Bütsantsi ( 395-1453) diplomaatia Peale Rooma impeeriumi lagunemist hakkas rahvusvaheliste suhete süsteemis olulist rolli mängima Bütsants. Roomast eraldumise ajaks loetakse 395 aastat ja esimeseks imperaatoriks sai Arkadios. Ida-Rooma riigi kodanikud pidasid ennast roomlasteks. Etniline koosseis: kreeklased, süürlased, koptid, armeenlased, grusiinid, juudid, alates 6 sajandist slaavlased ja 11 sajandist araablased. Majanduses, poliitikas ja kultuuris kuulus üleolek kreeklastele. Riigikeeleks oli 6 sajandini ladina keel, hiljem kreeka keel. Uus rahvusvaheline süsteem erines tunduvalt Rooma impeeriumi aegsest. Algas Suur rahvasterändamise ajajärk. Kõiki selle nähtuse põhjusi ei suuda teadlased seletada
1. Misted Btsants- Ida-Rooma keisririik keskajal igeusu kirik- Rooma imeeriumi Idaosas kujunenud riik patriarh- igeusu kiriku pea ikoon- phapilt kirikulhe- kiriku jagunemine igeusu ja katoliku kirikuks +2. Kuidas nimetasid oma riiki btsantslased? Kuidas nimetasid seda lneeurooplased? Miks? Btsantsalsed nimetasid endeid roomlasteks ja oma riiki Rooma riigiks. Lneeurooplased kreeklasteks kuna seal kneldi enamasti kreeka keelt. Sest keiser Theodosius Suur jagas riigi kaheks. +3. Kes oli Jusinianus? Millal ta elas? Milliste oluliste saavutustega lks ta ajalukku? Ta oli keiser, kes taastas Rooma impeeriumi muistse hiilguse. 482-565. Ta tugevdas sjavge ja laevastikku ning vallutas tagasi Phja-Aafrika, Luna-Hispaania ja Itaalia. +4. Miks arenes Btsants varakeskajal kiireminu kui Lne-Euroopa?
Bütsants Bütsants Ülevaade ajaloost · Lääne-Rooma alad langesid 6. saj germaanlaste võimu alla. Ida-Roomas püsis keisrivõim kuni 15. saj, mil Konstantinoopli vallutasid türklased. Ida provintsid tugevamad ja jõukamad. · Bütsants nimi tuleb Konstantinoopoli kreekapärase nimetuse Byzantioni järgi. · Riik oli jätkuvalt keisririik ja selle elanikud nimetasid enda roomlasteks. Läänes nimetati neid kreeklasteks. · Kreeka keel -Bütsantsi riigikeel. · Keiser Justinianus (527-565) püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. * Vallutab juurde maid. * Tsiviilkoodeks kõik võrdsed (Corpus iuris civilis) * Ehitab Konsta vääriliseks pealinnaks. * Hagia Sophia (Püha Tarkuse) katedraali ehitus. · Keiser Basileios II (976-1025) Bütsantsi väline hiilgus, võim ja heaolu haripunkt.
2)cogito ergo sum-mõtlen järelikult olen olemas(R.Descart);; 3)fiat lux-saagu valgus;; 4)carpe diem-kasuta aega;; 5)o tempora,o mores-oh ajad,oh kombed(Cicero);;; Rooma numbrid:10-XM;40-XL;50-L;90-XC;100-C;500-D;1000-M;;; Ladina keele ajalugu(üle 3000a):1)algas 10.saj eKr,Itaalia maakonnast Latium(tänap Lazio),räägiti lingua Latina,elasid latiinid;;;2)Rooma linna rajamine 753eKr;keele levitamine:rahvas vallutas ümbritsevaid alasid(sõjad);nim roomlasteks;;;3)1.saj eKr Klassikaline Antiikaeg;Rooma Impeeriumis(väga suur) ladina keel(va kreeka);õiget keelt levitasid:Caesar,Cicero;;;4)5.saj pkr Klassikaline Rooma lagunenud;valitseb ristiusk;kasut ametlikult ladinakeelt,inim ei räägi;;;5)10.saj ametlikult ladina,kõnekeel prantsuse,itaalia,hispaania;;18.saj ladinakeelt ei kasut otseselt(ka mitte piiblis,kirikus,ülikoolis);;; Kreeka-Rooma jumalad:Hera-Iuno-abielu,sünnitus-paabulinnusulg;;Poseidon-Neptunus- veekogud-3-hark,pikad juuksed,habe;;
15. Btsants. Riik ja hiskond. levaade ajaloost: Lne-Rooma alad langesid VI sajandiks germaanlaste vimu alla ja seal tekkisid sltumatud germaanlaste riigid. Ida roomas psis keisrivim kuni XV sajandini, siis aga vallutasid trklased Konstantinoopoli. Ida-Roomat hakati kutsuma Btsantsiks, mis tulenes Konstantinoopoli varasema kreekaprases nimetusest Byzantionist. Riik oli aga jtkuvalt Rooma keisririik ning elanikud nimetasid end roomlasteks. VII sajandil sai varasema ladina keele asemel Btsantsi riigikeeleks kreeka keel. Keiser Justinianuse valitsusajal (527-565) pti taastata Rooma impeerimu muistset hiilgust, kuid VI sajandi teisel poolel tungisid Balkani poolsaarele lunaslaavlased ja Itaaliasse germaani him langobardid ning seetttu Itaalia kaotati. VII sajandil tungisid Balkanisse Aasiast trgi pritolu bulgaarid. Nemad rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Btsantsiga olid vaenulikud. Aja
Bütsants 1. Ülevaade ajaloost Ida-Roomas püsis keisrivõim aga järjepidevalt kuni XV sajandini, mil riigipealinna Konstantinoopoli vallutasid türklased. Konstantinoopoli varasema kreekapärase nimetuse Byzantion järgi hakati Ida-Roomat keskajal nimetama Bütsantsiks. Ametlikult oli riik aga jätkuvalt Rooma keisririik ja selle elanikudki nimetasid end roomlasteks. Kuid enamik neist rääkis kreeka keelt, millest sai VII sajandil varasema ladina keele asemel ka Bütsantsi riigikeel. Lääne-Euroopas nimetati bütsantslasi sageli lihtsalt kreeklasteks. Nii võib Bütsantsi pidada keskaegseks Kreeka riigiks. Kuid selle valdused ulatusid pikka aega Kreekast palju kaugemale: riigi tuumikaladeks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. VI sajandi teiselpoolel tungisid Balkani poolsaarele lõunaslaavlased ja Itaaliasse
etruskipärase nime Rumon järgi. Teiseks, juba ammu ei eksisteeri niisugune riik nagu Rooma, see tähendab, et meie loengukursuse raames sõnad «Vana-Rooma» ajalugu, kultuur, mütoloogia, kirjandus, poliitika jne on nn. pleonasmid. Kolmandaks, Rooma impeerium eksisteeris III sajandi lõpust koosnevana «kahest Roomast»: Läänest ja Idast; kui Lääne impeerium langes aastal 476, siis jäi ainult Ida-Rooma, s.o. Bütsants, kus elasid peamiselt kreeklased, kes nimetasid ennast «roomlasteks». Esialgu nimetati Itaaliaks ainult Apennini poolsaare lõunatipu, kus elasid inimesed, keda kreeklased nimetasid «hoi italiotoi», tulenes arvatavasti müütilise kuninga Italose nimest. Alates neljandast sajandist eKr. nimetasid kreeklased Itaaliaks Suur-Kreekat. Apennini poolsaart või selle osi nimetati ka Hesperiaks (Õhtumaaks), Oinotriaks ja Ausoniaks. Kreeklastelt ülevõetud nime «Itaalia» hakkasid roomlased arvatavasti juba III sajandi
lõhenenud. Õigeusu kõrval on olemas veel üksikuid algsest idakirikust eraldunud voole , sealhulgas a r m e e n i a kirik, e t i o o p i a kirik, samuti muhameedlikus Egiptuses väiksearvulisena säilinud k o p t i kirik ( kasutab kultusekeelena muinasegiptuse keelest arenenud kopti keelt). Suurimaks kristlike uskkondade seas on tänapäeval k a t o l i k u kirik. Lääne- Rooma riigi langemise järel pöördus läänekirik oma misjoniga barbarite poole. Barbarid, kes soovisid saada roomlasteks, võtsid ristiusku kui Rooma tsivilisatsiooni osa. Oskuslikult on lahendatud katoliku kiriku õiguslik seisund tänapäeval. See määratakse VATIKANI kui iseseisva riigi ning mingi teise riigi vahel sõlmitud lepinguga. Võrreldes alalhoidlikuma õigeusuga on katoliku kiriku sisekord ja õpetus rohkem muutusi läbi elanud. Üheks taoliseks erinevuseks on varakeskajal kujunenud õpetus p a av s t i s t kui Kristuse a s e m i k u s t . Katoliku kiriku
· Misjon Skandinaavias algas IX sajandil · Ristiusu vastu võtmine käis Skandinaavias käsikäes riikide tekkega · Pärast usu vastu võtmist hakkasid viikingite rretked vaibuma · Rüüstajatena tõusid esile idaranniku rahvad, eelkõige rüüstajad ja kuralased Bütsants · Lääne-Rooma alad langesid VI sandiks germaanlaste võimu alla, tekkisid sõltumatud germaanlaste riifid · Bütsantsis nimetasid inimesed end roomlasteks · Keiser Justinianuse (527-565) ajal püti taastada Rooma impeeriumi muistne hiilgus · 6. Saj tungisid Balkani poolsaarele lõunaslaavlased ja Itaaliasse langobardid, mistõttu plaan kukkus läbi · Balkani põhjaossa tungisid VII sajandi alguses bulgaarid · VII tungisid sisse ka araablased; vallutasid Vahemere idaranniku · X sajandil saadi Kreeta, ning Süüria Konstantinoopoli võimu alla, turvalisus taastus · Türklased-seldzukid purustasid 1071
RIIK JA ÜHISKOND. ÜLEVAADE AJALOOST o Lääne-Rooma alad langesid 6 sajandiks germaanlaste võimu alla ja seal tekkisid sõltumatud germaanlaste riigid. Ida-Roomas püsis keisrivõim aga järjepidevalt kuni 15 sajandini, mil riigi pealinna Konstantinoopoli vallutasid türklased. Ida-Roomat hakati nimetama Bütsantsiks (Konstantinoopoli varasem nimetus oli Byzantion). Ametlikult siiski Rooma keisririik, elanikud nimetasid end roomlasteks. Kuna enamus rääkis kreeka keelt, siis 7 sajandil asendas see riigikeelena ladina keele. Lääne-Euroopas nimetati bütsantslasi lihtsalt kreeklasteks. Riigi tuumikalaks oli Väike- Aasia ja Balkani poolsaar. o Keiser Justinianus püüdis taastada endist Rooma hiilgust, ent 6 sajandil tungisid Balkani poolsaarele slaavlased, ning Itaaliasse germaani langobardid, ning Itaalia kaotati ja Balkan säilitati raskustega
Lasi vürst Vladimir Venema ristida · 1030. Tartu rajamine Jaroslav Targa poolt · Jaroslavi ajal kodifitseeriti vene õigus slaavi tava õigus+ Rooma õigus · Kiievi vürst oli suurvürst talle allusid osastisvürstid, kes teatud hetkel tahtsid muutuda iseseisvaks- nii kujuneb killustatus · Druziina-tsaari või vürsti sõjavägi ??? 2. Bütsans ·1453.a vallutasid Konstantinoopoli türklased. Valdav oli Kreeka keel, ennast nimetati roomlasteks. ·Bütsantsi võib pidada ka keskaja Kreeka riigiks, riigituumikala oli Balkani poolsaar ja Väike - Aasia ·Justinianus (527-565) - 6.sajandil tungivad Balkanile Lõuna-Slaavlased. ·Balkani lõuna poolsed slaavlased sulandusid Bütsantsi riiki - põhjapoolsetest kujunesid lõuna slaavlased (Slaavlased jagunevad lõuna, ida ja põhja) 7 saj. tungisid Balkani aladele sisse Bulgaarid, doonau lõuna kallas, rajasid sinna riigi. ·7 saj. vallutasid Araablased Vahemere ida ranniku Egiptuse.
annaabi.ee 
