Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rooliajami" - 13 õppematerjali

Rooli masin
16
doc

Rooli masin

..........................................5 1.4 ROOLISEADME EHITUSE JA TÖÖPÕHIMÕTTE KIRJELDUS..................................................7 1.5 HÜDRAULILISE ROOLISEADME PÕHILISED RIKKED...........................................................8 2. ARVUTUSLIK OSA........................................................................................................... 8 2.1 ROOLILEHELE MÕJUVAD JÕUD JA MOMENDID..................................................................8 2.2 ROOLIAJAMI MÕÕTMETE MÄÄRAMINE..............................................................................9 2.3 ROOLIMASINA AGREGAATIDE ARVUTUS...........................................................................10 2.4 KRUVIPUMBA JA ELEKTRIMOOTORI VALIK.....................................................................12 3.1 ROOLISEADME SKEEM.......................................................................................................16 3.2 ROOLIAJAMI HÜDROSKEEM.....................

Masinaehitus → Masinaelemendid
13 allalaadimist
Rooliajamid ja vedrustuse tüübid
6
docx

Rooliajamid ja vedrustuse tüübid

 Lehtvedrupaketi suur mass suurendab vedrustamata massi.  Lehtvedrupakett vajab regulaarset hooldust. Neljas: keerdvedrustus Eelised:  Väike mass  Ei vaja hooldust  Kompaktsus Puudused:  Modifitseerimata keerdvedru jäikuskarakteristik on lineaarne  Vajab lisahoobasid  Keerdvedrul ei ole arvestatavat võnkumisi summutavat võimet Rooliajamite tüübid: Esimene: Võimendiga ja võimendita rooliajamid Võimendiga rooliajami puhul on löögid mida autoga sõites tunda võib palju väiksemad, ehk siis roolivõimend leevendab lööke juhi kätele ja on tunduvalt kergem rooli üldse keerata. Teine: Hammaslatt-hammassektor Neid kasutatakse suurematel autodel, need on kahekordse ülekandega roolimehhanismid ja reeglina varustatud ka võimendiga, mis asub roolimehhanismiga ühises keres. Kolmas: Hammaslatt Hammaslatt roolimehhanism on hetkel kõige levinum roolimehhanism sõiduautodel.

Auto → Auto õpetus
25 allalaadimist
Eksamiküsimused 2007 Laevaehitus
3
doc

Eksamiküsimused 2007 Laevaehitus

33. Ankruseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. 34. Lastiseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. 35. Horisontaalse lastitöötlusega erinevaid laste vedavad laevad. 36. Luugiseade. Otstarve, paigutus, konstruktsioon. 37. MacGregori luugiseade, kirjeldus, tööpõhimõte. 38. Losspoomid. Losspoomide paaristöö kirjeldus. 39. Raskekaalupoomid ja kraanad 40. Rooliseade, otstarve, koostisosad. 41. Rooliseade, erinevat tüüpi rooliajami (roolimasina) kirjeldused. 42. Paadiseade, otstarve, koostisosad. 43. Paadiseade, erinevat tüüpi paadi veeskamise vahendite töö kirjeldus. 44. Puksiirseade, koostis, paigutus. 45. Sildumisseade, koostisosad, paigutus. 46. Laeva süsteemid. Klassifikatsioon ja otstarve. 47. Laeva süsteemide elemendid: ühendused, ventiilid, armatuur, pumbad. 48. Laeva süsteemide põhiskeemid. 49. Trümmi-, ballasti-, õhutorude ja mõõtetorude süsteemid

Ehitus → Laevaehitus
38 allalaadimist
Veermik ja juhtimisseadmed
19
doc

Veermik ja juhtimisseadmed

esiteljele mõjuv koormus 2. väike rehvirõhk 3. rehvi libisemine teepinnal 4. rehvi laius 5. külgjõust tingitud ratast tagastav moment pööramisel 6. rooli väike ülekande arv 7. rooliseadistus ja laagrite suur haaede tegur 8. väike rooliratas Mehaanilised rooli seadised peavad olema: 1. väikese hõõrde teguriga 2. reageerima väiksemalegi rooliratta liikumisele 3. kulumisest tingitud lõtkude vältimiseks peab rooli reduktor olema reguleeritav 4. summutama teelt saabuvaid tõukeid Rooliajami ehitus: 1.hammaslatt 2.hammasratas 3.reguleerimisseade 4.leevendi 5.puhver 6.lõdvik 7.regullimis sammas 8.rooli ots 9.tolmukaitse 10.kapron kauss 11.vedru 12.kuulliigendi polt 13.kere,korpus 14.vasak,parem keere Sõltuv vedrustus 1.roolimehhanism 2.rooli hoob 3.pikkivarras 4.rooliajami hoob 5.käändmik 6.parralleel varras 7.käändmikuhoob Sõltumatu vedrustus 1.roolimehhaism 2. rooli hoob 4. rooliajami hark 6.käändmik 8.regull varras 9. reguleervarras 10.vahetoe hoob 12

Auto → Auto õpetus
203 allalaadimist
Materjaliõpetus
14
docx

Materjaliõpetus

Külmades piirkondades sobib kasutada autodel ja traktoritel. Määre nr. 158 - pehme, sööbimisvastase toimega määre. Tilktemperatuur 130°C, töötemperatuur -30...100°C. Vähesel määral vees lahustuv. Ette nähtud elektrimasinate laagritele ja kardaaniliigendi nõellaagritele. P - 4 - baariumseebiga paksendatud määre. Väga kõrge tilktemperatuuriga 230°C, vees praktiliselt lahustumatu. Töötemperatuur -40...130°C. Väga kõrge stabiilsusega. Ette nähtud eeskätt rooliajami liigenditele. Ekspluatatsiooni käigus vahetamist ei vaja. Asendatav TO-24-ga. Määre 1-13c - sünteetilise naatriumseebiga paksendatud määre, kõrge tilktemperatuuriga (120°C). Ette nähtud kasutamiseks eeskätt autode rattalaagreis ja veepumpade laagreis. Sama otstarbega on veel määre H3-2. Kardaanimääre AM - pehme erimääre vedava esisilla püsikiirusega kardaanliigendeile. Tilktemperatuur 115 C, töötemperatuur -10...100°C. Ei ole veekindel. Asendatav määrdega TO -24.

Auto → Auto õpetus
129 allalaadimist
Sissejuhatus Erialasse
18
docx

Sissejuhatus Erialasse

Auto liikumisel püüavad esirattad esirataste kalde ja hõõrdejõu toimel laiali minna, põhjustades ratasete libisemist ja rehvide liigset kulumist. Selle vältimiseks on ratastel kokkujooks, mis tagab sõidul esirataste rööpse asendi ja väldib rehvide ülemäärast kulumist. Seega esirataste vahekaugus, mõõdetuna ees ja taga ratta keskmete kõrgusel, on erinev (ees väiksem kui taga). Kokkujooksu seatakse rooliajami rööpvarda pikkuse muutmisega. Veoauto esirataste kokkujooksu suuruseks diagonaalrehvide korral on 2...5mm ja radiaalrehvide korral 0...2mm. Üldnõuded ratastele: · Võib kasutada valmistaja poolt ettenähtuid · Keelatud kasutada üle 10 aasta vanuseid rehve (siseriiklikult on lubatud kasutada valmistaja poolt, sellele sõidukile ettenähtud ja E või e sertifitseerimata rehve kuni 2005. Aastani) · Rehvil ei tohi esineda koorti läbivaid vigastusi

Auto → Auto õpetus
111 allalaadimist
Autode Ehitus
20
odt

Autode Ehitus.

Rooliajam tagab erinevad pöördenurgad ratastele. Ajam omakorda kannab jõu juhtratastele või poolraamile. Rooliajam võib olla: · Mehhaaniline · Hüdrauliline · Elektriline Mehhaanilises ajamiga rooli korral kandub jõud roolihoovalt käändhoobadele roolitrapetsi kaudu. Roolitrapets on ajami osa, mille moodustavad käändhoovad ja rööpvarras (paralleelvarras). Trapets tagab juhtrataste pöördenurkade õige vahekorra. Rooliajami skeemid võivad olla erinevad: · Ühe roolitrapetsiga · Kahe roolitrapetsiga Kahe trapetsiga rooli nimetatakse liigendatud trapetsiga rooliks, ühega aga terviklikuks. Roolitrapets võib asuda: · Eespool juhtsilda · Tagapool juhtsilda Juhtrataste kergemaks pööramiseks on roolimehhanismis tigu-, hammas- või kruviülekanne, mida suurem on ülekandearv, seda kergem on rooliratast pöörata. See aga suurendab pöördenurka, mis omakorda halvendab masina juhtimist

Auto → Traktorid ja liikurmasinad
99 allalaadimist
Traktorid ja liikurmasinad
44
odt

Traktorid ja liikurmasinad

tigu. Rooliajam tagab erinevad pöördenurgad ratastele. Ajam omakorda kannab jõu jhtratastele või poolraamile. Rooliajam võib olla: · Mehaaniline · Hüdrauliline · elektriline Mehnaanilise ajamiga rooli korral kandub jõud roolihoovalt käändhoovbadele roolitrapetsi kaudu. Roolitrapets on ajami osa, mille moodustavad käändhoovad ja tööpvarras. Trapets tagab juhtrataste pöördenurkade õige vahekorra. Rooliajami skeemid võivad olla erinevad: · ühe roolitrapetsiga · kahe roolitrapetsiga Kahe trapetsiga rooli nimetatakse liigendatud trapetsiga rooliks, ühega aga terviklikuks. Roolitrapets võib asuda: · eespool juhtsilda · tagapool juhtsilda Rooliratta ja mehhanismi paigutuse järgi jagunevad roolid: · ühtse mehhanismiga · lahutatud mehhanismiga Ühtse mehhanismiga roolil on mehhanismi vedav osa rooliratta võlli alumise otsa küljes.

Auto → Traktorid ja liikurmasinad
107 allalaadimist
Eksamipiletite küsimused ja vastused
75
doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

ruumist (rumpliruumist) käsitsi juhtida. Rooli juhtimise kohtades, seal hulgas ka laevasillas peavad olema üles seatud rooli nurga näitajad. Need on elektrilised, mehhaanilised või muul põhimõttel töötavad tagasisidet andvad seadmed, mis näitavad rooli asendit. Sellist näitajat kutsutakse aksiomeetriks. Ilma aksiomeetrita ei ole roolimehel võimalik kurssi hoida ega pöördeid sooritada. Ka rooliautomaat ei tööta tagasisideta. 41. Rooliseade, erinevat tüüpi rooliajami (roolimasina) kirjeldused. Rooliseade on üks tähtsamaid laeva seadmeid. Rooliseade ülesandeks on tagada laevale juhitavus, mida peame esmavajalikuks mereomaduseks. Enamikel juhtudel on rooliseadme peamised elemendid koondatud laeva ahtrisse, ehkki juhtimine ise toimub komandosillalt. Vaid teatud spetsialiseeritud laevadel on vööris täiendavad seadmed juhitavuse parandamiseks. Rooliseade koosneb roolist, käsitsi- ja kaugjuhtimise seadmetest ja rooliajamist,

Ehitus → Laevaehitus
130 allalaadimist
Exami küsimused ja vastused laevaehituses
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

(rumpliruumist) käsitsi juhtida. Rooli juhtimise kohtades, seal hulgas ka laevasillas peavad olema üles seatud rooli nurga näitajad. Need on elektrilised, mehhaanilised või muul põhimõttel töötavad tagasisidet andvad seadmed, mis näitavad rooli asendit. Sellist näitajat kutsutakse aksiomeetriks. Ilma aksiomeetrita ei ole roolimehel võimalik kurssi hoida ega pöördeid sooritada. Ka rooliautomaat ei tööta tagasisideta. 41. Rooliseade, erinevat tüüpi rooliajami (roolimasina) kirjeldused. Rooliseade on üks tähtsamaid laeva seadmeid. Rooliseade ülesandeks on tagada laevale juhitavus, mida peame esmavajalikuks mereomaduseks. Enamikel juhtudel on rooliseadme peamised elemendid koondatud laeva ahtrisse, ehkki juhtimine ise toimub komandosillalt. Vaid teatud spetsialiseeritud laevadel on vööris täiendavad seadmed juhitavuse parandamiseks. Rooliseade koosneb roolist, käsitsi- ja kaugjuhtimise seadmetest ja rooliajamist, mille

Ehitus → Laevaehitus
286 allalaadimist
Laevade ehitus
75
doc

Laevade ehitus

ruumist (rumpliruumist) käsitsi juhtida. Rooli juhtimise kohtades, seal hulgas ka laevasillas peavad olema üles seatud rooli nurga näitajad. Need on elektrilised, mehhaanilised või muul põhimõttel töötavad tagasisidet andvad seadmed, mis näitavad rooli asendit. Sellist näitajat kutsutakse aksiomeetriks. Ilma aksiomeetrita ei ole roolimehel võimalik kurssi hoida ega pöördeid sooritada. Ka rooliautomaat ei tööta tagasisideta. 41. Rooliseade, erinevat tüüpi rooliajami (roolimasina) kirjeldused. Rooliseade on üks tähtsamaid laeva seadmeid. Rooliseade ülesandeks on tagada laevale juhitavus, mida peame esmavajalikuks mereomaduseks. Enamikel juhtudel on rooliseadme peamised elemendid koondatud laeva ahtrisse, ehkki juhtimine ise toimub komandosillalt. Vaid teatud spetsialiseeritud laevadel on vööris täiendavad seadmed juhitavuse parandamiseks. Rooliseade koosneb roolist, käsitsi- ja kaugjuhtimise seadmetest ja rooliajamist,

Merendus → Laevandus
106 allalaadimist
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Külmades piirkondades sobib kasutada autodel ja traktoritel. Määre nr. 158 - pehme, sööbimisvastase toimega määre. Tilktemperatuur 130°C, töötemperatuur -30...100°C. Vähesel määral vees lahustuv. Ette nähtud elektrimasinate laagritele ja kardaaniliigendi nõellaagritele. P - 4 - baariumseebiga paksendatud määre. Väga kõrge tilktemperatuuriga 230°C, vees praktiliselt lahustumatu. Töötemperatuur -40...130°C. Väga kõrge stabiilsusega. Ette nähtud eeskätt rooliajami liigenditele. Ekspluatatsiooni käigus vahetamist ei vaja. Asendatav TO-24-ga. Määre 1-13c - sünteetilise naatriumseebiga paksendatud määre, kõrge tilktemperatuuriga (120°C). Ette nähtud kasutamiseks eeskätt autode rattalaagreis ja veepumpade laagreis. Sama otstarbega on veel määre H3-2. Kardaanimääre AM - pehme erimääre vedava esisilla püsikiirusega kardaanliigendeile. Tilktemperatuur 115 C, töötemperatuur -10...100°C. Ei ole veekindel. Asendatav määrdega TO -24.

Varia → Kategoriseerimata
188 allalaadimist
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Külmades piirkondades sobib kasutada autodel ja traktoritel. Määre nr. 158 - pehme, sööbimisvastase toimega määre. Tilktemperatuur 130°C, töötemperatuur -30...100°C. Vähesel määral vees lahustuv. Ette nähtud elektrimasinate laagritele ja kardaaniliigendi nõellaagritele. P - 4 - baariumseebiga paksendatud määre. Väga kõrge tilktemperatuuriga 230°C, vees praktiliselt lahustumatu. Töötemperatuur -40...130°C. Väga kõrge stabiilsusega. Ette nähtud eeskätt rooliajami liigenditele. Ekspluatatsiooni käigus vahetamist ei vaja. Asendatav TO-24-ga. Määre 1-13c - sünteetilise naatriumseebiga paksendatud määre, kõrge tilktemperatuuriga (120°C). Ette nähtud kasutamiseks eeskätt autode rattalaagreis ja veepumpade laagreis. Sama otstarbega on veel määre H3-2. Kardaanimääre AM - pehme erimääre vedava esisilla püsikiirusega kardaanliigendeile. Tilktemperatuur 115 C, töötemperatuur -10...100°C. Ei ole veekindel. Asendatav määrdega TO -24.

Materjaliteadus → Materjaliõpe
67 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun