Samuti saab juht soovi korral igal ajal käike ka käsitsi vahetada ning seda nii käigukangi kui roolisambal asuvate käiguvahetuslabade abil. Esimese kahe siduriga käigukasti valmistas Audi juba 1985. aastal - nelikveolise sportmudeli Audi S1 jaoks (350 kW/476 hj), millega autoralli MM'il sõitis legendaarne Walter Röhrl, kes selle käigukastiga varustatud autol saavutas oma säravamad tulemused. 2003. aastal paigaldas Audi S tronic käigukasti seeriatootmises TT Coupé ja Roadsteri jõuülekandeks kombineerituna 3,2-liitrise V6 mootoriga. Seejärel sai S tronic käigukasti ka A3 mudel ning käigukasti hakati paigaldama ka diiselmootoritega autodele. Peale kuue- ja nüüd ka seitsmekäigulise S tronic käigukasti on Audi jõuülekannete valikus veel ka robotiseeritud järjestiklülitusega kuuekäiguline R tronic käigukast (Audi R8 varustuses), 6-käiguline tiptronic käigukast ning variaatoriga multitronic automaatkäigukast.
esindajal c) ema d) kehaosad jagatakse hindamisel: pea, turi, kere ja teine osa jäsemed e) järglaste järgi hindamine: täkul peab olema 8 järglast märal peab olema 2 järglast 15. a)ristamiskatsed eesti hobuse(maahobuse baasil) raskeveohobusega, ida friis soome hobusega, anglo normann ardenniga, hannover norra hobusega, inglise täisvereline b)esimesed võimiskatsed? Korraldati eestis kuressaares linn? aastal.1848.? c) kõrbi, vapsikas d) Tori roadsteri ja mägiardenni tõugu, 1) eesti tori 2)eesti ardennide kasv selts3)eesti maahobuste kasvatajate selts e) tori hobusekasvandus loodi 1856 aastal, saaremaa märad 16. a) soome tõugu täkke, postjee-bretoon b) täkud mõjutasid: avar samm, hiljavalmivad, värvus väga erinev c) ponid- 140 cm turjakõrgus 17. a) norfolkroadster tõug, nimi Hetman b) toodi avinurme Mõisast c) prantsusmaalt tõug oli postjee-bretooni d)ardenni e) nõukogude raskeveohobuseid 18.
aastal, eesmärgiga päästa kohalik eesti hobune hävimisohust. Hobusekasvandus rajati Torisse, 26 km kaugusele Pärnu linnast. Tori Hobusekasvandus komplekteeriti 47 eesti tõugu märaga ja 7 noore täkuga. Lisaks osteti Soomest 10 soome tõugu mära ja 3 täkku. Sõidu- ja luksushobustena osteti veel Saksamaalt 3 araabia täkku ning lisaks neile ka 2 traavlitäkku. Eesti hobuse parandamine ei andnud soovitud tulemusi hetkeni, kui Tori Hobusekasvandusse toodi norfolk- roadsteri tõugu ristandtäkk Hetman, kes sünis 1886.aastal, ta pani aluse tõu aretusele, andis häid põllutööhobuste tüüpi järglasi ning temast said alguse esimesed täkuliinid ja märaperekonnad. 19.sajandi algul saavutati uus universaalne Tori hobusetõug, mis kinnitati aastal 1950. Domineerivaks värvuseks on raudjas, valgete märgistega peal ja jäsemetel. Iseloomult on tori hobune energiline, healoomuline, hea veotahtega ja kergesti õpetatav.
1) tõutüüp 2) tõusisene tüüp 3) liinitüüp 4) perekonnatüüp 5) kasvanduse tüüp b) hobuse tüpiseerimise 3 klassikalist printsiipi on: 1) zooloogiline printsiip 2) ökoloogiline printsiip 3) zootehniline printsiip 15) b) esimesed võimisvõistlused (hobuste veojõudlus) korraldati Eestis 1848. aastal Kuressaares. c) Pariisi rahvusvahelisel näitusel 1867a. I auhinna ja hõberaha eesti tõugu täkk Vapsikas d) eesti (maahobuse) baasil aretati meil lisaks nimetatule veel Tori roadsteri ja eesti raskeveohobust e) Tori hobusekasvandus (loodud 1920.aastal) tarvis ostetud märadest osutusid kasvanduse jaoks esimesel etapil kõige tüüpilisemaks /Mandri-Eesti või Saaremaa/ märad 16) A) Eesti hobuse aretuses kasutati 1921-37 Soome täkke, need täkud mõjutasid eesti hobust kolmel moel: a) kõrgem turi b) tõid raudjat värvust sisse c) valged märgised *a) eesti hobust lubati 1973-2000 ristata temast suuremate hobuste saamiseks araabia tõugu täkkudega
väikesel hobusel võib olla imestamisväärselt suur veojõud. Tori Hobusekasvanduse II perioodil (1880...1908) mindi Toris sõjaväe tellimuse kohaselt üle ratsahobuste aretamisele, kelle eest tsaarivalitsus maksis kõrget hinda. Kohalikke märasid paaritati orlovi traavli, anglo-araabia, täisverelise ratsahobuse, idapreisi jt. täkkudega, kes paraku ei muutnud kohalikku hobust sobivaks põllutööhobuseks. Sangaste krahv Fr. G. M. v. Berg hakkas kasutama Poolast ostetud norfolk-roadsteri täkku Hetman, kelle järglasi sai kasutada nii ratsasõiduks kui ka põllutöödeks ja raskuste veoks. Tori tõu loomise III perioodil 1908...1920kinnistati norfolk-roadsterite omadusi ja kasutati nende sugulastõugu idafriisi tõugu, mis aga ei teinud tori tõurühma paremaks. Esimese maailmasõja ja sellele järgnenud kaose tõttu oli hobuste arv Eestis 1920. aastaks langenud 167,5 tuhandele. Seoses maareformiga kahekordistus 1920. aastate alguses
sisalduse uurimist ja lülitamist jõudluskontrolli programmi. On populatsioonigeneetika põhimõtete rakendajaks põllumajandusloomade aretuses. Alustas geneetika õpetamist üliõpilastele ja koostas 2 geneetika õpikut. Sangaste krahvi, tuntud `Sangaste' rukkisordi aretaja Friedrich von Berg (1845...1938) oli lisaks ka innukas hobusekasvataja. Kohalikku hobust oli püütud parandada mitme tõuga, kuid üldiselt see ei õnnestunud. Berg ostis Poolast Klementsovo hobusekasvandusest norfolk-roadsteri täku Hetmani, kes osutus sobiva tüübiga tori hobusetõu alustajaks. Hobuste aretuses oli suuri teeneid ka Mihkel Ilmjärvel, Otto Nuudil ja Harri Mauringul. 3. Aretusõpetuse areng Eestis Väljapaistvaks aretuse teoreetikuks ja tõuloomakasvatuse organisaatoriks Balti kubermangudes ja Venemaal tuleb pidada Peterburi akadeemikut Aleksander Theodor von Middendorffi (1815...1894). A.T.v. Middendorff
eeskätt muidugi põllumajanduse arenguga. 1927. a, kui Eestis oli hobuseid rohkem kui kunagi varem või hiljem, moodustasid siinsest 130 sugutäkust tori hobused tugevalt üle poole. 1889. aastal hakati päris uut tõugu välja kujundama ja selle jaoks võeti kasutusele puhtaverelised täkud. Ristamine ei andnud soovitud tulemusi, kuid suur samm edasi toimus, kui osteti Poolast täkk Hetman, keda kasutati sugutäkuna aastatel 1892-1912. Hetmani isa oli norfolk-roadsteri tõugu täkk Stuart ning ema teadmata päritolu hunteritüüpi (võimas universaaltüüpi ratsahobune) mära. Hetman oli raudjas, tugeva kehaehituse ning hästiarenenud lihaste ja jäsemetega ja hea iseloomuga. Tema järglased tulid esile söötade hea omastavuse, elava temperamendi ja suure vastupidavuse poolest. [1] (Lisa 4) Hetmani tugevaid järglasi võis edukalt kasutada nii põllu-, transporditöödel kui ka ratsahobustena
Sangastes saadi Bergi tallis, Hetmani kasutades, sobilik tõug, kes sobis kõikideks töödeks. Temaga paaritati sangaste mõisa ümbruses, kuid isegi Lätist käidi paaritamas. Hetman oli väga hea pärandamisvõimega. Ja ka tema järglased andsid omadusi ilusti edasi. Nad olid keskmise suurusega, küllalt tiheda, kuiva ja tugeva konstitutsiooniga. Seejuures ka hea liikuvusega ja vähenõudlik. Kolmandal perioodil 1908-1920 kinnistati Norfolk-roadsteri omadusi ja kasutati ka juurde ida- friisi. 19 saj lõpus (1896) pandi alus ka taluhobuste (suguhobuste) ülesmärkimisele. Siiski peab ütlema, et sel perioodil oleks kasutatud veel tori-roadstereid, kuid neid ei saadud kätte. Vabadussõja ajal hobuste arv langes. Neljas periood algas peale 1920-daid, kui tuli Mihkel Ilmjärv, (kes oli loomaarst) Torisse ja võttis kasutusele tagasiristamise eesti hobusele. Hetmani järglased paaritati eesti täkkudega. Ning kasutati ka
Ratsa-rakkehobuste alla kuuluvad budjonnõi tõug, tori hobune, ka hannover(kirjeldatud eespool). Budjonnõi o Aretatud kohalikust doni hobusest, keda ristati täisvereliste täkkudega o Värvusest domineerivad punane ja raudjas 71 KALAKASVATUSE ERIALA o Täisverelisest hobusest on veidi tüsedamad o Aretatud sõjapidamiseks Tori hobune Pärineb eesti hobusest, aretuses 0n kasutatud norfolk-roadsteri täkke (Hetman) ja postjee-bretooni tõugu hobuseid. Tori hobune on keskmise suurusega, kuiva tugeva konstitutsiooniga Pea on keskmise suurusega, otsmik on lai Turi ja selg on keskmise pikkusega, üsna laiad ja lihaselised. Jõudlus on mitmekülgne, on vastupidav keskmistel ja rasketel töödel, aga on head omadustega ka kergel veol ja sõidus. Sobib ka ratsahobuseks. 15.Lääne-Euroopa raskeveohobused, ponitõud Lääne-Euroopa raskeveohobused
annaabi.ee 
