Raba mullaelustik Mulla omadused mõjutavad väga oluliselt taimekoosluse kujunemist ja taimede kasvu. Taimedest omakorda sõltuvad loomad, nende elukeskkond ja toitumine. Vesine muld Raba tekketingimused Liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Raba teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. (Kasvutingimuste alusel jaotatakse sood 2 suurde rühma: rohusood ja rabad.) Koosluse püsimajäämiseks vajalikud tingimused. Sademed ületavad aurumise. Hapnikuvaesus vees. Turba pidev settimine alumistes turbakihtides. Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Temperatuuri järsk tõus- aurumine ületaks sademed. Raba hakkaks kuivama. Kuivenduskraavide rajamine- raba kuivamine, liikide hävimine alal. Kas tegemist on kaitse all oleva kooslusega või haruldusega?
M: üle 30cm T2 või T3. Toituvad põhjaveest või üleujutustes. 7,8% har. maast. 55% soodest. Metsad madalsoo, lodu ja kuivendatult ka jänesekapsa-kõdusoo kkt. Rohumaad nii liigirikkad kui vaesed. Tekivad maismaa soostumisel või veekogude kinnikasvamisel. S: 9% Eesti soodest. Aladel, kus põhjaveest toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega. Tekivad madalsoode rabastumisel. Metsadest padumetsas. 0,1% haritaval maal. Ülesharimiseks sobivad rohusood. R: Atmosfäärse toitumisega. Tekivad siirdesoo edasisel rabastumisel. Osa rabasid järvede kinnikasvamisel. 0,1% haritava maana. 36% Eesti soodest. Ei harita. Turba tootmiseks. Lääne-Eesti. Lammimullad (A): gleistunud, glei-, turvastunud(Gr1; Ag, AG) - Jägede tulvaveega üleujutatavad mullad. Peamiselt jõgede kesk- ja alamjooksul. 0,8% har. maast. Kasari ja Pärnu jõgikonnas ja Emajõe vesikonnas. Üleujutus took aasa erin. suur. osakesi. Metsi vähe. Ei sobi metsa kasvatamiseks
mägialade mullad. Tasandike mullad jagunevad järgmiselt: polaarvöötmete mullad, mõõdukalt jahedate ja niiskete piirkondade mullad, parassoojade ja ja kuivad piirkondade mullad, subtrootika mullad, intratsonaalsed mullad. - Taimkate. Taimkate maismaa ja maailmamere taimekoosluste kogum on biosfääi peamine elusainet moodustav osa. Maa taimkattes eristatakse järgmisi suuri üksusi: 1. Puistaimkond: metsad, hõrendiku, põõsastikud, puhmastikud. 2. rohttaimkond: rohtlad, niidud, rohusood, põllud. 3. Vaegtaimkond: kaljude, kõrbete ja liivikute avakooslused. 4. veetaimkond: mere-, magevee- ja riimveekooslused. - Taimestik. Taimestik ehk floora koosneb 300 000- 400 000 taimeliigist, 2/3 neist on õistaimed. Õistaimede sugukondade ja perekondade leviku alusel eristatakse maismaal 6 taimestikuregiooni ehk taimestikuriiki. Suurimat, põhjapoolkeral olevat holarktilist regiooni ehk Holarktist iseloomustavad pajulised, kaselised, ristõielised, nelgilised,
valdavalt palumännikud, milles kohati kasvab rohkesti kuuski (Arold 2005: 193). Viimase 80 aasta jooksul on metsasus suurenenud kolm korda. See oli 1923. a 16,2%, nüüd kaugseire andmeil 46%. Lisaks metsastuvad söödid ja karjamaad. 20. sajandil rajati väikestele ja raskesti haritavatele põldudele rohkesti männiistandusi (EE, 2011). Kõrgustikule on rajatud väikesed põllumajandusmaad (43%), mis vahelduvad järskude nõlvadega. Nende nõlvade vahele nõgudes paiknevad metsatukad ja rohusood, mis muudavad maastikupildi eriti kirevaks (EE, 2011). Viimase aastakümnega on muutunud kõrgustiku põllumajandusmaade kasutustihedus ning niidulapid kattuvad kiiresti võsaga (Kalda jt, 2015). Enim haritavaid põlde on põhjaosas Kambja, idaosas Valgjärve-Kanepi-Osula ja lõunaosas Sangaste-Urvaste ümbruses. Otepää kõrgustikust on 18,4% kaitstavad alad (Arold 2005: 196). Allikas: Vikipeedia. Otepää kõrgustik, 2014. 9 6
järjest sügavamale. Seetõttu happelisus suureneb (org.aine on alati happeline). Esimeseks tunnuseks on see, et sisse hakkavad tulema rabale iseloomulikud taimeliigid. Pindmisse kihti hakkab kogunema juba halvasti lagunenud turvas. Tuleb määrata pH ja taimestiku järgi. 3,7% kogu maafondist, 0,1% haritavast maast, 9% Eesti soodest kõigest. Tulevad lisaks sisse tuppvillpea, puhmastaimed, turbasamblad, mättalised ja lehtpuu ülekaalukalt (lepad). Kui üles üldse harida, siis ainult rohusood. Ülejäänud ei sobi ülesaharimiseks. Rabad põhjaveeline toiteline on asendunud vihmaveetoitelisusega (pinnaveetoiteline). Tekivad siirdesoode edasisisel rabastumisel. Rabad 5,7% Eesti maafondist, 0,1% haritava maana, 36% Eesti soodest. Peamiselt marjakasvatuseks jõhvika, kultuurmustika, mesimuraka kasvatamiseks. Tavaliste põllukultuuride kasvatamiseks ei sobi. Kaevanduste sulgemisel tehakse marjakasvatus või pannakse kasvama männid. Väga vähe uuesti taastamist märgalana
jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad; keskmiselt tarnad, villpead; kõige aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad (kanarbik, leesikas, sookail). Madalsoos on taimede lagunemine kiirem kui rabas, sest seal on lagundajaid rohkem. Taimejäänuste järgi eristatakse üle 50 turba liigi. Eestis nimetatakse sood mitut moodi. Soo on nii üldine mõiste, kui tähendab ka lagedat rohusood. Soometsa kutsutakse ka loduks. Raba all mõistetakse sambla- või puhmasood. Väga märga laugastega sood kutsutakse märeks.Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all. Soid võib jaotada nende arenguastme järgi madal- ja siirdesooks ning rabaks. Soodes on enamasti liigniiske, sest vett tuleb rohkem juurde, kui ära aurab. Seetõttu suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Sootaimede kasvu pidurdab ainult vee vähene liikuvus ja õhuvaegus.
(sademeid rohkem kui aurub), nõgus pinnamood, vettpidava kihi olemasolu, pealevalguvad pinnaveed. Kiirendavad metsa maharaiumine, äravoolu vähenemine, põhjaveetaseme tõus. ·Rannikulaguunide kinnikasvamine talssogeenne protsess: analoogne limnoloogilisele. Lisaks mõjutab maakerge. Tekivad rohusood, kus taimede juured ei asu mitte turba sees, vaid mineraalpinnases. Selliseid soid leidub suurte jõgede (nt. Amazonas) äärsetel madalikel ja madalatel rannikualadel. Kui turvast on üle 30 cm soo. Kui turvast alla 30 cm soostunud ala. Madalsoo (minerotroofne) peamiselt põhjaveest (nõlva- ja pinnasevesi) toituv, soo arengu esimene rohketoiteline etapp. Rohurindes rohkesti tarnu.
moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad; keskmiselt tarnad, villpead; kõige aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad (kanarbik, leesikas, sookail). Madalsoos on taimede lagunemine kiirem kui rabas, sest seal on lagundajaid rohkem. Taimejäänuste järgi eristatakse üle 50 turba liigi. Eestis nimetatakse sood mitut moodi. Soo on nii üldine mõiste, kui tähendab ka lagedat rohusood. Soometsa kutsutakse ka loduks. Raba all mõistetakse sambla- või puhmasood. Väga märga laugastega sood kutsutakse märeks. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all. Soid võib jaotada nende arenguastme järgi madal- ja siirdesooks ning rabaks. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad.
Veemahutavus: t1 15 20 x rohkem kuivkaalust; t3 3 7 x Rohttaimedest tulevad sisse tuppvillpea, puhmastaimi, turbasamblaid Suur soojusmahtuvus, väike soojusjuhtivus Ülesharimiseks sobivad rohusood Soomuldade keemiline koostis Rabad R Turvaste keskmine keemiline koostis 0 40 cm kihis Soomulla Sisaldus kuivaines, % Turba liik Sisaldus kuivaines, % pHKCl Ainult atmosfäärse toitumisega altüüp
annaabi.ee 
