eriti Guadalquiviri jõe orus, Valencia rannikuplatool ja hiljem ka Granada mägisel alal. Córdobat, islamistliku Hispaania pealinna, peeti keskaegse Euroopa rikkaimaks ja vaimselt arenenuimaks linnaks. Vahemere majandus ja kultuur õitses. Moslemid tõid sisse rikka intellektuaalse traditsiooni Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast. Moslemi ja juudi õpetlased mängisid väga suurt rolli klassikalise kreeka keele taaselustamises ja selle õpetamise alustamises Lääne-Euroopas. Hispaania romaniseeritud kultuurid toimisid koos moslemi ja juudi kultuuriga väga erinevatel viisidel, andes Hispaaniale äratuntava, iseloomuliku kultuuri. Linnadest väljaspool jäi maaomandus põhiliselt puutumata, kuna moslemist juhid võõrandasid maad vaid väga harva. Seevastu tõid nad hoopis sisse uusi tehnoloogiaid ja uusi kasvatuskultuure, mis viisid märkimisväärse tõusuni põllumajanduses. Siiski, 11. sajandiks olid moslemite maavaldused jagunenud
· 4 põlisrahvast: · 63,7% räägib saksa keelt · 20,7% prantsuse keelt · 6,5% itaalia keelt (Ticinos) · 0,5% retroromaani keelt Majandus · majanduse juhtiv haru on pangandus · tegutseb 342 krediidiasutust · suurimad pangad: Union Bank of Switzerland, Credit Suisse · pikaaegse traditsiooniga on kellatööstus, keskusega La Chaux-de-Fonds Ajalugu · Sveitsi asukaid nimetati eKr helveetslasteks · Rooma riigi koosseisus romaniseeritud · 4. saj ristiusustati kloostrid: St Gallen 614 a. ja Reichenau 724 a. · 1291 sõlmisid kolm metsakantonit Schwyz, Uri ja Unterwalden kaitseks Habsburgide vastu Igavese Liidu esimene demokraatlik riik Euroopas Loodus · põhjas lubjakivist Juura mäestik 12% · lõunas Alpid 60% · nende vahel Sveitsi platoo ehk Mittelland 23% - kõige tasasem ja tihedamini asustatud · kõrgeim tipp Dufourspitze 4634 m (Monte Rosa)
orus, Valencia rannikuplatool ja hiljem ka Granada mägisel alal. Córdobat, islamistliku Hispaania pealinna, peeti keskaegse Euroopa rikkaimaks ja vaimselt areneinumaks linnaks. Vahemere majandus ja kultuur õitses. Moslemid tõid sisse rikka intellektuaalse traditsiooni Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast. Moslemi ja juudi õpetlased mängisid väga suurt rolli klassikalise kreeka keele taaselustamises ja selle õpetamise alustamises Lääne-Euroopas. Hispaania romaniseeritud kultuurid toimisid koos moslemi ja juudi kultuuriga väga erinevatel viisidel, andes Hispaaniale äratuntava, iseloomuliku kultuuri. Linnadest väljaspool jäi maaomalus põhiliselt puutumata, kuna moslemist juhid võõrandasid maad vaid väga harva. Seevastu tõid nad hoopis sisse uusi tehnoloogiaid ja uusi kasvatuskultuure, mis viisid märkimisväärse tõusuni põllumajanduses. Siiski, 11. sajandiks olid moslemite maavaldused jagunenud hispaania kuningriikide vahel, mis
rannikuplatool ja hiljem ka Granada mägisel alal. Córdobat, islamistliku Hispaania pealinna, peeti keskaegse Euroopa rikkaimaks ja vaimselt areneinumaks linnaks. Vahemere majandus ja kultuur õitses. Moslemid tõid sisse rikka intellektuaalse traditsiooni Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast. Moslemi ja juudi õpetlased mängisid väga suurt rolli klassikalise kreeka keele taaselustamises ja selle õpetamise alustamises Lääne- Euroopas. Hispaania romaniseeritud kultuurid toimisid koos moslemi ja juudi kultuuriga väga erinevatel viisidel, andes Hispaaniale äratuntava, iseloomuliku kultuuri. Linnadest väljaspool jäi maaomalus põhiliselt puutumata, kuna moslemist juhid võõrandasid maad vaid väga harva. Seevastu tõid nad hoopis sisse uusi tehnoloogiaid ja uusi kasvatuskultuure, mis viisid märkimisväärse tõusuni põllumajanduses. Siiski, 11. sajandiks olid moslemite maavaldused jagunenud hispaania kuningriikide vahel, mis
o keiser justinianus(527-565) ühendas mõlemad riigid ning adnis käsu koostada corpus iuris civilis(esimene osa sissejuhatav õpik õigusse, 60% gaiuse inst.põhjal) bonfante periodiseering õiguse perioodide ja kriiside alusel o kviriitide õiguse periood- põlluharijate linnriik muutub impeeriumiks, 754/3ekr- 2. Saj ekr o rahvaste õiguse periood- oluliseks muutus side rooma riigi helleniseeritud ida ja romaniseeritud lääne vahel; 146 ekr- 235 pkr o rooma helleenilise õiguse periood- justinianuse valitsusaja lõpuni ja üktse rooma riigi lõpliku lagunemiseni; 305, 306- 565 rooma eraõiguse ajaloo periodiseering wieackeri/kaseri periodiseering o vana rooma e varane periood (300ekr) o eelklassikaline(300- 27 ekr), kattub prinsipaadi algusega o klassikaline 27ekr-283pkr o järelklassikaline 284- 563 okko behrensi periodiseering
1.saj eKr- 3.saj pKr- sõlmitakse liidulepingud. Liit Kreeka riikidega; d) Lääne-Euroopa 1.saj eKr- 1.saj. pKr Gallia (59-51) Prantsusmaa alad, sõda keltide ja Caesari vahel. Sõjaretked Britanniasse (54) ja Germaaniasse 1.saj eKr. Rhaetia, Noricum, Pannonia. e) Ida-Euroopa 1.-2.saj pKr Traakia, Moesia 46 pKr. Balkani piirkond. Daakia 101-106 pKr- Rumeenia, kõige viimne vallutus. Impeerium saavutab oma suurima ulatuse 12. Ladina keele levik romaniseeritud aladel (tugevalt ja nõrgalt latiniseeritud alad) Tugevalt latiniseeritud piirkonnad: Itaalia, Pürenee ps, Lõuna-Gallia, Põhja-Gallia, Lkkutsia, Pannoonia, Kartaago. Nõrgalt latiniseeritud piirkonnad: Britannia, mägirajoonid Piirkonnad kus ladina keel ei juurdunud: vahemere idabassein, Germaania 13. Ladina keele diferentseerumise tegurid - sotsiaalsed faktorid: 1. Rahvastiku struktuur: ladinakeelse rahvastiku ümberasumine, kohaliku rahvastiku
koostada Corpus Iuris civilis (529-534) ROOMA ÕIGUSE AJALOO PERIODISEERINGUD, 2 2. Bonfante periodiseering õiguse perioodide ja kriiside alusel a. Kviriiliku õiguse periood: 754/3 eKr -2. saj. eKr (200 eKr või 146 eKr) - põlluharijate linnriik muutus impeeriumiks b. Rahvaste õiguse (ius gentium) periood: 146 eKr 235 pKr - oluliseks muutus side Rooma riigi helleniseeritud Ida ja romaniseeritud Lääne vahel c. Rooma-helleenilise õiguse periood: 305.-306. 565, s.t Justinianuse valitsusaja lõpuni ja ühtse Rooma riigi lõpliku lagunemiseni ROOMA ERAÕIGUSE AJALOO PERIODISEERINGUD, 1 1. Franz Wieackeri/Max Kaseri periodiseering: a. Vana-Rooma ehk varane periood (ca 300 eKr) b. Eelklassikaline (ca 300 eKr kuni 27 eKr - kattub printsipaadi algusega) c. Klassikaline (27 eKr - 283 pKr ) d
Roomas feodaalühiskond. Seda arengut veel lisaks kiirendasid Lääne-Rooma vallutanud germaanlaste hõimude algsed feodalismi tunnused. Kuna Idas latifundiume polnud, oli feodalismi areng Bütsantsis tugevasti aeglustatud ning seega Diocletianuse süsteemi kriis saabus seal hiljem, kui Läänes. Etniliselt oli Bütsntsi rahvastik väga kirju (sarnaselt tänapäeva Venemaale) ning ühendavaks ideeks oli Ortodoksi kristlus ning ühiseks kultuuriruumiks oli romaniseeritud Hellenism. Armee Ühtse keisririigi jagunemisel, jagati arvuliselt üldsõjajõud umbes pooleks kahe uue riigi vahel. Bütsantsile läksid viis magistratuuri: I Magister in praesenti ; II Magister in praesenti; Ida armee Magister; Fraakia armee Magister ja Illiriku prefektuuri Magister. Sõjaväe üldarv oli 320 tuhat meest, millest 118 tuhat olid riigi palgal elavad Legionäärid ning 202 tuhat olid dux´ide poolt
Keelepiiride stabiilsus 1. Romaani keelte "võidud" -osa Prantsusmaa Flandriast -osa bretooni aladest (loode-Prantsusmaa) - Metzi piirkond (Lotring) - Akvitaania, Lõuna-Itaalia, Sardiinia 2. Romaani keelte "kaotused" - Saksakeelse sveitsi piirialad, Trentino (P.-Itaalia) - Reto-romaani saarekesed, dalmaatsia keel, rumeenia keele saarekesed Rumeenia keele säilimise küsimus 101-107 pKr roomlaste vallutus 271 pKr roomlased lahkuvad 1. Rumeenia ajaloolased: Romaniseeritud koloonid varjusid Lõuna-Karpaatidesse 2. Ungari ajaloolased: Koloonid ületasid Doonau, romaniseerisid taas endise Daakia 13.saj 14. aprill Keeleline mõju: superstraat ja adstraat Graziado Isaia Ascoli teooria - substraat- keeleline aluskiht (enne lad keelt) - superstraat- vallutajate keele mõju - adstraat- naaberkeelte mõju Romaania ühised laenud germaani keeltest: werra> pr. guerre, hisp guerra sapón > ld. sapo > pr. savon, hisp. jabón Superstraat itaalia keeles
isegi 17. sajandisse, mis Lääne Eur ikkagi ei kehti. Renessanss ja keskaeg on väga erinevad ja neid ei ole võimalik ühte arvata. 395 Lääne ja Ida-Rooma Rooma impeeriumi lõhenemine on juba keskaja algusele juhtiv. 476 L.Rooma lagunemine loetakse keskaja alguseks. Peam sisevastuolude tulemusena laguneb. 4. 6. saj Suur rahvaste ränne põhja ja ida hõimude ümberpaiknemine lõunasse ja läände. Frangid prantsuse aladele, mis oli tugevasti romaniseeritud ja ladina keel valitses. Hispaanias läänegoodid lõuna skandinaavia ja saksa aladelt tungivad hispaaniasse. Briti aladele tungivad anglid ja saksid lõuna skandinaaviast, ainsana ei jõua Iirimaale, mis jääb puutumatuks. Idagoodid ka kuhugi. Oluline on ristiusk selle juures. Roomas oli suhteliselt uus ja alguses suhtuti vaenulikkusega. Varakristlasi kiusati taga. Esimestel sajanditel suured vastuolud. Marcus Aurelius jälitas ja kiusas taga, Caesar kaldus kristlike põhimõtete poole rohkem
Sellest tulenevalt eristas ta kolme erivat õiguse perioodi ja kahte kriisi: 1) kviriitliku õiguse periood: 754/3 eKr -2. saj. eKr (200 eKr või 146 eKr). Esimene kriis tekkis pärast Puunia sõdu 2. saj. eKr, kui põlluharijate linnriik muutus impeeriumiks. 2) Rahvaste õiguse (ius gentium) periood: 146 eKr – 235 pKr, kui lõppes Severuste dünastia valitsusaeg ning oluliseks muutus side Rooma riigi helleniseeritud Ida ja romaniseeritud Lääne vahel. Kriis lõppes Diocletianuse ja Constantinuse reformide tagajärjel ca 305.-306. aastal 3) Rooma-helleenilise õiguse periood: 305.-306. – 565, s.t Justinianuse valitsusaja lõpuni ja ühtse Rooma riigi lõpliku lagunemiseni. 2) Rooma eraõiguse ajaloo periodiseeringud a) Franz Wieackeri/Max Kaseri periodiseering Kahe 20. sajandi kuulsaima romanisti M. Kaseri ja F. Wieackeri esitatu alusel on järgnevalt ära toodud kõige sagedasem Rooma eraõiguse periodiseering:
st Helsingisse sõita tühjades kütusetsisternides, aga tuli surm. "Wikmani poisid": autobiograafiline memuaarteos, 30ndate lõpp, keerulised suhted kooli ja klassivendade vahel; "Väljakaevamised": minategelane tuleb 50ndate keskpaigas asumiselt, töötu, sai Toompeale väljakaevamistele, leidis Lundi peapiiskopi pihtmuse 13.saj.st, teistele ei räägi. Saatis selle Trt.sse ja tuleb hämmastav tõlge (piiskop kahetseb vägivalda), reaktsioonid vastakad (võltsing). "Messmeri ring": romaniseeritud memuaarid (mõnes mõttes "WP" järg), tüpaazid samad, üliõpilasaeg, kirev peateg. puudus. "Paigallend": sügav veneaeg, tagasivaade ja elulugu, mis jõuab kaasaega (50ndatesse), peateg vaimsete annetega, aga ei realiseerinud ennast. Kross on tõlkinud luulet, kirjutas Brechi "3 krossi ooperi", "Alice Imedemaal", Shakespeare'i. Dramatiseeris ka oma teoseid (KH, RR). Kirjanduskriitiline looming "Vahelelugemised IV": seisukohavõtud, analüüsid, kriitka.
annaabi.ee 
