Indreku kujunemine tolleaegses Eesti olustikus. III. 1905.a revolutsiooni sündmused. Indrek-ei saa ülikooli sisse, asub elama Lohkude perre, hakkab suhtlema nn. mässajatega, käib nende koosolekutel.Muidu loomult rahulik, ei ole mässajate tegevusest eriti õhinas. Kristi-Lohkude tütar, huvitub mässust ja Indrekust, teeb enesetapu. Rev-ni otsustaval etapil sõidab Indrek hoopis ära Vargamäele, annab haigele emale halastavalt suure rohuannuse. Soldatid viivad ära isa ja venna antsu, Ants lastakse maha. IV.Eesti vabariigi algusaastad Tallinnas, Indrek on kooliõpetaja, tema naine Karin jõuka Vesiroosi tütar. Teenija Tiina, kes hoolitseb nende kahe lapse eest.Advokaat Paralepp ja üliõpilane Rönee, Karini nö kõrvalpõiked. Abielu jookseb karile, Indrek tulistab naist, õnneks mööda. Ükskõiksus ja hoolimatus viivad inimesed lahku. Indrek ja Tiina lähevad vargamäele. Karin hukkub rongi all. V
Ka vargamäelased ei jää sündmusist puutumatuiks. Karistussalklased lasevad maha Indreku venna Antsu ja annavad vanale Andresele ihunuhtlust. Häbistatud ja meeleheitel Andres neab ära oma jumala. Teoses on veel üks oluline probleem: roima ja halastuse vahekorra küsimus. Vargamäe Mari elu jõuab lõpule. Tema viimased päevad on piina- ja valurohked: haige on nii hing kui ka keha. Tulles vastu ema palvele ja suutmata näha tema kannatusi, annab Indrek Marile surmava rohuannuse. Sellega suurendab ta oma süükoormat, ehkki teda ajendas halastus. IV köide - Inimese võitlus inimesega või iseendaga. Indreku abielu lugu, psühholoogiline romaan. Tegevus toimub 1920. aastate Eestis. Indreku naine Karin pärineb tõusikkodanlikust perest. Tema isa, kaupmees Vesiroos, on rikastunud sõja ajal spekuleerimisega. Indreku ja Karini abieludraama ongi kahe maailma kokkupõrge. Kuidas nad ka ei püüaks, ei suuda nad ikkagi teineteist mõista, vaid teevad üha rohkem haiget
nii paljud igatsevad. Romaani lõpupeatükkides saame traagiliste sündmuste kaasosaliseks Vargamäel. Väärkahtlustuste põhjal lasevad karistussalklased maha Vargamäe Antsu; Andrest, vana tõe ja õiguse eest võitlejat karistatakse 15 häbistava vitsahoobiga. Ränga ülekohtu mõjul neab Andres ära oma jumala ning kirikuõpetaja ja paneb kõrvale palveraamatud. Indrek aga koormab oma südametunnistuse raske süüga, kui armastuse ja kaastunde mõjul ulatab surmava rohuannuse ränki valusid kannatavale emale. 9 "Tõe ja õiguse" IV osa tegevus toimub 20-ndail aastail kodanlikus Eesti vabariigis. Indrek Paas on abiellunud varaka kaupmehe Vesiroosi tütre Kariniga. Ta on lootnud oma majanduslikult kindlustatud kodust kujundada tsitadelli, kus võiks elada oma arusaamade järgi tõest ja õigusest. Aga see unistus osutub illusiooniks
paljud igatsevad. Romaani lõpupeatükkides saame traagiliste sündmuste kaasosaliseks Vargamäel. Väärkahtlustuste põhjal lasevad karistussalklased maha Vargamäe Antsu; Andrest, vana tõe ja õiguse eest võitlejat karistatakse 15 häbistava vitsahoobiga. Ränga ülekohtu mõjul neab Andres ära oma jumala ning kirikuõpetaja ja paneb kõrvale palveraamatud. Indrek aga koormab oma südametunnistuse raske süüga, kui armastuse ja kaastunde mõjul ulatab surmava rohuannuse ränki valusid kannatavale emale. "Tõe ja õiguse" IV osa tegevus toimub 20-ndail aastail kodanlikus Eesti vabariigis. Indrek Paas on abiellunud varaka kaupmehe Vesiroosi tütre Kariniga. Ta on lootnud oma majanduslikult kindlustatud kodust kujundada tsitadelli, kus võiks elada oma arusaamade järgi tõest ja õigusest. Aga see unistus osutub illusiooniks. Indrek püüab mõista elu enda ümber,
tagasi eneseusu ja suudab astuda esimesed sammud. Kolmandas osas satub Indrek 1905. aasta revolutsiooni keerisesse, kuid ta ei ole võitlejanatuur. Tema sisemuses valmib vaid soov aidata kannatavat inimest. Nii laenab ta revolutsiooni kassast sõdurile raha ja astub rüüstavas mõisas välja vana mõisniku kaitseks. Haige ema Mari kannatusi nähes võtab Indrek ränga süükoorma oma hingele, andes emale surmava rohuannuse. Indreku kui juurdleva natuuri mõttemaailma jätab revolutsiooni mahasurumine sügava jälje. Seepärast ilmub ta romaani neljanda osa lehekülgedele muutunud karakterina. Abiellumine kaupmees Vesiroosi tütre Kariniga on avanud Indreku tee kodanlikku seltskonda, kus ta tunneb end võõrana. Tõusiklikus suurkodanlikus miljöös tunneb Indrek vastumeelsust. Abikaasad Indrek ja Karin on erinevad inimesed, aja jooksul nad kaugenevad teineteisest, nende abielu puruneb
nii paljud igatsevad. Romaani lõpupeatükkides saame traagiliste sündmuste kaasosaliseks Vargamäel. Väärkahtlustuste põhjal lasevad karistussalklased maha Vargamäe Antsu; Andrest, vana tõe ja õiguse eest võitlejat karistatakse 15 häbistava vitsahoobiga. Ränga ülekohtu mõjul neab Andres ära oma jumala ning kirikuõpetaja ja paneb kõrvale palveraamatud. Indrek aga koormab oma südametunnistuse raske süüga, kui armastuse ja kaastunde mõjul ulatab surmava rohuannuse ränki valusid kannatavale emale. "Tõe ja õiguse" IV osa tegevus toimub 20-ndail aastail kodanlikus Eesti vabariigis. Indrek Paas on abiellunud varaka kaupmehe Vesiroosi tütre Kariniga. Ta on lootnud oma majanduslikult kindlustatud kodust kujundada tsitadelli, kus võiks elada oma arusaamade järgi tõest ja õigusest. Aga see unistus osutub illusiooniks. Indrek püüab mõista elu enda ümber, leida inimsoo edasiliikumise teetähiseid, ent ta mõtted suubuvad ummikusse
Romaani lõpupeatükkides saame traagiliste sündmuste kaasosaliseks Vargamäel. Väärkahtlustuste põhjal lasevad karistussalklased maha Vargamäe Antsu; Andrest, vana tõe ja õiguse eest võitlejat karistatakse 15 häbistava vitsahoobiga. Ränga ülekohtu mõjul neab Andres ära oma jumala ning kirikuõpetaja ja paneb kõrvale palveraamatud. Indrek aga koormab oma südametunnistuse raske süüga, kui armastuse ja kaastunde mõjul ulatab surmava rohuannuse ränki valusid kannatavale emale. "Tõe ja õiguse" IV osa tegevus toimub 20-ndail aastail kodanlikus Eesti vabariigis. Indrek Paas on abiellunud varaka kaupmehe Vesiroosi tütre Kariniga. Ta on lootnud oma majanduslikult kindlustatud kodust kujundada tsitadelli, kus võiks elada oma arusaamade järgi tõest ja õigusest. Aga see unistus osutub illusiooniks. Indrek püüab mõista elu enda ümber, leida inimsoo edasiliikumise teetähiseid, ent ta mõtted suubuvad ummikusse
Romaani lõpupeatükkides saame traagiliste sündmuste kaasosaliseks Vargamäel. Väärkahtlustuste põhjal lasevad karistussalklased maha Vargamäe Antsu; Andrest, vana tõe ja õiguse eest võitlejat karistatakse 15 häbistava vitsahoobiga. Ränga ülekohtu mõjul neab Andres ära oma jumala ning kirikuõpetaja ja paneb kõrvale palveraamatud. Indrek aga koormab oma südametunnistuse raske süüga, kui armastuse ja kaastunde mõjul ulatab surmava rohuannuse ränki valusid kannatavale emale. "Tõe ja õiguse" IV osa tegevus toimub 20-ndail aastail kodanlikus Eesti vabariigis. Indrek Paas on abiellunud varaka kaupmehe Vesiroosi tütre Kariniga. Ta on lootnud oma majanduslikult kindlustatud kodust kujundada tsitadelli, kus võiks elada oma arusaamade järgi tõest ja õigusest. Aga see unistus osutub illusiooniks. Indrek püüab mõista elu enda ümber, leida inimsoo edasiliikumise teetähiseid, ent ta mõtted suubuvad ummikusse
õigeks peab ja mida nii paljud igatsevad. Romaani lõpupeatükkides saame traagiliste sündmuste kaasosaliseks Vargamäel. Väärkahtlustuste põhjal lasevad karistussalklased maha Vargamäe Antsu; Andrest, vana tõe ja õiguse eest võitlejat karistatakse 15 häbistava vitsahoobiga. Ränga ülekohtu mõjul neab Andres ära oma jumala ning kirikuõpetaja ja paneb kõrvale palveraamatud. Indrek aga koormab oma südametunnistuse raske süüga, kui armastuse ja kaastunde mõjul ulatab surmava rohuannuse ränki valusid kannatavale emale. "Tõe ja õiguse" IV osa tegevus toimub 20-ndail aastail kodanlikus Eesti vabariigis. Indrek Paas on abiellunud varaka kaupmehe Vesiroosi tütre Kariniga. Ta on lootnud oma majanduslikult kindlustatud kodust kujundada tsitadelli, kus võiks elada oma arusaamade järgi tõest ja õigusest. Aga see unistus osutub illusiooniks. Indrek püüab mõista elu enda ümber, leida inimsoo edasiliikumise teetähiseid, ent ta mõtted suubuvad ummikusse. Karin on
annaabi.ee 
