metsaga kaetud alal.[11.]
männikutes enamasti üksikpuudel. kiiresti. Lehtpuude tüvemädanikud Kuusetaelik-viljakeha laskuv alusega. Haavataelik kübarad nürinurkesed, laia Sageli kuivanud kuuse okste ala külgedel laskuva alusega, enamasti tontsid, tugevalt resubinaatsena (liibuvalt?). ülakülg radiaalsuunas lõhestunud. Oksa all krobeline, puitunud, punakaspruun, resubinaadsed. Servast roostepruuni ülaküljega. Põhjustab haava ja paplite nakatub klassikaliselt, enamasti levib tüve südame mädaniku. Puud nakatuvad tüve või alumises ja keskmises osas. Eestis tihe koore vigastustest, enamasti oksa armide vahtral. Viljakehad tüve alumises osas ja kaudu. Puit värvub kollakaspruuniks. 3. okste hargnemiskohas. Tõrje- puu maha staadiumis kollakasvalgeks pehmeks. võtta. Harilik väävlik e vääveltorik
soojendada. Oravad, kel oma isiklik pesa puudub, liiguvad mahajäätud puuõõnsustesse. Pesa on kuulikujuline, punutud lehtedest ja oksaraagudest ning kinnitatud puuoksa külge. Pesa sisemus on vooderdatud lehtede, sambla ja niinega ning harilikult kaheks kambriks jaotatud. Asendusvariandina kõlbavad varjupaigaks lisaks rähnide tühjadele õõnsustele ka vareste või harakate mahajäätud pesad. Harilik orav vahetab karva kaks korda aastas. Suvekarvastik on tal lüheldane, õrn ning roostepruuni värvusega. Augusti ja novembrikuu vahelisel perioodil asendub suvekarvastik järk-järgult tihedama ja tumedama talvekarvastikuga. Sel ajal pikenevad oravatel ka kõrvatutikesed. 44 Karvastiku värvuse muutus on märgatavam orava leviala põhjapoolsetel aladel. Oravad on suurepäraselt kohastunud eluks puude otsas, nende võimsad tagajalad on varustatud teravate küünistega, mis aitavad neil okstel püsida.
Metsvitsa põletamisel tekkiv suits surmab kärbseid. Samblarinne on katkendlik, peamiselt tüvealustel mätastel esinevad palusammal ja laanik, mätaste vahel: soovildik, harilik teravtipp ja turbasamblad. SOOVILDIK kasvab rabades, soo- ja rabametsades, soostuvatel niitudel, sageli koos turbasamblaga. Soovildik on kuni 12 cm pikkuse varrega, kollane või kollakas- roheline tiheda muruna kasvav sammal. Taime vars on kogu ulatuses kaetud roostepruuni risoidvildiga. Lehed kuivalt varrele ligistunud, märjalt püstised või eemaldunud, lantsetjad. Ülemised varrelehed on kollased, alumised tumedamad - rohelised. Harva esinevad sigikehad e. sigilehed, mis vees ringi ujuvad ja sobi- vates tingimustes uue soovildiku taime annavad. 47 TERAVTIPP kasvab niisketel niitudel, veekogude kallastel, lodumetsade mättaharjadel,
annaabi.ee 
