Fotod 2-4.Valik efektsete lehtedega püsikuid. Hosta (Hosta) Helmikpööris (Heuchera) Rodgersia (Rodgersia) Hostad on ühed efektsemad ja lihtsamini kasvatatavad varjutaimed. Nad pakuvad ka väga suurt valikut lehtede värvuse ja taime kõrguse osas, alates miniatuursetest kuni 180 cm kõrguseid variatsioone. Lehtede värv varieerub rohelise, sinise valge ja kuldse vahel. Mõned hostad lõhnavad. Sobib istutada murtudsüdame kõrvale. Fotod 5-6. Valik roosakate õitega varjutaimi Kukehari (Sedum) Risoomikas kurereha (Geranium macrorrhizum) Risoomikas kurereha on üks vastupidavamaid varjutaimi. See taim paneb kevade särama oma roosade või valgete õitega. Kasvab 40 cm kõrguseks. Lehed lõhnavad aromaatselt. Taim sobib hästi naabriks astilbele, brunnerale ja mitmetele teistele. Foto 7. Brunnera (Brunnera macrophylla)
hea maitse. Koriandri abil saab vürtsi lisada ka mitmesugustele küpsetistele, majoneesile, salatikastmetele, hapukapsale ja marineeritud köögiviljadele. · Asaföötida ehk juudavaik Tarvitamisküps juudavaik kujutab endast ebamäärase kujuga kamaraid, mis koosnevad mitmesuguse suurusega mandlikujulistest terakestest ning neid siduvast veidi teralisest määrdunud kollasest või kollakaspruunist kleepuvast massist. Terakesed on kollakad, nende lõikepind piimvalge roosakate soontega. Õhu käes muutub lõikpind alguses purpurpunaseks, seejärel punakapruuniks. Mida parem on juudavaik, seda suuremad, elastsemad, puhtamad ja heledamad on kamarad. Ta on sööbiva toimega. Lõhnalt meenutab sibulat ja küüslauku, misjuures ülekaalus on küüslaugu lõhn. Juudavaigu eripäraks on tema ülimalt lenduv aroom, mis on suuteline lõhnastama kõike ümbritsevat - õhku, seinu, riideid, toidunõusid. India köögis kasutatakse teda riisi- ja köögiviljatoitudes
söögiisu parandav. Aedkoriander Vara- ja kesksuvel(VI-VII) rikkalikult õitsev Eestis vajab Külvatakse varakult(soojenenud Värskeid, enne õitsemist väikeste valgete või roosakate õite ning pitsiliselt sooja, tuulte mulda) otse kasvukohale, seeme korjatud lehti kasutatakse sulgja lehestikuga taim. Peene vaolise varrega, eest kaitstud idaneb 2- 3 nädalat. Külvisügavuseks salatites, riisi-ja kasvab kuni 60cm kõrguseks 20-60cm. Alumised kasvupaika. piisab1-1,5cm. Vajadusel munaroogade, liha sulglõhised lehed kuivavad varakult
Jaanuaris tärkab isaslindudes juba lauluhimu. Veebruaris jäävad nad paiksemaks ja märtsis liituvad paarideks. Sel ajal sagenevad isaslindude vahel tülid ja võitlused. Musttihane pesitseb igasugustes puuõõnsustes ning ka puujuurte vahel, kivide all koopakestes ja pehkinud kändudes. Pesakoobast ei uurista ta kunagi ise. Pesa ehitab emaslind kuivadest taimekõrtest, samblast ja taimevillast. Pesalohu vooderdab sulgedega. Pesas olevad munad on valged, roosakate täppidega ja väga väiksed. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastega. Poegade eest hoolitsemisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Peale pesast väljumist jäävad pojad tegutsema koos pesakonnaga pesa lähimas ümbruses. Arvatavasti võtavad noored musttihased varsti ette pikemaid liikumisi, vanad jäävad enamasti paigale. Musttihane on looduskaitse all. Sinitihane Sinitihane on väiksem ja heledam kui rasvatihane
Viljad valmivad augustis-septembris. Lõikamine - Kui õite pärast siis ei lõigata, sest hekis ära lõigatuna ei õitse. Lõigata kohe peale õitsemist ära õied ja nõrgad oksad. Kultivarid ´Argenteovariegata´- ´Sarah Sands´ - Kõrgus 2,5-4 m, ´Mattsund´. – roosakate valgekirjude lehtedega laius kuni 2-3 m. Punakas-lillad väga lõhnavate õitega sort ´Aureovariegata´ - lihtõied. ´Holger´- valgeõieline kollasekirjude lehtedega ´Miss Ellen Willmott´ - Kõrgus ´Diversifolia´ - lihtlehine saar 2,5-4 m, laius kuni 2-3 ´Nana´ - kerajas saar, mõne m. Õiepungad rohekasvalged,
hambavalu, igemepõletike, nina- ja kurgupõletike korral. Võetakse 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta.Salveilehed valatakse üle 40o alkoholiga, lastakse 14 päeva seista, kasutatakse välispidiselt põletikuliste nahahaiguste korral. Aitab hästi ka kompressideks paistetuste, põrutuste ja pigistuste puhul. Sama lahust on sobiv kasutada seedehäirete, maksa- ja neeruhaiguste korral 20 tilka 3 korda päevas. Varemerohi Kasvab niisketes kohtades, 40120 cm kõrgune, lillade või roosakate õitega mitmeaastane taim. Raviks kasutatakse juuri, mida sügisel või ka kevadel välja kaevatakse. Juur on tumepruun kuni mustjas, seest kollakasvalge, pöidlajämedune, määrdunud ja rasvane. Juured pesta ja kiiresti kuivatada. Kasutatakse vesi- ja alkohoolseteks tõmmisteks reuma- ja liigesepõletiku ravis. Võtta 1 teelusikatäis varemerohujuure pulbrit klaasi keeva vee kohta, lasta 10 minutit tõmmata ja juua lonkshaaval 1/3 klaasi 3 korda päevas.
põhjustavad psoriaasile iseloomulike haiguskollete tekke. Teada on, et psoriaas on tugevalt päriliku eelsoodumusega komplekshaigus, kuid haiguse avaldumist mõjutavad lisaks geneetilistele eelsoodumusele ka keskkonnafaktorid. Sarnaselt teistele komplekshaigustele ei määra psoriaasi avaldumist ära aga mitte üks geen, vaid paljude geenide koosmõju ja interaktsioon keskkondlike faktoritega. 10 Haigus avaldub roosakate või lillakaspunaste, teravalt piirdunud, ümbritsevast nahast kõrgemate laikudena, mis on kaetud hõbevalge ketendusega, millest ka nimetus soomussammaspool. Sõltuvalt laikude suurusest (1mm-st kuni mitmekümne cm-ni), on haigusel palju erinevate nimedega vorme: punktikujuline, tilgakujuline, mündikujuline, naastuline psoriaas jne. Lööve võib paikneda kõikides kehapiirkondades, kuid tavalisemateks
Haigestutakse, kui vaktsineerimata inimene puutub kokku nakatunuga. Tegemist on piisknakkusega ning selle tõttu on see äärmiselt nakkav. Leetriviirus levib inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu või nakatunu nina- ja suueritistega kokku puutudes. Psoriaas - Psoriasis vulgaris Psoriaas on põletikuline nahahaigus,mis on tingitud marrasnaha (epidermise) rakkude kiiremast elutegevusest ja paljunemisest võrreldes normaalse nahaga. Haigus avaldub roosakate või lillakaspunaste, teravalt piirdunud, ümbritsevast nahast kõrgemate laikudena, mis on kaetud hõbevalge ketendusega. Lööve võib paikneda kõikides kehapiirkondades, kuid tavalisemateks kohtadeks on peanahk, küünarnukid, põlved ja küüned. Kuigi üldiselt on põhjused ebaselged, teatakse, et tegemist on päriliku eelsoodumusega haigusega. Arvatakse, et varajasem haigestumine on rohkem seotud päriliku eelsoodumusega kui hiline haigestumine.
majaseeni ehk majava m m e. Taelseened kahjustavad puid ja puitu. Nad on m etsades laialdaselt levinud, esinedes puudel kõvade m o odustistena. Kahjustatud puud muutuvad tarvitamiskõlb matumuks. Paljud taelseened v õivad areneda mitte ainult elusatel puudel, vaid ka puuehitistel. Majaseentest on k õige kahjulikum majavam m. Majavam mi m ütseeli arene misel m o odustuvad kahjustatud puidu pealispinnal vatitaolised h üüfide kogu mid kollakate v õi roosakate laikude ga ja vesise vedeliku tilkadena. Majaseened paljunevad hüüfide eraldumise ja e oste m o odustamise teel. Basidio mütseetidest võib ni m etada veel kübarseeni. Nendest koosneb viljakeha jalast ja peast. Kübara alumisel pinnal m o odustavad torukesed v õi radiaalsed plaadikesed basiidiumidega. Kübarseente hulka kuulub nii s öödavaid kui ka m ürgiseid seeni. Toiduks tarvitatakse nende seente viljakehi, mis on mitm esuguse kuju, suuruse ja värvusega
käima, tõuseb palavik ja süda hakkab meeletult kiiresti lööma. Võib isegi teadvus kaduda. Surm aga saabub hingamishäirete tõttu. Nii tuleb hoida lapsed näsiniinepõõsastest kaugel, sest nende kaunid marjad ahvatlevad end kindlasti sööma. Õnneks on neil kohe tunda ebameeldiv maitse ja laps pääseb nii vaid kerge mürgistusega. Varakevadel köidab tähelepanu näsiniin oma saledatele okstele kinnitunud lõhnavate roosakate õitega. Vaasi toodud näsiniine lõhn võib tekitada peavalu ja uimasust. Põõsa nimi on tulnud ka sellest, et oksad on sitked. Paraku on õieehtes oksa katkinäsimine väga halvasti lõppenud. Isegi oksa lõikamisel nahale sattunud mahl võib tekitada lööbe. Kuna näsiniine kõik osad, sealjuures erkpunased luuviljad, on väga mürgised, siis peaksid väikeste lastega pered hoolega kaaluma, enne kui oma koduaeda sellist surmavat iludust istutada. 6.7
saj.). Ehitusvõtete täiustudes hakati viiskuppelkirikute arhitektuuris taotlema kergemat üldilmet (Pantokratori kloostri kirikud, Hosios Lucase kloostri kirikud, 11.-12.saj.), mis saavutati sellega, et peakuplit toetavate tugipostide asemel hakati kasutama sambaid, aknaavad tehti suuremad, kaarte ja võlvide rütmiline kordumine suunas pilgu ülespoole. Vastupidiselt varasemale suletusele saavutati neis kirikutes massi ignoreerimine, mida eksterjööris tihti toetas vahelduv valgete ja roosakate kivide ladu (nn. "triibulised kirikud"). Lisaks suurtele akendele liigendasid välisseinu veel nisid ja dekoratiivsed sambakesed. Sellist laadi viljeldi Kreekas ( Apostlite kirik Salonikis, 14.saj.), aga ka Balkanil ja Väike-Aasias . Viiskuppelkirikuna ehitasid bütsantsi meistrid ka San Marco katedraali Veneetsias (11.saj.). Profaanarhitektuur on säilinud üksnes fragmentaarselt. Varasemast perioodist (6.saj., teistel andmetel 8.saj.) võiks tuua jäikade vormidega nn
annaabi.ee 
