Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Romantism kunstiajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid




Romantism Kaspar Kaare 11.D Romantism kui kunstivool, mis tekkis ühiskondlike peegeldustena 19 sajandi algul ja
kestis sama sajandi keskpaigani. Romantism avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja 
hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti 
keskajast), legendidest ja kirjandusteostest. Suurt huvi tunti eksootika vastu, kuid 
ka kaasaja sündmusi ei jäetud kujutamata. Romantismiaja arhitektuurile on iseloomulik minevikustiilide eklektiline 
taaskasutamine. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnast sisu 
väjendades kasutab erinevaid stiile.  Romantism Prantsusmaal Théodore Géricault (1791 - 1824 ) oli prantsuse maalikunstnik ja litograaf. 
Opositsioonis klassitsismiga, teatud eeskujud barokist. Tundelaad, elustiil ja varane 
surm (33a) teevad temast romantiku. Teda paelus vägivalla kujutamine. Hobused 
olid tema arvates taltsutamatu jõu ja kiiruse ülimaks väljenduseks. Meduse´i parv kujutab üht tolleaegset laevakatastroofi, kus on eemaldutud “ülevat 
sisu” nõudvatest klassikalise maali nõuetest). Seda maali peetakse romantismi 
manifestiks. Ferdinand Victor Eugène Delacroix (1798 - 1863)oli prantsuse kõige tuntum 
romantistlik maalikunstnik ja graafik. Hülgas lineaarse ilu maalilise ilu kasuks. 
Peamine vahend VÄRVID (rohelise ja punase kõrvutamine). Pildil Dante ja Vergilius 
põrgus 1822. Delacroix esimene töö, millel uudne värvi- ja
vormilahendus.


Maalikunst Saksamaal Ka Saksamaal oli poliitiline killustatus. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest ja 
publikust, teosed jäid toetama klassitsismi. Saksamaal oli mitu kunstikeskust ning 
nii jäid romantismi ja klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. Võimsaim saksa romantiline
maalikunstnik oli CASPAR DAVID FRIEDRICH (1774-1840), kelle maastikupildid 
olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga 
tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, 
kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich 
eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Maalikunst Hispaanias Hispaanias oli romantismi tekkepinnaseks ühiskondlik ummikutunne. Oodati 
lahendust Prantsuse revolutsiooni levikust. Ka FRANCISCO GOYA (1746-1828)  
hindas valgustajate ideid ja pidi oma kodumaa majanduslikku seisu masendavana 
tajuma. Goya töödes, mis neid sündmusi kajastavad, väljendub õudus ja pessimism 


("Ülestõusnute mahalaskmine" ja graafiliste lehtede sari "Sõjakoledused"). Piltide 
meeleolule vastab dramaatiline, kontrastiderohke heletumedus. Prantsuse 
revolutsioon kus Napoleon tungis vägedega Hispaaniasse.
John Constable (1776-1837) - impressionismi eelkäija
1821 a. suvel veetis Constable rohkem kui kolm kuud looduses ja visandas üht ja 
sama vaadet erinevatel kellaaegadel. Tema arvates ei püsinud loodus paari tundigi 
muutumatuna.
Alles pool sajandit pärast kunstniku surma hakati hindama tema suurepäraseid 
visandeid pilvedest. Sangaste Lossi Ajalugu Kui Sangaste viimane mõisahärra F. G. M. von Berg (1845-1938) pärast isa surma 
1866. Aastal. Noor Berg otsustas ehitada uue mõisahoone. Eeskujuks olid talle 
Inglismaal nähtud lossid (Berg oli külastanud ka kuningalosse Windsoris ja 
Balmoralis) Bergi ideed viis ellu Tallinna arhitekt Otto Pius Hippius (1826-1883). 
Berg soovis tõelist lossi suurte tubadega ning igal toal pidid erinevad aknad olema 
(Vt lossi aknaid!). Ehitustööd kestsid 1874 kuni 1881. Algselt oli lossis 99 ruumi, 
sest 100 ja enam ruumi tohtis olla vaid tsaaril. Hilisemate pioneerilaagri-aegsete 
ümberehituste ja rekonstrueerimiste käigus oli neid 149 (koos kõigi abiruumidega).
Lossi peasissekäiku rõhutab väravatorn, mille all on kaarsambaile tuginev varikoda. 


Selle ehitamisel on saavutatud omapärane akustiline efekt – ühes nurgas sosinal 
öeldu on selgesti kuulda vastasnurgas.
Lossi maalilise silueti loovad eri kujuga tornid. Treppviilud, ärklid, fassaadi sisse-ja 
väljaulatuvad osad moodustavad vahelduva, rikkalikult liigendatud hoone. Eeskujuks olevad lossid Windsori loss Balmorali loss
Romantism kunstiajalugu #1 Romantism kunstiajalugu #2 Romantism kunstiajalugu #3 Romantism kunstiajalugu #4
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kasparkaare Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Romantism kunstiajalugu
4
docx

Romantism kunstiajalugu

Romantism Romantism kui kunstivool, mis tekkis ühiskondlike peegeldustena 19 sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Romantism avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest. Suurt huvi tunti eksootika vastu, kuid ka kaasaja sündmusi ei jäetud kujutamata. Romantismiaja arhitektuurile on iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine.

inglise teaduskeel
Romantism Inglismaal-Saksamaal ja Hispaanias
7
docx

Romantism Inglismaal, Saksamaal ja Hispaanias

Romantism Inglismaal, Saksamaal ja Hispaanias Sisukord 2 Romantismi üldiseloomustus Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Romantism avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest. Suurt huvi tunti eksootika vastu, kuid ka kaasaja sündmusi ei jäetud kujutamata. Romantismiaja arhitektuurile on iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. Romantismiga algas ühe osa kunstnike nn boheemlus, isikupära rõhutav ja

Kunstiajalugu
Romantism
7
docx

Romantism

1. Sissejuhatus Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost, legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtustesse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Arhitektuuris on romantismiajastule iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine.

Kunstiajalugu
Romantismi slideshow
58
odp

Romantismi slideshow

ROMANTISM (XIX saj I pool) Koostaja: Mairi Kohanski 11. klass Johann Heinrich Füssli Romantism Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just

Kunstiajalugu
Romantism ja Klassitsim
3
rtf

Romantism ja Klassitsim

Pariisis. MÕISTED Eklektitsism - eklektika, erinevate stiilide printsiibitu mehaaniline ühendamine kunstiteostes Animalist - loomade maalija Krutsifiks - (lad k-s - crutcifixus- ristilöödu); rist ühes ristilöödud kristuse kujutisega Marinist - meremaalija Spaatel - maalimisnuga Historitsism - ajalooliste stiilide (gooti, romaani, renessanss) matkimine 19. sajandi II poole arhitektuuris Romantism - peamiselt 19. sajandi I poole vaimu suund. Romantism rõhutas subjektiivset maailmanägemist ja tundeelu tähtsust. Pidas ideaale, soove, võimalusi jms olemasolevast tähtsamaks. Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Ainestik valiti ajaloost, legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Romantismiaja arhitektuurile on iseloomulik minevikustiilide eklektiline kasutamine

Kunstiajalugu
Romantism - referaat
11
odt

Romantism - referaat

enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi varjukülgi ja märkamata seda progressiivset, mida uue korra võit endaga kaasa tõi. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalse reaktsiooni, näiteks restauratsiooni, pooldamist. Siit tuleneb ka see, et romantikud armastavad erakordseid olukordi ja fantastilisi kujusid. Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu, poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib

Kunstiajalugu
Klassitsism-romantism
3
doc

Klassitsism, romantism

Kunstiakadeemiates oli aukohal kipskujude joonistamine ja vanade meistrite kopeerimine. Tavaelu otsest kujutamist peeti labaseks, seda tuli parandada ja idealiseerida. Pariisis hakkas levima salongikunst: juba tunnustatud kunstnikutest zürii kujundades näitusesaalide ilme oma maitse järgi, andes seeläbi ehk vähemtuntule kunstnikule `tõelise kunstniku` tiitli. Romantism 19. sajandi esimestel kümnenditel olid mitmed Euroopa riigid haaratud rahvaliikumistest võõraste võimude või omamaiste rõhujate vastu. Rahulolematus kaasajaga, uute eeskujude ja ideaalide otsimine, kangelaslikkus, mis seda ajajärku iseloomustavad, kajastus ka kunstis. 19. sajandi esimese poole vaimuelu suunaks oli romantism, mis ilmnes nii kunstis, kirjanduses kui muusikas

Kunstiajalugu
kunstikultuuri ajalugu 11 klass
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite

Kultuuriajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun