Esialgu tabati vaid lõunapoolseid maakondi Sakalat ja Ugandit, kelle vaprad elanikud oma suveräänsuse eest mõõga ja raudrüü vastu söandasid minna. Selle tagajärjel toimus 1210. aastal kurikuulus Ümera lahing, milles eestlased ka uhke võidu pälvisid ning mis nende tuleviku-usku ja julgust suuresti tõstis. Miks aga tulid ristisõdijad just siia ning mida püüti sellega saavutada? Millised olid muistse vabadusvõitluse tagajärjed eestlaste kultuurile, usule ja majandusele? Ristiretkede üks peamisi põhjusi oli ristiusu levitamine paganlikesse maadesse. Selle abil aga püüdis kirik laiendada oma mõjuvõimu nii poliitilises kui ka majanduslikus mõttes senirüüstamata maades. Samuti maksab ära mainida, et eestlased olid terve sõja omal jalal, sest neil polnud kellegi peale loota, teisisõnu- neil polnud liitlasi. Sõja vältel tekkisid konfliktid naabritega, mille tõttu korraldati ka ida poolt Eestisse mitu sõjaretke, mis mõlemat,
poolsaare oluline usuline keskus. Mekas asus Kaaba (kaba - araabia k. kuup) tempel, mille ühte seina oli müüritud must püha kivi, mida araablased väga austasid. 2. Kiiev 882a vallutas Oleg Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile. Kiiev oli Vana- Vene riigi keskus (pealinn). Rikas kaubalinn. 3. Jeruusalemm - Constantinus Suure ajal sai Jeruusalemm kristlaste pühaks linnaks. 638 vallutasid linna araablased, kes olid võimul kuni Ristiretkede alguseni 11. Sajandil. 4. Aachen Karl Suur ehitas sinna palee. Rajas toomkiriku. Suri seal. Euroopa kultuuri keskus ning Alpidest põhja pool asuvate maade pealinn. Keskajal oli Aachen üks Saksa-Rooma riigi suuremaid linnu. Aacheni toomkirikus krooniti Saksa-Rooma kuningaid üle 600 aasta. 5. Konstantinoopol - Linnast sai algul Ida-Rooma, siis Bütsantsi pealinn. Konstantinoopolit tugevdasid, suurendasid ja kaunistasid eriti Theodosius II ja
sajandil ning tutvustatakse lähemalt kahte kartograafi - Carl Gottlieb Rückerit ning Johann Heinrich Scmidti, kelle panus Eesti alade kaardistamisse oli märkimisväärne. Tänapäevane kartograafia on suuresti põimitud geoinformaatikaga ja on paljuski geoinfosüsteemide ehk GISide teoreetiliseks ja praktiliseks baasiks. 3 1 Kartograafia kujunemine Eestis Peamised geograafiliste andmete levimise viisid Eesti alade kohta olid sõja- ja ristiretkede kaudu. Andmeid leidus Henriku Liivimaa kroonikas, vaku- ja hindamisraamatutes, katastriandmetes, piirilepetes ja teistes 13.-16. sajandi ürikutes. Maamõõtmisega tegelesid juba 15. sajandi algul ordu õpetatud maamõõtjad, kes oskasid mõõta ja arvutada maatükkide pindalasid lihtsamate geomeetriliste kujundite abil. Üha enam on kujutatud Põhja-Euroopa alasid, sh Läänemerd ja Liivimaad 16.-17. sajandi
Sõda oli lubatud ja jumalast seatud ülesanne. Henriku kroonikas on materiaalne moment kaalukas. Andamite määramine ja kogumine on samuti kesksel kohal. Vallutajad, eriti Kristuse sõjateenistuse vennad Liivimaal, aga veel enam Saksa ordu Preisimaal, kandsid hoolt, et pärisrahvail ei tekiks feodaalseid võimukeskusi. Vastasel juhul oleks ristiusustamine läbi viidud riigivõimude poolt rahulikul teel, aga see oleks võtnud rüütliordudelt sügavaima mõtte, eluõigustuse. Ristiretkede jooksul tekkis kohalikel valik, kas lasta ennast füüsiliselt hävitada või allasuruda igakülgselt. Millise valiku tegid siinne rahvas- seda vastust kroonika meile ei anna. 2 Luterliku reformatsiooni kultuurimõjud Eestis 16. sajandil Vaatamata Liivimaa reformatsiooniajaloo rikkalikule historiograafila pole siiski õnnestunud näidata, millises suunas, kas poliitilises, sotsiaalses või ideoloogilises, avaldas reformatsioon 16. sajandil Liivimaa ühiskonnale kõige suuremat mõju
1186 pühitseti ta piiskopiks.Preisimaal olid teerajajaks tsistertslased ja 1215 pühitseti seal p-ks üks Poola misjonäridest. Kummaski piirkonnas ei osutunud võimalikuks rajada efektiivset misjonipiiskopkonda ilma vägivallata ning vägivald tähendas ristisõda. Ent Preisim ja Liivim peeti seda ebaotstarbekaks ja asendati sõj ordude asutamisega, vastavalt Mõõgavendade oru ja Dobrini rüütliordu. Mõlemal juhul võttis Sks ordu need üle ja 1240ks oli nii Liivim kui Preisimaa ristiretkede juhtimine kindlalt Saksa ordu kätes. 1251 sai misjonär Meinhardi piikopkond, mille keskus nüüd Riias, peapiiskopkonna staatuse ning kõik ülejäänud pk-s Preisim ja Liiviml läksid selle alluvusse. Mittekristlased kui nime vaenlased, seega Esimene ristisõda 1095-1099 oli suunatud ,,kristlase nime vaenlastele''. 11.saj lõpust hakati mõistet ,,kristlus'' sagedamini kasut ja selle tähendus nihkus territoriaalse tähenduse suunas.
Türklased-selduzkid olid11. sajandil alistanud suure osa islamimaadest ja tungisid ka Väike-Aasiasse. 1071 purustasid nad Manzikerti lahingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike-Aasiast langes türklaste võimu alla, selle elanikudpöördusid islami usku ja võtsid omkas türgi keele. Bütsantsi keisrid palusid türklaste vastu abi Lääne-Euroopast. Sellest sai Rooma paavstide ja Lääne-euroopa feodaalide korraldatud ristiretkede üks peamisi ajendeid. Kui kasu asemel tõid ristisõdijad hoopis kahju.1204 aastal vallutasid Lääne-Euroopa rüütliväed Konstantinoopoli. Järgmised aastad olid Bütsants lääne feodaalide ehk frankide võimu all. 14 asj tugevnes Väike-Aasias Türgi riik Osmani dünastia võimu all. Peagi laiendasid osmanid oma võimu Balkani poolsaarele ja piirasid seega Konstantinoopoli igast küljest. 1453 aastal vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid Bütsantsi riigile lõpu.
Õigusemõistmine toimub kindlatel kohtupäevadel, kasutatakse õiguseleidjaid ja ordaale (hiljem vanne) 11-13 saj Ketserlus (katarid) Linnad Ristisõjad Palveränd ülikoolid Ketserite protsessid Uus protsessi kord Inkvisitsioon ei saa enam vande abil end puhastada oluline oli tegu Tunnistajate ülekuulamine kaudsed tõendid ülestunnistus. Ristisõjad 1096-1291 Kirik muutus mahajääva vara ja perekonna kaitsjaks. Ristiretkede rahastamine tegi katoliku kiriku Euroopa suurimaks finantsjõuks Palverändurid kirjalikud tunnistused notarid Patukustutus Indulgentia 21. Rooma õiguse retseptsioon, selle tähtsus Euroopa õigusajaloos. Antiikse maailma hukkumisel hävis palju antiikse kultuuri väärtusi, kuid palju siiski säilis. Uued rahvad alustavad normaalset elu ja sellega seoses taaselustub mõndagi väärtuslikku mineviku, vanaaja kultuurist
pärineb skandinaavia mütoloogiast ning on seotud sealse usuga2 (Keightley 1850:13). Kusjuures sõna fay (fairy) päritolu otsimisel läheb Keightley palju kaugemale romaani maade folkloorist, viidates siinkohal Pärsia sõnale peri, mis märkis Pärsia legendides head kangelasrahvast, kellele omistati ka mõningaid üleloomulikke võimeid ning mis tänu p-tähe puudumisele araabia keeles muutus nende suus feri’ks. See vorm kandus ristiretkede vahendusel koos fantastiliste Palestiina lugudega Euroopasse ning muutus vastavalt fée’ks (prantsuse k), 1 Elfe mainitakse, nii heledaid kui ka tumedaid, ja Alfheim, nende kodu, on mõnikord kirjeldatud kui ühte üheksast maailmast. 2 “The first, beings of the human race, but endowed with powers beyond those usually allotted to men, whom we shall term FAYS, or FAIRIES OF ROMANCE. The second, those little beings of the popular creeds, whose descent we propose to trace from /…
kuldsete mehaaniliste laululindudega. Puude ümber väänlesid läikivad maod, kelle suust voolas lõhnavett või veini. Aedadest oli kadunud antiikmaailmale iseloomulik intiimsus ja meeleolu. Pargid olid enamasti mõeldud jahipidamiseks. Bütsantsi aiakunst mitte ainult ei mõjutanud idamaade oma, vaid sai sealt ka ise kogu aeg mõjusid. Muuhulgas olid Bütsantsi valitsejate pargid ja loomaaiad idamaade algupäraga. Bütsantsi kaudu, just ristiretkede mõjul levisid need keskaja euroopa aiakunsti. ARAABIA JA HISPAANIA AIAD (LÄÄNE-AASIA) Araablased hakkasid 6. sajandil looma oma maailmariiki, mis hõlmas kogu Põhja-Aafrika. Paiknedes Väike-Aasia kiltmaal, oli Araabias teravalt kontinentaalne kliima. Palju oli kõrbe, maastik oli kuiv ja kaljudega, muld minimaalse viljakusega. Asulate õitseng sai võimalikuks vaid tänu kaubateedele ja niisutussüsteemidele. Araablaste esialgne religioon oli seotud mitme
annaabi.ee 
