Romantismi ja realismi võrdlus kunstis (0)

Romantismi ja realismi võrdlus Nii romantism kui ka realism said alguse 19. sajandil ning mõlemad kunstisuunad olid reaktsioon
kiiresti  muutuvale  maailmale,  mille  põhjustas tööstusrevolutsioon.  Sellest  olenamata  on suunad
vägagi erinevad. Realism püüab situatsioone kujutada realistlikult ning tihti keskendub töölisklassi
ja vaeste elule. Romantism aga edastab tundeid ning kujutab tihti fantaasiamaailma või ajalugu.
Kahest   kunstisuunast   vanem   on   romantism,   mille   kõrgaeg   oli   19.   sajandi   esimeses   pooles.
Romantism väljendub suurelt maailmavaates ja ellusuhtumises, see keskendub mõttele, tundele või
metafoorile. Romantilise kunsti loojad ning tarbijad olid tavaliselt haritlased - teisitimõtlejad, kes
väärtustasid üksikisikut ja tema sisemaailma. Hinnati väga keskaega, eriti rahvaluule fantaasia- ja
tundeküllust ning selle teatud salapära. Neid mõjutasid tugevalt saksa kirjanikud Herder, Goethe ja
Schiller.
Romantistide  pintslilöök   oli   rahutu   ja   hoogne,   suurt   tähelepanu   pöörati   jälle
koloriidile   ning   tööde   maalilisele   küljele.   Mõneti   võib   romantismi  aja
maalikunstis   leida   vormilist   sarnasust   barokiga.   Taas   tõusis   tähtsale   kohale
klassitsismi   ajal   tagaplaanil   olnud   maastikumaal,   loodust   kujutati   vaba   ja
metsikuna,   kuid   samas   idealiseeritult.   Viljeleti   ka   ajaloomaali,   seejuures
ajaloolised   või   mütoloogilised   süžeed   asetati   eelistatult   keskaega.   Teemasid
leiti   ka   kirjandusteostest   ja   idamaadest.   Kunstnikud   käsitlesid   meelsasti
ainestikku,   mis   oli   seotud  õuduse,   hulluse,   vägivalla   või   üleloomulike
jõududega.  Romantism   kunstis   avaldub   kõige   selgemalt   maalikunstis   ja
graafikas. Skulptuur ning eriti arhitektuur kui kallid kunstiliigid sõltusid tellija
maitsest ning seetõttu ei pakkunud kunstnikule suurt loomingulist vabadust.
Kõige   esimesena   levisid   romantismi   ideed   Inglismaal,   kuna   seal   algas   esimesena   Euroopas   ka
tööstuslikpööre. Inglismaal tärkas enim huvi rahvaluule ja gooti stiili vastu. Kuulsaimad kunstnikud
inglise   romantikutest   on   William   Blake,   William   Turner   ja  Dante   Gabriel Rossetti,   kes  kuulus
kunstnike ning kirjanike rühmitusse prerafaeliitide koolkond. Prerafaeliitide koolkonda inspireeris
kõige   rohkem   vararenessansi   ehk   Raffaeli-eelse   Itaalia   kunst.   Nad   leidsid   inspiratsiooni   selle
puhtast ning emotsionaalselt siirast maalimislaadist, milles nad nägid kunsti ja looduse, eetika ja
esteetika harmoonilist sulamit. 
Teine nii poliitilise arengu kui ka kultuuriliselt juhtiv riik oli Prantsusmaa, kus pärast Napoleoni
langust   avaldus   suur   pettumus   kaasaja   poliitilises   elus.   Prantsusmaal   kujunes   aga   suur   vahe
ametliku ja sõltumatu kunsti vahel, seejuures ametlikuks sai klassisistlik kunst. Sõltumatu kunst
tegeles  žanritega,   mida   ametlik   kunst   piisavalt   väärikaks   ei   pidanud,   nagu   maastiku-   ja
olustikumaal, natüürmort jm. Tuntuimad prantsuse romantismi esindajad on  Théodore Géricault,
Eugène Delacroix ja Camille Corot. 
19.   sajandi   teises   pooles   pärast   revolutsiooni   hakkas   Prantsusmaal   arenema   romantismi   kõrval
realism. 1855. aasta Pariisi maailmanäitusel keelduti Gustave Courbet’ töid eksponeerimast, mille
peale korraldas kunstnik oma töödele eraldi väljapaneku ja pani sellele pealkirjaks „Realism“. Tema
põhimõtteks oli maalida ainult seda, mida silmad näevad. Nii sai uus kunstisuund nime. 
Ka realismi taga peitus sügav filosoofiline põhi. Teaduse arengust mõjutatult hakkasid haritlased
uskuma, et eksiteerib tõde, mis aitab ühiskonda paremaks muuta ja seepärast peaks ka kunst järgima
tõe teed. Kunstnik peaks maalima ainult seda, mida ta näeb, tehes seda ilustamata ja idealiseerimata.
Tõde on kunsti siht ning alles seejärel tuleb ilu, sest ilu saab ilmneda ainult tões – tõde, see ongi ilu.
Eemaldumine romantismist oli sujuv ja algas maastikumaalist. 
Romantikute   üheks   lemmikteemaks   oli   loodusega   kooskõlas   elamise   ülistamine   ning   looduse
idealiseerimine, seda aga tehti tihti oma linnakodus kaugel loodusest. Kuid 1830. aastatel hakkas
üks maalikunstnike rühm pikemalt peatuma  linnalähedastes  Barbizoni metsakülades  ja maalima
otse looduses, üksikud asusid ka maale elama. Barbizoni koolkonna tegutsemise kõrgaeg oli 1830.
kuni 1870. aastateni. Kunstnikke ühendas soov eemalduda akadeemilise kunsti eluvõõrast laadist ja
maalida   tõetruult   ning   looduslähedaselt,  loodus  polnud  enam   lihtsalt   maastikuline   taust
allegoorilistele   või   mütoloogilistele   sündmustele,   vaid   eesmärk   omaette.   Barbizoni   koolkonna


maalimislaad oli lihtne ja loomulik, nende pintslilöök oli vaba ja kerge, värvitoonid võimalikult
looduslähedased.   Barbizoni   koolkonna   tuntumad   kunstnikud   olid   Théodore   Rousseau,   Jean-
François Millet ja Charles François Daubigny. Akadeemilise maalikunsti idealiseeritud maastikega
harjunud   vaatajad   ei   mõistnud   esialgu   barbisoonlaste   loomingut.   Kunstipublik   oli   harjunud,   et
maastikumaalid   on   väikeseformaadilised   idüllilised   pildikesed,   mis   aitavad   linnainimesele
meenutada looduse ilu. Inglise realistidest on üks olulisemaid Jonh Constable, kes maalis vahetult
inglise maastikuid. 
Erinevalt ametlikus kunstis soositud allegoorilistest ja mütoloogilistest  süžeedest võib realistide
loomingus   näha   tavalist   inimest   ning   argieluteemasid.   Kuna   ühiskondlikud   vastuolud   olid   19.
sajandi Euroopas teravad ja sotsiaalsed lõhed suured, rõhutasid realismiaja kunstnikud ka ühiskonna
puudusi   ning   juhtisid   oma   loominguga   tähelepanu   negatiivsetele   nähtustele.   Realistliku   kunsti
põhitoon   on  sageli   kriitiline.  Erinevus   romantismi  ja   realismi  vahel  seisneb  selles,   et  suur  osa
romantikutest (aga mitte kõik) huvitus minevikust, realistid kujutasid aga oma kaasaega, leidsid
ainestikku ümbritsevast tegelikkusest. Realistide arvates ei tohtinud kunstnik maailma idealiseerida,
nagu tegi seda ametlikult tunnustatud akadeemiline kunst, vaid ta pidi ausalt kujutama sotsiaalseid
suhteid, ebavõrdsust ja ülekohut.
Realismil oli oluline koht ka vene maalikunstis. Venemaa poliitiline korraldus oli
võrreldes Euroopaga maha jäänud ning sealsed sotsiaalsed vastuolud olid eriti
teravad,   kuna   seal   valitses   absoluutne   monarhia   kuni   1905.   aasta
revolutsioonini.   Et   kunst   rahvale   lähemale   viia,   asutati   rändnäituste   ühing
ehk peredvižnikute   ühing.   Peredvižnikud   armastasid   maalida   olustikustseene
lihtrahva  elust, rõhutades argielu viletsust. Nende maalid on tihtipeale  väga
literatuursed, jutustavad - maalilisest küljest olulisemgi  on nende sisu.  Üsna
sageli kujutati sündmusi ja tegelasi Venemaa ajaloost. Olulisemad kunstnikud
peredvižnikute ühingust olid Ilja Repin, Vassili Surikov, Vassili Perov ja Isaak
Levitan. 
Alates 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi alguseni valitses arhitektuuris
suund   nimega   historitsism,   mis   tähendab   ajalooliste   stiilide   jäljendamist
kaasaegsete   materjalidega.   Tänu   tööstusrevolutsioonile   arenes   ühiskond   ja
tehnika   nii   kiiresti,   et   arhitektuur   ei   jõudnud   järele   –   oli   vaja   täiesti   uusi
hoonetüüpe nagu raudteejaamad, pangad, parlamendihooned jms. Kuid samas
kasutati   seda   ka   paljude   mõisate,   aadlike   hoonete   ja   uhkete   teatrihoonete
ehitamiseks.   Historitsismil   on   palju   eri   vormisüsteeme,   neid   nimetatakse
neostiilideks   (neogootika,   neobarokk   jne).   Vastav   stiil   valiti   olenevalt   hoone
otstarbest. Erinevaid stiile kasutatati ka koos, seda nimetatakse eklektikaks.
Eestis võib historitsistliku stiili näha näiteks kirikutes: neoromaani stiilis Kaarli
kirik Tallinnas, neogooti stiilis Jaani kirik Tallinnas, uusromaani stiilis Rapla kirik,
neogooti   stiilis   Peetri   kirik   Tartus.   Lisaks   on   veel   historitsistlike   mõisaid:
neogooti   stiilis   Laitse   mõis,  neogooti   stiilis   Vasalemma   mõis,   neogooti   stiilis
Sangaste loss. Samuti leidub elamuid ja ühiskondlikke hooneid linnades.  Allikad:
https://www.artst.org/romanticism-vs-realism/
https://www.wentworthgalleries.com.au/news/2015/10/8/a-guide-to-
romanticism-realism-and-expressionism-in-art
https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4191
https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4192
https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu/avaleht
https://arhiiv.err.ee/vaata/kunstiajalugu-realism