Sotsiaaltöö Laura-Roberta Ründva ROLLITEOORIA Portfoolio Õppejõud: Reeli Sirotkina Tallinn 2016 Laura-Roberta Ründva Sisukord Rolliteooria ajalugu.....................................................................................................................3 Rollikogum..............................................................................................................................4 Rolliteooriaga seotud probleemid...........................................................................................4 Rolli identsus...........................................................................................................................5 Rolli ettekujutus..................................................................................
1978). Teatud mõttes kujundavad rollid meie identiteedi nii nagu teised seda näevad, ja selle tõttu kujundavad ka meie arusaamise meie enda identiteedist (Ruddock, 1969). Rollid võivad tuleneda kas meie endi või teiste ootustest. Rolle võidakse meile omistada mingite asjaolude tõttu (näit. naine, värviline, puudega inimene) või on omandatud meie endi poolt millegi kaudu, mis me oleme teinud (näit. kirjanikuks või parlamendisaadikuks olemine). (Payne, 1995) Rollikogum on rollide kollektsioon, mis kuulub teatud sotsiaalse positsiooni juurde: võimatu on omada mingit positsiooni, omaks võtmata mõnd või enamikku selle juurde kuuluvatest rollidest. Kui te olete isa, siis oodatakse teilt enamasti, et te olete peamine sissetuleku muretseja perekonnas, laste korralekutsuja, samal ajal olete tavaliselt ka abikaasa, väimees, õe mees või ka vanaisa. See, kuidas me oma rolle mõistame, mõjutab ka seda, kui hästi me tuleme toime muutustega. (Payne, 1995)
- väärtushierarhiad - suhteliselt kestvad - tugevalt seotud kindla kultuuriga SOTSIALISEERUMINE – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid; kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus; eluaegne protsess SOTSIAALSED ROLLID – käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga - rollikogum (nt arst kui professionaal, kolleeg) Rolliootused, rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed IDENTITEET / IDENTITEEDID • indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid; • on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi; • on individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati
Püsivaid rolle, mis on staatusega määratud, mida ei saa enesele võtta ja mis on sünnipäraselt kaasa antud, nimetatakse omistatud rollideks. Omistatud ja omandatud rollid on seotud staatusega. Ralf Linton: inimene omab staatust ent etendab rolli! Igasuguse staatusega kaasneb mitmeid rolle. Staatusest tulenevaid rolle nimetatakse rollikogumiks. Rollikogumid on erinevate rollide kombinatsioonid, mida indiviid etendab. Indiviidi rollikogum moodustub erinevate rühmade ootustest. Neid, kelle ootustest roll moodustub ja kelle mõjus see sünnib, nimetatakse rollikogumi viiterühmaks. Rühmad, kelle rollikogum moodustub samasugustest viiterühmadest nimetatakse "võrdlusrühmaks". Muud viiterühmad on "välisrühmad". Rolliootused üldiselt tunnustatud sotsiaalsed normid, mis määratlevad rolli esitamise reeglistiku. Rollikonflikt situatsioon, kus inimese kaks või enamat rolli esitavad vastukäivaid nõudmisi.
toimib. Iga süsteem koosneb üksteisest sõltuvatest elementidest, mis aja jooksul omavahel liituvad stabiilseks tervikuks. Staatus inimese positsioon sotsiaaalses süsteemis. Omistatud staatus muutumatud tunnused, mis on sagely seotud ühiskondliku positsiooniga, mis on omistatud sõltumata inimese soovist. Omandatud staatus- saadud valikute tulemusena, teenete või pingutuste abil. Roll staatusele vastavate sobilike käitumiste/tegevuste eeskirjad. Rollikogum- sarnaste staatustega rolled, mis keskenduvad spetsiifilistele staatustele. Rolliootused ühiskonna ootus rollile vastava käitumise suhtes. Rollikonflikt- isiku kahel või enamal staatusel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused. Sotsiaalse situatsiooni määratlemine(Thomas)- rõhutas tõsiasja, et see mida inimesed peavad reaalseks, on reaalne oma tagajärgede poolest. Anoomia (Durkheim) võttis kasutusele, et
staatust vaadeldaval ajamomendil. tunnustatud ühik. 4.3. Mille poolest eristub omistatud ja omandatud staatus? Omistatud staatus - muutumatud tunnused, mida on väga raske ise muuta. Sageli seotud ühiskondliku positsiooniga, mis on omistatud sõltumata soovist/tehtavast pingutusest. Omandatud staatus - valikute tulemus, teenete või pingutuste abil. 4.4. Mille poolest eristuvad ja mille poolest on omavahel setud sotsiaalne roll, rollikogum, -ootus, -kaotus, -konflikt ja -pinge? Sotsiaalne roll - staatusele vastavate sobilike käitumiste/tegevuste eeskiri, mis määratleb ära staatusevaldaja suhted teiste inimestega. Rollikogum - rollid on organiseerunud rollikogumitesse nagu staatusedki. Kogumid keskenduvad teatud spetsiifilisele staatusele. Rollikogumile vastavalt käitub inimene oma staatuses suhetes teiste staatustega inimestega. Rollikogum määrab grupi poolt inimeselt oodatava käitumise.
Omistatud staatused muutumatud tunnused,need on sageli seotud ühiskondliku positsooniga, mis on omistatud sõltumata inimese soovist või tehtavast pingutusest Omandandatud staatused saadud valikute tulemusena teenete või pingutuste abil. nt. Abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena saavutatud staatus ühiskonnas. Roll, rolliootused, rollikonflikt. Roll Staatusele vastavate, sobilike käitumiste / tegevuste eeskirja nimetatakse rolliks Rollikogum Rollid on organiseerinud rollikogumitesse, mis keskenduvad spetsiifilisele staatusele Ühiskonna ootusi rollile vastava käitumise osas nimetatakse rolliootusteks Rollikonflikt kindla ja fikseerunud rolliga isikult oodatakse käitumist, mis on omane sellele rollile. Mõnikord satuvad ühe staatusega kaasnevad rollikohustused vastuollu teise poolt nõutavaga selline olukord loobki rollikonflikti. Milles seisneb sotsiaalse situatsiooni määratlemine (W.I. Thomas järgi)?
o meedia o meedia SOTSIAALSED ROLLID – käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga - SOTSIAALSED ROLLID – käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga - rollikogum (nt arst kui professionaal, kolleeg) - rolliootused - rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus rollikogum (nt arst kui professionaal, kolleeg) - rolliootused - rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed
Eluaegne protsess: Primaarne sotsialiseerumine: lapsepõlv (pere, kool) Sekundaarne sotsialiseerumine: hilisemad mõjutajad elukäigu jooksul SOTSIALISEERUMISE AGENDID: Perekond; Kaaslased (vanus, huvid, staatus jne – erinevates elufaasides); Institutsiooonid ja organisatsioonid, sh haridussüsteem; Meedia SOTSIAALSED ROLLID – käitumisnormide ja -praktikate kogum ja sotsiaalsed ootused, mis seostuvad kindla sotsiaalse positsiooniga rollikogum (nt arst kui professionaal, kolleeg) rolliootused rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed IDENTITEET indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid; sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide-vahelise interaktsiooniprotsessi; individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud;
positsioon sotsiaalsetes suhetes, kusjuures iga positsioon on seotud rolliga. Roll on kogum ootusi või käitumisviise. Rollid kujundavad meie identiteedi nii nagu teised seda näevad, ja selle tõttu kujundavad ka meie arusaamise meie enda identiteedist. Toomase juhtumi põhjal on noored seotud väga tugevalt grupi liidrite eelistustega ja arvamustega. Rollid võivad tuleneda kas meie endi või teiste ootustest. Teistega võrdlemine mõjutab inimese heaolu ja enesetunnet. Rollikogum on rollide hulk, mis kuulub sotsiaalse positsiooni juurde: võimatu on omada mingit positsiooni, omaks võtmata mõnd või enamikku selle juurde kuuluvatest rollidest. (Medar, 2010) See, kuidas me oma rolle mõistame, mõjutab ka seda. kui hästi me tuleme toime muutustega. Rollikonflikt tekib siis, kui üks rollidest on vastuolus teisega. Rollidevaheline konflikt tekib aga juhul, kui ühe inimese mitu rolli on vastuolulised. Rollisisene konflikt tekib juhul, kui