terviseprobleemide suhtes ( minestus, kollaps jm ) Sprindis on määravaks anaeroobne ainevahetus , seejuures on 400 m jooksus määrav glükolüütilne ainevahetus. 3 Arvestada tuleb. Levinumad tüüpilised vigastused on: ülekoormustramad, riskitegurid jooksutreeningute puhul: Valud selja nimme- ja ristluupiirkonnas; Jalavõlvi lamenemine; Säärelihaste ülekoormus ja vigastused; Põlveliigese ülekoormus- '' hüppaja põlv'' jm; Sääre luuümbrise põletik; Achilleuse kõõluse vigastused; Jalatalla lihaste fastsiit; Ülemise hüppeliigese vigastus. Suhtelised vastunäidustused lühimaajooksu puhul: Südame pärgaterite haigused; Kõrge vererõhk; Ületreening; Tugi-liikumisaparaadi haigused ja ülekoormus; Suur ülekaal;
19 7. Luustiku osad Vastus: Luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog e lülisammas, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavööte luud ja nendega seonduvad alajäsemete luud. 8. Lampjalgsus, vältimine, ravi Vastus: Lampjalgsuseks nimetatakse jalavõlvide lamendumist. See takistab jala normaalset vetrumist liikumisel. Suur osa liigestest kannatab vale koormuse all. Seetõttu tekib valu ja väsimus pöias, hiljem sääres, põlves, reies ja ristluupiirkonnas. Lampjalgsust ravitakse spetsiaalsete võimlemisharjutustega ning kantakse korrigeerivaid tallatugesid. 9. Luustiku ülesanded Vastus: Lk. 18 10. Mis on nikastus? Esmaabi Vastus: Nikastus on liigesekapsli või liigesesideme tugev venitus või rebenemine. See tekib siis, kui liigesele mõjuv jõud on väga suur ja jõu mõjumise nurk väga ebaloomulik. Peale panna midagi külma Vigastatud jäse fikseerida (teha rõhkside) Hoida jäse kõrgemal, et vähendada turset 11. Lihaste ülesanded
sundasendid. Oma olemuselt aktiivseks tööks häälestatud seljalihased on istudes lõdvas asendis ja verevarustus tagasihoidlik. Oluline on meeles pidada, et lülivahekettad saavad toitaineid tänu koormuse ja lõdvestuse vaheldumisele, teisisõnu: tänu liikumisele. Liikumisvaeguse tagajärjeks on kange, valulik ning vigastuste tekkele aldis selg. OHUMÄRGID: kangus alaseljas, selja kiire väsimine (ei suuda poes järjekorras seista), lokaalne valu nimme-ristluupiirkonnas, nn rahutud jalad (lihased justkui kisuvad, istuvast asendist tingitud verevarustushäired, trombide tekkimise oht!). ABI: tee sundasendisse mõneminutine paus, tõustes iga 35-40 minuti tagant püsti, siruta, ringuta, tee 5-6 puusaringi paremale ja vasemale ning kükke, seisa ukseavas, siruta käed üles ning aseta sõrmed ukseliistule, keera puusavöödet ümber telje vasakule-paremale (nagu seisaksid pöörleval kettal),
tagasihoidlik. Tihtipeale ei teata, et lülivahekettad saavad toitaineid tänu koormuse ja lõdvestuse vaheldumisele, teisisõnu: tänu liikumisele. Seega mida vähem inimesed on füüsiliselt aktiivsed, seda vähem toitaineid saavad lülivahekettad. Tagajärjeks on kange selg, mis on vastuvõtlik vigastuste tekkele. OHUMÄRGID: kangus alaseljas selja kiire väsimine (ei suuda pikalt seista) lokaalne valu nimme-ristluupiirkonnas nn rahutud jalad (istuvast asendist tingitud verevarustushäired, trombide tekkimise oht) ABI: Iga 35-40 minuti tagant tuleks sundasendit mõneks minutiks muuta. Hästi mõjuvad sirutamine ja ringutamine. Verevarustust kiirendavad ka puusaringid ning kükkide tegemine. Ukseavas seistes siruta käed üles ja haara ukseliistust, keera puusavöödet ümber telje paremale-vasakule. Ära hoia töövahendeid pidevalt samas tööpaigas, see toob kehahoiule vaheldust. Karpaalkanali ehk randmekanali
Lülisambale toimivad lihased: • Selgroosirgestaja • Rihmlihas. • Trapetslihas. • Kõhusirglihas. • Tagumine, keskne ja eesmine astriklihas • Rinnaku-rangluu-nibujätkelihas Innervatsioon – seljaajunärve on 31 paari: 8 paari kaela-, 12 paari rinna-, 5 paari nimme-, 5 paari ristluu ja 1 paar õndranärve. Selgmised närvid innerveerivad süvasid seljalihaseid ning vastava piirkonna nahka, kõhtmised harud koonduvad kaela-, õla-, nimme- ja ristluupiirkonnas põimikuks ja innerveerivad keha kindlaid piirkondi. 4. Rindkere skeleti luude ühendused, rindkere liikumine. Rindkere moodustavad lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid ja rinnak. Ühendused: roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: roidepealiiges ja roide-ristijätke liiges Rindkere liikumine: toimub roidelüliliigeste, roide rinnaku liigeste, rinnakupideme ja –keha vahelise kõhrliiduse liikumise ning roidekõhre kuju muutumise tagajärjel. 5. Hingamislihased, innervatsioon.
Kusepõie tühjenemine kujutab enesest refleksi. Põide kogunenud uriin venitab järkjärgult põie seinu, mis tekitab täispõietunde, täiskasvanul umbes 300400 ml juures, lapsel väiksema koguse juures. Täispõietunne saab tekkida üksnes siis, kui põie venitusest tekkinud erutus levib tundenärvide kiududelt seljaajju ja sealt mööda ülenevaid juhteteid peaajukoorde. Peaajukoorest lähtuvate alanevate närviimpulsside abil on võimalik tahteliselt kontrollida seljaaju ristluupiirkonnas asuvate närvikeskuste talitlust ja sealt omakorda sulgurlihaste talitlust, seega hoida põie tühjenemist tagasi või kutsuda esile. Tahteline kontroll on aga võimalik üksnes siis, kui ühendus pea- ja seljaaju ning seljaaju ja välimise sulgurlihase vahel on terve. Selle ühenduse katkemisel on põis mõned nädalad lõtv ja ei allu ei tahtelisele kontrollile ega kontrollile seljaaju poolt. 15 nädala möödudes kujuneb välja nn. põie automatism, s.o
õndranärve. Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Jaguneb kaheks: selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Mõlemad harud on talitluselt seganärvid neis on nii sensoorsed kui motoorsed kiud. Seljaajunärvide selgmised harud suunduvad lähtekohast tahapoole ja innerveerivad süvasid seljalihaseid ning vastava piirkonna nahka. Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela-, õla-, nimme- ja ristluupiirkonnas koonduvad põimikuteks, millest lähtuvad närvid innerveerivad keha kindlaid piirkondi. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikud ei moodusta, need kulgevad roietevahemikes. 164. Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad Kaelapõimik moodustub 4 ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. Selle põimiku närvid innerveerivad kaela- ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Kaelapõimiku pikim närv on
118. Seljaajunärvi moodustumine (joonis 27 lk 47): seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühendamisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu selgrookanalist, jaguneb ta kaheks selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Mõlemad harud on oma talitluselt seganärvid. Seljaajunärvide selgmised harud suunduvad lähtekohast tahapoole ja innerveerivad süvasid seljalihaseid ning vastava piirkonna nahka. Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela-, õla-, nimme- ja ristluupiirkonnas koonduvad põhimikkudeks, millest lähtuvad närvid innerveerivad keha kindlaid piirkondi. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, need kulgevad roietevahemikes. 119. Nimeta seljaajunärvide põimikud, nende innervatsiooni piirkonnad: · Kaelapõimik innervatsioon kaela- ja kuklapiirkonnas (nahk ja lihased); · Õlapõimik innervatsioon kaela-, õlavöötme-, rindkere- ja vaba ülajäseme piirkonnas (nahk ja lihased);
põhjustab pärast lapse sündi lapsele võõrutusnähtusi.Ka ravimitega tuleb olla ettevaatlik, sest need võivad põhjustada loote arenguhäireid. Raseudse ajal on ohuks ka nakatumine sugulisel teel levivatesse haigustesse. 13. sünnitegevuse alguse tundemärgid lk 120 Sünnitustegevuse algusets annavad märku veresugune voolus(limakorgi eemaldumine emakakaelast), lootevete puhkemine (lootekott puruneb lapse pea survel), korrapärased valud alakõhus ja ristluupiirkonnas(emaka kokkutõmbed). 14. sünnituseperioodid - nimetused, mis seal toimub, kaua kestavad lk 121 Esimese lapse puhul kestab 10-20 tundi, korduval sünnitusel 6-12 tundi. Avanemisperiood: emakakaela avanemine, et teha ruumi lapse sünnile. See ekstab kõige kauem 7-20 tundi. Alguses tuhud on ebaõhtlased, aga hiljem muutuvad korrapäraseks. Sellel ajal võib naine lugeda, kuulata muusikat jmt. Valud muutuvad tugevamaks ning nende vahe väheneb
liigse koormatuse või trauma tagajärjel. Enamik uurimusi kinnitab, et rüht, pikkus, kehamass ja kehaehitus nimmevaludesse haigestumist ei mõjuta, kuid mõningatel andmetel on nimmevalusid sagedamini pikkadel ja tüsedatel. Tugevate ja vastupidavate seljalihastega inimestel esineb nimmevalusid vähem. Lihtsad nimmevalud algavad sageli järsku, tavaliselt pärast kehalist pingutust. Esineb nimmepiirkonna lihaste pinge ja valulikkus. Valu paikneb kas selgroo nimme- või ristluupiirkonnas või mõlemas korraga. Valu võib kiirguda vahel ka tuharatesse, eriti diskivalu korral, ja reite tagapindadele. Vahel tekivad jalavalud mõned päevad pärast nimmevalude teket. Lülisamba häiretest tingitud valu tekib või suureneb tavaliselt liikumise ajal. Kui valu on pidev ja ühtlane nii käies, istudes kui ka lamades ning ei suurene selgroo liigutuste tõttu, on ta suure tõenäosusega põhjustatud teistest haigustest.
3 (Keskmine) Rinnaõõnes on lihased ribide vahel veel nähtavad, rümba välispinnal sabapiirkonnas, rümba tagaosal ja abapiirkonnas on näha rasvaladestused, külgedel ja seljapiirkonnas on rasvakihi paksus 11,5 cm 4 (Kõrge) Rümba reiepiirkond on peaaegu täielikult kaetud rasvkoega, nii et rasvanöörid pole enam selgelt eristatavad, rinnaõõnes võivad lihased ribide vahel olla rasvaga kaetud; rümba välispinnal, saba- ja ristluupiirkonnas, külgedel ja seljaosal on rasvaladestuse paksus üle 2 cm, abapiirkond on täielikult paksu rasvakihiga kaetud 5 (Väga kõrge) Tagaosa on peaaegu täiesti rasvakihiga kaetud, nii et rasvaladestus ei ole enam selgesti nähtav, rinnaõõnes on lihased ribide vahel rasvaga kaetud; rümba välispinnal saba-, nimme-, selja- ja abapiirkonnas ning külgedel on rasvaladestuse paksus kohati üle 45 cm Lambarümpade klassifitseerimine Lambarümbad jaotatakse kahte kategooriasse:
annaabi.ee 
