Palju on astanguid, rannavalle ja luiteid. Harilaiu poolsaare õrnad liivased ja klibused elupaigad on väga haruldased ja erilised. Seal leidub ligi 600 soontaimeliiki, millest on ⅓ on Eestis haruldased. Enamik neist kuulub kas lubja- või soolalembestesse kooslustesse. Tuuline, päikeseline ja kaljune Vilsandi rahvuspark on eelkõige tuntud kui linnuriik. Kirjas on 247 linnuliike, millest 114 liiki asub kevaditi pesitsema. Arvukalt on hahki, hallhani, jää-ja rohukoskel ning tuttvart (Lisa 3 pilt 5). Iga aasta peatub seal tuhandeid rändlinde puhkama ja toitu otsima, mõningad jäävad isegi lahtisesse veekogudesse talvituma. Vilsandi on üks suurimaid sigimisalasid ja lesilaid Läänemeres hallhüljestele, kes tulevad meresaartele poegima. Väga mitmekesine on ka merepõhjaelustik. Selgrootutest on Lahemaa elupaigaks Eestis väga haruldasele liigile ebapärlikarbile. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Timm & Kiristaja, 2006)
· Kurvitsaline · Häälitseb kimedalt · Tugev nokk, mis abistab toidu otsimisel · Jalad lühikesed · Pesitseb tiirude koloonias Alk pesitseb Soome ja Rootsi rannikul; Gotlandi läänerannikul. Läänemerel pesitsevad algid jäävad kohale ka talveks. Merelised linnud Siia kuuluvad need liigid, kes Läänemere alal pesitsevad ja tegutsevad valdavalt mererannikul. Mujal võib aga nendesamade liikide elupaigaline levik olla teistsugune. · Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart, tõmmuvaeras. · Tüllaste sugukond: merisk e. meriharakas, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi risla ja naaskelnokk. · Kajaklased: merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas. · Tiirlased: tutt-tiir, väike tiir, röövtiir, randtiir. · Västriklased: randkiur. Merisk · Kurvitsaline · Erksavärviline · Kõvahäälne · Otsib toiduks karpe · Emalind toidab poegi Punajalg-tilder · Kurvitsalane · Pikakoivaline · Otsib toitu rohuselt
lumilehik, rood-lesiksammal, harilik tmpkaanik, kivi-lhikupar, sale lhikupar, lik- ulmik ja harilik korbik. LINNUD: Hanerahul on kohatud kokku 23 pesitsevat linnuliiki, hel aastal limalt 11. Erinevaid haudepaare on loendatud 14 (aastal 2007) kuni 498 (aastal 1992). 19941997 oli saarel kormoranide koloonia. 1997. aastal hvitasid kormoranides konkurente ngevad kohalikud kalurid pesadel nende munad. See peletas kormoranid ra. Hanerahul pesitsesid 2007. aastal khmnokk-luik, rohukoskel, merisk, kalakajakas, merikajakas, randtiir, linavstrik, hallvares ja metsvint. Samas, niteks 2004. aastal olid haudelinnustikus hbekajakas, jgitiir ja/vi randtiir, hahk, merikajakas, khmnokk-luik, merisk, linavstrik, jkoskel, hallvares. Varem on pesitsemas nhtud peale kormorani veel niteks hallhane ja sinikael-parti. Samuti on sealses linnustikus esindatud ristpart, liivatll ja kivirullija. LOOMAD: Suuremad imetajad klastavad Hanerahu suhteliselt harva. Talvel liiguvad laiult laiule
ümbritsevail väikestel laidudel pesitsev röövtiir. Liigirikkam on aga randniitude, jõeluhtade ja 12 siseveekogude kaldaalade linnustik. Üheks enamesinevaks liigiks on siin kiivitaja. Veel esineb rohkesti punajalg-tildrit, harvemini mustsaba-viglet ja suurkoovitajat. Pesitsevad ka mõned partlased (sinikael-part), kalakajakas, jõgi- ja randtiir ning rohukoskel. Värvulistest on üheks tavaliseks pesitsejaks põldlõoke, sookiur, kohati lambahänilane ja kadakatäks. Rändel peatub siin rohkesti kurvitsalisi, hanesid, laglesid ja värvulisi. Liigivaene on elu nõmmedel, kus pesitseb nõmmlõoke ja harva võib kohata vaenukägu . Puistutes on linnuelu raskemini jälgitav, kuid seevastu liigirikkam. Tavalisteks elanikeks aasta ringi on ronk, hallvares ja harakas. Pesitseb ka rida kullilisi. Kogu aasta viibivad puistutes tihased. Haruldasem on musträhn
Merelinnud: Merelindude hulka on võetud niisugused liigid, kes kunagi ei pesitse sisemaal, samuti liigid, kes pesitsevad sisemaal ainult kas reliktina või haruharv, täiesti juhuslikult. Sellised linnud on: hahk, kivirullija, pikknokk-tirk jakrüüsel. Tingitult merelised linnud: Tingitult merelistele lindude on arvatud need liigid, kes Läänemere alal pesitsevad ja tegutsevad kas erantitult või valdaval enamikul juhtudel mererannikul. Sellised linnud on: ristpart, tõmmuvares, rohukoskel, merivars, meriski, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi-risla, naaskelnokk, merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas, tutt-tiir, väiketiir, randtiir, röövtiir, söödik-änn ja randkiur. Mageveelinnud: Nagu juba eespool öeldud, kuulub Läänemeres, eriti selle põhja ja idaosa linnustikus, tähtis koht magevee-elementidele. Sellised linnud on: sinikaelpart, tuttvart, punapea-vart, rägapart, piilpart, luiksnokk-part, jääkoskel, hallhani,
põlvikvähk, roheline ja balti lehtsarv, merikilk, vesikakand, meririst, meriseen, meritikker, aerjalalised, keriloom, 17. Läänemere rannikul kasvavad taimed. Sinerõigas Liiv-vareskaer Merikapsas Merihumur Merihein 18. Läänemeres elavad kalad ja imetajad ning Läänemerega seotud linnud. kalad: räim, kilu, lest, põhjakala, merihärg, tuulehaug, makrell, nigli, meripühvel, siirdekalad: meriforell, angerjas, lõhe linnud: hahk, kivirullija, alk, Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart, tõmmuvaeras. Tüllaste sugukond: merisk e. meriharakas, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi risla ja naaskelnokk. Kajaklased: merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas. Tiirlased: tutt-tiir, väike tiir, röövtiir, randtiir. Västriklased: randkiur. Kõige liigirikkamalt on Läänemeres esindatud partlased: tuttpart, punapea-part, sinikael-part, rägapart, piilpart, luitsnokk-part, jääkoskel, hallhani, sarvikpütt, tuttpütt. Arvukalt pesitsevad
Rannikulähedal, on kohatud ka järvedel. Lõunaosas kõige arvukam. Ehitab pesa varjatud paikadesse ja toitub mereselgrootutest, keda hangib kas madala vee põhjast või mereheidistest. Talvel ei lahku. 2. TÕMMUVAERAS Must sulestik, valge tiivajoonega. Tähtis haudelind. Rootsis, Soomes, Eestis harilik. Toit merekarbid, koorikloomad, hulkharjasussid. Ei põlga ära ühtegi selgrootut. Hea sukelduja kuni 5 m. tugev kõht, seedib karbid ära. 3. ROHUKOSKEL u. varese suurune, kaheharuline suletutt kuklas. Emane pruun, isane pea rohekasmust, kaelus valge, selg mustjas, rind ookerjas. Levinud üle terve Läänemere. Teeb koopakesi. Jahimehed tapavad. Pehmed udusuled pannakse padja sisse. Lendab ära, talvitub Põhjameres. 4. MERIVART Heleda kõhualusega, Venemaa põhja osa. Tundra- ja taiga järv. Läänemeres põhjarannikul. Sööb selgrootuid ja limuseid. 5. MERISKI V.a. põhjalaht
elu kogemusel põhinevate muljete esitusega kirjanduslikus vormis. Teos algab ülevaatega Vilsandi asendist ja asustusloost; selgituste vahele on põimitud rahvapärimust, põhjalikult on selgitatud mere osa saare elu- stiili määrajana, seda nii kalameeste kui tuletornivahtide seisukohast. Raamatu teise poole moodustavad südamlikud ja elavalt kirja pandud linnututvustused liikide kaupa: meri-, kala-, tõmmu- ja naerukajakad, tiirud, hahk, tõmmuvaeras, tuttvart, rohukoskel, ristlind (ristpart), meriski, kivirullija, tilder, rüüt ja tutkas. Vilsandi, selle linnustik, kuid ilmselt mitte vähem ka sealne värvikas tuletorniülem Artur Toom on köitnud ka kirjanik August Mälku. Vilsan- dilt on ta saanud olulise tõuke rannaainestiku kujutamiseks oma romaa- nides ja novellikogus "Rannajutud" (Vinkel 1997: 97). 1932. aastal ilmus Mälgult Päevalehes olukirjeldus "Lindude riigis". Samal suvel veetis kir-
-kurvitsaline -häälitseb kimedalt -tugev nokk, mis abistab toidu otsimisel -jalad lühikesed -pesitseb tiirude koloonias Alk pesitseb Soome ja Rootsi rannikul, Gotlandi läänerannikul. Läänemerel pesitsevad algid jäävad kohale ka talveks. Merelised linnud Siia kuuluvad need liigid, kes Läänemere alal pesitsevad ja tegutsevad valdavalt mererannikul. Mujal võib aga nendesamade liikide elupaigaline levik olla teistsugune. Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart, tõmmuvaeras Tüllaste sugukond: merisk e. meriharakas, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi risla, naaskelnokk Kajakalised: merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas Tiirlased: tutt-viir, väike tiir, röövtiir, randtiir Västriklased: randkiur Merisk Punajalg-tilder -kurvitsaline -kurvitsaline -erksavärviline -pikakoivaline
siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. 20. sajandi lõpukümnendil suurenes järsult koha ja vähenes rääbise arvukus ning peipsi tint ja peipsi siig on võetud Eesti punase raamatu (2008) äärmiselt ohustatute kategooria nimekirja. Peipsi järve rannikul ja lähikonnas pesitseb enam kui 170 liiki linde. Läbirändel peatuvad kevadel arvukamalt merivart, tuttvart ja sõtkas, sügisel ujupardid ning sukelpartidest aul, jää- ja rohukoskel. VÕRTSJÄRV Võrtsjärv, vananenud nimi Virtsjärv, Eesti suurim sisejärv; keskmine pindala 270 km2, pikkus umbes 35 ja laius põhjaosas 15 km, keskmine sügavus 2,8 ja suurim sügavus 6,0 m. Võrtsjärve valgala koos järvega on 3374 km2 ja ilma järveta 3104 km2. Järve keskmine veetase on 33,63 m ja veemaht keskmise veetaseme juures 0,756 km3. Keskmine aastane veetaseme amplituud on 1,34 m, absoluutne amplituud 3,08 m, kõrgeim 35,28 m (26. XI 1923) ja madalaim 32,20 m (6
annaabi.ee 
