teisi riike. Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas. Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid) Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid) Lennuväe teke. Raadioside Raudteevõrk Sõjaplaanid 3. Riigid olid seotud liitlaskohustustega lokaalne konflikt muutus maailmasõjaks Keskriikide liidu teke 1879 1882 1870 Itaalia kuningriigi teke 1871 Saksa keisririigi teke 1873 Kolme keisri liit: Austria-Ungari +Saksamaa+ Venemaa suunatud Prantsusmaa vastu. 1879 Austria ja Saksamaa sõlmisid kaksikliidu vastastikune abi sõja korral
suudeti ühiselt paisata Saksamaa vastu. Logistiline möödalaskmine vägede ühendused tagala ja rinde vahed pikad. 9. Iseloomusta sõjategevust Läänerindel (sõdivad riigid, positsioonisõda, uute relvade kasutamine; Ypres'i, Verduni, Somme'i, Jüüti lahingute tähtsus). Sõdivad riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, hiljem USA Sõja ajal võeti kasutusele uusi relvi: kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid, allveelaevad, ristlejad, torpeedod ja meremiinid Saksamaa tungis neutraalsesse Belgiasse. Belgia kangelaslik vastupanu. 10 päeva päästsid Prantsusmaa. Inglismaa kuulutas sõja Saksamaale. Briti väed Prantsusmaale Saksa vägede peatamine Marne'i jõel 25 km kaugusel Pariisist. Algas positsiooni e kaevikusõda. Sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale. Positsioonisõda ehk kaevikusõda- See tähendab, et vastased on hõivanud kaitsepositsioonid,
rünnakust, kuna ta teadis, et NL oli kordades rohkem sõjaväge ja tehnikat ning ei uskunud, et Hitler alustab sõda NL vastu enne sõja lõppemist SB-ga. Lisaks olid Stalini armeed rünnaku- mitte kaitsepositsioonidel, mistõttu oli sakslastel kerge nad sisse piirata => venelased hakkasid ennast ise vangi andma. Ebaõnn tabas ka NL mereväge, kus suurem osa allveelaevu hävitasid sakslased, osa hävitasid venelased ise ning mille ristlejad sattusid miinide otsa; ka olid lõpuni välja ehitamata NL merejõudude baasid => kõige selle tulemuseks oli merekaitse kiire kokkuvarisemine. · Saksa armeel oli NL aladel edasi liikudes 3 rünnakusuunda: nord (Leningradi vallutamine+Balti riigid); mitte (Moskva vallutamine); sud (üle Kiievi Stalingradi vallutamine). Mõlemad pooled olid valmistunud rünnakuks, seega eelise sai see, kes ründas esimesena (ehk Sks). 1941 aastal liikusid saksa väed edasi Ida suunas
Jaapan soovis ülevõtta Saksamaa kolooniavaldusi Aasias. USA Lõuna-Ameerikat. Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Sõjaksvalmistumine: Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid). Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid). Lennuväe teke. Raadioside. Raudteedevõrk. Antant: Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa, Serbia, Belgia, Rumeenia, Kreeka, Jaapan, Itaalia, USA. Venemaa ja Prantsusmaa 1893 (kallaletungi korral üksteisele appi), Inglismaa liitus, kuna arvas, et Euroopa jõudude tasakaal on ohus. 1904 kirjutasid alla Pr ja In liidulepingule (Briti valitsus pidi abistama Pr, jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas)
ja püüdsid neid võimalikult palju põhjast sukeldudes kätte saada. Münt leitud, tuli ujuda stardipaika tagasi ja panna see enda võistkonna ämbrisse. Korraga oli lubatud basseinist välja tuua vaid üks münt. Kui kõik ,,söödad" olid leitud, loeti mõlema võistkonna saak (kogutud mündid) üle. See, võistkond, kes suutis rohkem söötasid korjata, oli võitja. 10 (LISA 6) Teatevõistlused: 1) Võistlus matiga ("Ristlejad"). Võistlus toimus samuti kahe võistkonna vahel. Iga võistkonnaliige pidi läbima basseinis 25 meetrit. Mängijad olid stardijoonel kõhuli madratsil, peaga finisi suunas. Stardisignaali järel püüdsid võistlejad madratsiga kätetõmmete abil ületada finishijoon esimesena. Lisaks andsin igale õpilasele kätte kindad. Võitja võistkond oli see, kelle liikmed läbisid ettenähtud distantsi kõige kiiremini. 11 (LISA 7) 2) Mootorpaadid. Mäng toimus kahe võistkonna vahel
jäänud üle 100 taganeva punaarmeelase. Väike-Maarja Omakaitse kutsus üles võitlusesse venelaste vastu. Tuli kokku 46 (48?) meest. Vaenlased piirati sisse, kuid kinni võtta neid ei suudetud. Lahingus sai surma 14 ja haavata 8 punaarmeelast. 14. septembrist kuni 21. oktoobrini toimusid lahingud Eesti saartel. 5. oktoobril 1941 alistusid viimased punavägede riismed Sõrves saksa ja vabatahtlikest ERNA II üksustele, keda toetasid merelt ristlejad Leipzig (ristleja) ja kergeristleja Emden. Saarte nõukogude kaitse ohvitserid ja komissarid lahkusid enne viimaseid lahinguid oma väeosadest Mõntu sadamasse, et poolsaarelt põgeneda. Maha jäänud punaüksustes võttis maad peataolek ning korralagedus ja need andsid end sakslastele vangi. Kokku võeti saartel vangi üle 15 000 punaväelase. Saagiks saadi umbes 300 suurtükki ja miinipildujat. Operatsioon Siegfried Hiiumaa vallutamiseks algas 12. oktoobril meredessandiga üle Soela väina
uputasid 200st teele läinud laevast umbes 60. Koos laevadega hukkus ligi 16 000 inimest, nende hulgas ka palju mobiliseeritud eestlasi. Saksa miinilaevastiku juhti korvetikapten Friedrich Brilli autasustati Eesti vetes toimunud lahingutes teisena rüütliristiga. 14. septembrist kuni 21. oktoobrini toimusid lahingud Eesti saartel. 5. oktoobril 1941 alistusid viimased punavägede riismed Sõrves saksa ja vabatahtlikest ERNA II üksustele, keda toetasid merelt ristlejad Leipzig ja Emden. Punaarmee ohvitserid ja komissarid põgenesid viimasel hetkel oma väeosadest Mõntu sadamasse, et poolsaarelt põgeneda. Maha jäänud punaüksustes võttis maad peataolek ning korralagedus ja need andsid end sakslastele vangi. Kokku võeti saartel vangi üle 15 000 punaväelase. Saagiks saadi umbes 300 suurtükki ja miinipildujat. Oma väeosad maha jätnud ja Mõntu sadamast kaatritel põgenenud punakomandörid ja komissarid lasid saksa sööstpommitajad merel põhja.
(tõstetud käega) ja leitnant Leopold Loodus (paremal) enne Muhu dessanti 13. septembril 1941. Foto SMF SMF 3884:15 Suuremad Lääne-Eesti saarte vallutamisel osalenud sõjalaevad kuulusid hoopis Soome mereväele. Kaks rannakaitse soomuslaeva, ,,Ilmarinen" ja ,,Väinämöinen", kuulusid pettemanöövri ,,Nordwind" koosseisu, mis pidi septembri keskel imiteerima dessanti Ristna neemele Hiiumaa läänetipus. Alles septembri lõpus osalesid Saksa ristlejad ,,Emden" ja ,,Leipzig" Sõrve vallutamises ja oktoobris pommitas ,,Köln" Ristna patareid Hiiumaal (Melzer 1960, 26 jj., 44). Suure väina forsseerimise põhiraskus lasus korpuse staabile allutatud 904., 905. ja 906. ründepaatide üksusel 220 ründepaadiga (Melzer 1960, 26). Ründepaadid olid maaväe koosseisus, sest olid ette nähtud jõgede ületamiseks. Ka Suure väina ületamine kavandati suure jõe forsseerimise eeskujul (BA MA, RH 24-42/10). XXXXII armeekorpusest oli Muhu
esseerida osa jäi üsna väikeseks. Augustis-septembris hakkas tugevnema välisoht, Eestit ähvardas endiselt Sa okupeerimine. 19.08. Sa väed pealetungile Väina jõel. 22.08 loovutas Ve Riia Sa-le. Eestlaste jaoks tähendas see suurt ohtu. Ve väejuhatus saatis läti aladele reservväeosi. Oli selge, et Ve vägede vastupanuvõimele tulevikus ei või enam loota. Sa kavandasid pealetungi Lääne-Eesti saartele. Selleks koondati Liepajasse väga suured sõjajõud, lahingulaevad, ristlejad, transpordilaevad jne kokku ca 300 mitmesugust alust. Sa valmistasid küll peavalu miinitõkked ja rannakaitsepatareid, mis olid saarte rannikule paigutatud. Kardeti ka Ve laevastiku põhijõudusid, kellest tegeikult polnud mingit vastast. Saaremaale kavatseti maandada ekspeditisoonikorpus sh jalgratturite brigaad. 28.09 sõitsid Sa laevad merele. Ve väed ei osutanud nimetamisväärset vastupanu, vaid mõned laevad sattusid miinidele. Sa edasitung arenes kiiresti. 1 suund Kuressaare-
operatsioon Albion, Saksa okupatsiooniohu suurenemine, militariseerituse kasv. Operatsiooni nimi oli Albion, mis pidi näitama Venelastele koha kätte ning tõestama et nad on nõrgad- selles vallutati Baltikum Saksamaa kavandasid pealetungi Lääne-Eesti saartele. Küsimus oli Peeter Suure merekindluses, mis pidi takistama ligipääsu Läänemerele ehk Peterburile. Selleks koondati Liepajasse väga suured sõjajõud, lahingulaevad, ristlejad, transpordilaevad jne. Saksa edasitung arenes kiiresti. Suuremad lahingud vallandusid ainult merel. Kõik varandusid hakati välja vedama, mis ei jõutud võtta, pandi põlema. Rüüstati. Ajutine Valitsus ei saanud aidata. Kastutati ära Eesti Rahvusväeosad. Saadi kord majja Haapsalus ja Läänemaal. Korraldati erandkorraline sundrekvisitsioon Ajutise Valitsuse poolt, mis pidi puhastama terve eesti toiduainetest. Pidi jääma vaid 2 kuu varud tsiviilidele. Kõik veeti
annaabi.ee 
