pikapeale kasutamine vähenes, sest neid ei peetud enam tõhusateks ega kindlateks ravimiteks. Kanep on leidnud kasutust nii kiu kui ka õlitaimena, rahusti , uimastina ,kui ka terviseprobleemide leevendajana. Kanepi kasv jääb 5-6 meetri kõrguseks. Kanepi värvus on ereroheline ning tal on jäme vars. Taim on vastupidav ja tunneb ennast kõige paremini kuivas. Kanep kasvab paremini kui umbrohi. Kanepi kasvatus on keskkonna sõbralik ja lihtne nt. ei vaja ta rohimist ja üleliia hooldust. Kanepi taim peidab endas rohkem kui 400 keemilist ühendit. Kanep on väga vastupidav materjal. Kuna ta on nagu lina seest õõnes , tuleks kanepist valmistatud riideid pesta vedela pesuainega. Kanep tõstab söögiisu Kanepi kasutusalad * Kanepist tehakse riideid , mis on mitmekülgsed ja lihtsad. * Purjede ja telkide valmistamiseks * Vastupidavat paberit * Uimastina * Ravimitena on kasutatud seemneid * Kiu kui ka õlitaim * Seemnetest saab ka loomasööta
Maal elamise suureks eeliseks on see, et siin on värske ja puhas õhk. Veel on ka väga kaunis loodus. Siin saab võtta aja maha ja lihtsalt puhata ning lõõgastuda. Kindlasti on ka igal maal elaval inimesel omad metsarajad, kus jalutada ja oma peidupaigad, kuhu terve maailma eest peitu pugeda. Veel saab siin töid nautida. Maa peamisteks töödeks on põhiliselt loomade kasvatamine, nende toitmine , pügamine, lüpsmine. Samuti on maal palju istutamist, kastmist, rohimist ning ka riisumist. Maal kasvatavad inimesed endale ise kõike söögiks vajalikku nagu kartulit, porgandit, kapsast, peeti, kaalikat kui ka erinevaid puuvilju. Linnas on parem aga see, et kõik vajalik on käe ulatuses. Poed on lähedal, haiglad on olemas ja ka erinevad asutused , kus on pidevalt vaja käia. Kõige tähtsam on see, et abi on läheduses ka siis , kui on väga halvad ilmastikuolud. Maal on siiski suurem võimalus, et elekter või levi võib kaduda. Kus on siis parem elada
Loomulikult on selline tehnikaareng lihtsustanud meie igapäevaelu ja kõik saab kiiremini tehtud, aga kas see siiski on kõik nii hea, nagu tundub? Kui olin veel väike ja nõukogude võim oli meie maal täies hiilguses. Enamus külainimesi käis tööl kolhoosis. Bussiga hommikul läksid ja samamoodi tulid ka koju. Vaid üksikutel olid isiklikud autod. Tööpäevad olid siis pikad. Kodus ootas enamustel mitu last ja palju koduloomi ning samamoodi tahtis rohimist, kõplamist ka oma põllumaa. Linnas käidi ikka bussidega ja arvestada tuli suure ajakaoga, sest busse käis vähe ja harva. Telefonid olid siis muidugi analoogtelefonid ja terve küla peale vaid üks aparaat, oli juba luksus. Meil oli lähim telefon kolme kilomeetri kaugusel, kolhoosi kaalukojas. Kui oli kiirabi abi tarvis, siis isa pani punnvõrrile hääled sisse ja kihutas kaalukotta helistama või kui võrr ei töötanud vms, siis jooksis abi järele.
Alati erutatud olekus luulelise hingega isand. Tiina, Indreku naine. Umbes 30 aastane hoolitsetud välimusega karjäärinaine. Maret ja Sass on tööinimesed, nad aitasid vana Andrest igal võimalusel maatöödega. ANDRES: "Nad veetsid siin kogu oma puhkuse, mis kujutas endast ilmselt hoopis rängemat tööd, kui see, mida nad linnas tegid. Ja mitte ainult puhkus - ka nädalalõppudel tuli sageli sõita siia, sest sõnnik tahtis laotamist, kartul algul panemist ja pärast võtmist, peenrad rohimist, marjad korjamist, puud lõhkumist, sada muud tööd tegemist." Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja tahavad igal võimalusel puhata. Nemad ei leia aega, et isa maatöödega aidata. Aga ka puhkepäevadel ta ei leia aega ja tahtmist, et aidata Indereku isa, vaid teeb igasugust muid asju nagu jahiga sõitmine või ratustamine. Näide sellest, kuidas Tiinal on nii palju tööd ja pärast tööpäeva ei jaksagi midagi teha.
Kasvamiseks vajavad maitsetaimed päikesepaistelist ja tuulte eest varjatud kohta. Varjulises kasvukohas kipuvad taimed pikaks venima ning nende lõhna- ja maitseomadused ei ole nii intensiivsed kui peaksid. Värviliste lehtedega taimed vajavad valgust ka selleks, et lehevärvid kirgastuks. Mullastik maitsetaimede kasvukohas peaks olema kergem, huumus- ja toitainerikas, neutraalne või nõrgalt happeline. Pärast istutamist maitsetaimed enam erilist hoolt ei vaja, tahavad vaid kastmist, rohimist, tagasilõikust ning vajadusel väetamist nagu teisedki taimed. Sagedasemad kodus kasvatatavad maistetaimed Murulauk. Kasvatamisel jälgida hoolikalt, et muld potis liiga kuivaks ei muutuks. Murulauk on suure C-vitamiini- ja rauasisaldusega, kuid rohelisest sibulast mahedama maitsega. Eriti hästi ilmnevad murulaugu maitseomadused segatuna hapukoore või võiga. Et murulaugu õrnad vitamiinid kaduma ei läheks, haki seda toidule vahetult enne selle valmimist. Sidrunmeliss.
15-20cm kraavike. Enne pungade puhkemist painutatakse maha eelmisel aastal kasvanud harunemata oksad, nii et nende keskosa ulatuks vao põhja, kuhu see kinnitatakse konksukesega. Oksa 10-15 cm pikkune tipp suunatakse mullast välja. Vagu täidetakse koheva mullaga. Enamasti on teise aasta sügiseks moodustunud piisavalt juuri, et võrsik emataimest eraldada ja püsivale kasvukohale istutada. Positiivne on, et mustikapeenar ei vaja palju hoolt, ainult 1-2 korda aastas rohimist. Jälgida tuleb veel seda, et mustikapeenar oleks piisavalt niiske ning peenart tuleb vajadusel kasta eriti suve alguse poole. Niiskuse puudumisel on taimede areng aeglane ning viljad hiljem väikesed (Rodoaed koduleht, http://www.rodoaed.ee/mustikas-ja-kultuurmustikas- kasvatamine-ja-kasutamine/ (22.05.2013)). 8 Kasvunõuded
Lõpuks pea meeles, et visiooni tuleb perioodiliselt meelde tuletada...." (Landsberg 2003: 37-38) 3.2. Usaldus ,,Usaldus ehk konfidents tuleneb ladinakeelsest sõnast ning tähendab ,,koos usuga". Tugev ja kindel visioon loob usku ja usaldust. Kuidas me loome usu iseenda sees usu, et suudame jõuda konkreetse tulemuseni, usu, et me suudame muutuda paremaks? Kuidas me suudame luua usu iseendasse teistes inimestes? Eneseusaldus on aed, mis vajab külvamist kastmist ja rohimist". (Landsberg 2003: 54-55) 3.3. Hüppe sooritamine ,,Järgmisena pead Sa midagi ette võtma, et oma eesmärki saavutada. Vahetevahel nõuab see ,,sissehüppamist". Kui sa oled aga oma nii-öelda basseini täitnud (tugeva visiooniga) ning sul olemas kindlustunne, et oskad ujuda, oled sa ellujääja ning ilmselt paistad ka silma". (Landsberg 2003: 29) Motiveeriva keskkonna loomine organisatsioonis 11 3.4. Kiitus ja tunnustus
Joonis 3. Värdfuksia (Fuchsia x hybrida) (http://static2.nagi.ee/i/p/367/76/09194209d33726_l.jpg) Gasaania (Gazania) -särav gasaania (G.rigens) Eelistab kohevat, rähalist mulda ja avatud päikselist kasvukohta, niiskuse suhtes vähenõudlik. Kasvukohale istutatakse alles siis kui on möödas öökülmade oht. Talub ka väga tugevaid tuuli. Vajab harvendamist, rohimist, kobestamist, kastmist ja väetamist kompleksväetisega. Hooldamata taimed võivad kergesti taimehaigustesse nakatuda. Kasvatatakse peenras, kiviktaimlas ja nõlvakutel. Sobib teiste taimede vahele täiteks, peenardesse äärelilleks, rõdukastidesse ja konteineritesse. Joonis 4. särav gasaania (Gazania rigens) (https://lh5.googleusercontent.com/- BhWeAK8Xe1A/Ru57jhAsJfI/AAAAAAAAAzg/MS46dvOtcQs/s640/Picture
Enne kuuse istiku mulda panemist, oleks mõtekas väetis mulda segada. Sellega tagatakse toitainete juurdepääs juurtele. Vahetult peale istutamist vajab kuusk igapäevast kastmist, vähemalt 3 nädalat. Väetamist ei ole mõistlik teha kevadel kohe pärast maapinna sulamist, sellega võidakse teha taimele kahju (Eesti Päevaleht, 2004). Toitainete rohkuses võib taim hakata väga varakult kasvatama noorivõrseid, mis võivad öökülmadega hävida. Väikeseid kuuseistikuid vajavad rohimist, kuna kasvavad kuused peavad valgust saama. Rohimisest pääsemiseks võib kasutada umbrohutõrjet, mida tuleb kasutada üks kord aastas, soovitavalt mai teisel poolel, siis kui loodus roheliseks hakkab muutuma. Väga levinud on kuuse paljundamine varspistikust (Seemnemaailm). Õigesti käitudes on edu garanteeritud. Kuuskedele ei sobi läbikuivavad ega liigniisked mullad. 60 ÄÄDIKAPUU Lühikirjeldus
Enne kuuse istiku mulda panemist, oleks mõtekas väetis mulda segada. Sellega tagatakse toitainete juurdepääs juurtele. Vahetult peale istutamist vajab kuusk igapäevast kastmist, vähemalt 3 nädalat. Väetamist ei ole mõistlik teha kevadel kohe pärast maapinna sulamist, sellega võidakse teha taimele kahju (Eesti Päevaleht, 2004). Toitainete rohkuses võib taim hakata väga varakult kasvatama noorivõrseid, mis võivad öökülmadega hävida. Väikeseid kuuseistikuid vajavad rohimist, kuna kasvavad kuused peavad valgust saama. Rohimisest pääsemiseks võib kasutada umbrohutõrjet, mida tuleb kasutada üks kord aastas, soovitavalt mai teisel poolel, siis kui loodus roheliseks hakkab muutuma. Väga levinud on kuuse paljundamine varspistikust (K. Alak, 2005). Kuuseistiku maasse istutamise järel vajab ta igapäevast kastmist vähemalt kolm nädalat. Kuusehekk vajab kasvamise korral valgust, mis tõttu tuleb neid rohida. Hoolduse võib muuta lihtsamaks
puhtam õhk. Enne kuuse istiku mulda panemist, oleks mõtekas väetis mulda segada. Sellega tagatakse toitainete juurdepääs juurtele. Vahetult peale istutamist vajab kuusk igapäevast kastmist, vähemalt 3 nädalat. Väetamist ei ole mõistlik teha kevadel kohe pärast maapinna sulamist, sellega võidakse teha taimele kahju. Toitainete rohkuses võib taim hakata väga varakult kasvatama noorivõrseid, mis võivad öökülmadega hävida. Väikeseid kuuseistikuid vajavad rohimist, kuna kasvavad kuused peavad valgust saama. Rohimisest pääsemiseks võib kasutada umbrohutõrjet, mida tuleb kasutada üks kord aastas, soovitavalt mai teisel poolel, siis kui loodus roheliseks hakkab muutuma. Väga levinud on kuuse paljundamine varspistikust. Kuuseistiku maasse istutamise järel vajab ta igapäevast kastmist vähemalt kolm nädalat. Kuusehekk vajab kasvamise korral valgust, mis tõttu tuleb neid rohida. Hoolduse võib muuta lihtsamaks umbrohutõrje kasutamine
annaabi.ee 
