Ristikheninad ehk härjapead on liblikõieliste sugukonda kuuluv umbes 300-liigiline taimeperekond. Tema ladina keelne nimetus on Trifolium. Ristikhein on levinud peamiselt Vana-maailma parasvöötmes ning lähistroopilistel aladel. Ristikud on enamikus madalad, mõnikord roomava varrega, 1-aastased ja püsiktaimed kolmetiste lehtedega lehtede ehk abilehtede ja väikeste valgete, kollaste või punaste liblikõitega. Eestus kasvab looduslikult umbes 11 ristikuliiki. Ristikute hulka kuulub rida väärtuslikke kultuurtaimi, näiteks põld- ehk punaneristikhein(Trifolium pratense) ja rootsi ristik(Trifolium hybridum). Peale nende esivenda Eestis järgmised pärismaised liigid: peamiselt saarte kuivades metsades kasvab alpi ristik(Trifolium alpestre). Saarte aasadel ja loopealseil leidub lamavat ristikeina(Trifolium procumbenos). Kogu Eestis aasadel, karjamail ning teeservadel leiame valget
Joogivett vajab lammas karjatamisperioodil ööpäevas 10-12 liitrit, see peab olema eelsoojendatud. Lisasöötadest vajavad lambad karjatamisperioodil peamiselt mineraalsöötasid, mis peaksid olema neile kättesaadavad varjualustes iga päev. Lammaste karjatamisperiood on 160-200 päeva. Sigade karjatamine Sigade karjatamine on rakendatav noorsigade ja sugusigade korral. Sead söövad meelsasti suhteliselt kiuvaeset karjamaarohtu, kus ristikute osatähtsus on kuni 70% ja aasnurmikat ning harilikku aruheina 30% piires. Karjamaarohtu arvestatakse sea kohta päevas 5-15 kg. Sigade karjamaad peavad paiknema sigalate lähedal parasniisketel viljakatel muldadel. Karjamaapinda arvestatakse ühele põrsastega emisele 0,18-0,2 ha, noorseale 0,1 ha. Sigade karjamaa jagatakse 8-10kopliks. Ühes kolis karjatatakse 3-4 päeva. Karjakoplite tarad ehitatakse 5-traadiliste püsitaradena: esimene traat 10, teine 25, kolmas 40, neljas 65 ja viies
Perioodiliselt antakse orgaanilisi lubi- ja mikroväetisi. Mulla lämmastikuvaru arvelt saab rohumaalt vaid 1,5-2,5 tonni kuivainet hektarilt ja selle proteiinisisaldus on 8-10%. See ei vasta lüpsilehmade vajadusele. Toorproteiinisisaldus peab olema sööda kuivainest vähemalt 14%. Oluline on liblikõieliste heintaimede poolt seotav lämmastik. Meie kliimatingimustes seovad liblikõielised mügarbakterite abiga hektari kohta 90-170 kg lämmastikku. Kõrreliste ristikute niidetavad rohumaad. Esimesel ja teisel kasvatusaastal lämmastiku ei anta. Edaspidi kui ristikute osatähtsus langeb alla 50%, siis antakse lisaks 30-40kg N/ha. Juhul kui ristikute osatähtsus langeb veelgi, siis tuleb anda vähemalt 70kg N/ha. Lutsernirohkele rohumaale enamasti lämmastiku ei anta. Ristikuterohke karjamaa. Väetise andmine sõltub ristikute osatähtsusest. Esimestel aastatel kui ristikuid on üle 30%, lämmastiku ei anta. Kui alla 30% on, siis tuleks
lämmastiku ühendeid (nt. NO2 ja NO3). 0,2 % on juba toksiline, sisaldus ei tohiks olla 0,07 %.Ei tohi märkamata jätta Liblikõieliste poolt seotavat lämmastikku. Meie kliima tingimustest koguvad liblikõielised heintaimed oma juurtel olevate mügarbakterite abil aastas ha kohta 90...170 kg lämmastikku. Kogus mida liblikõielised seovad sõltub nende osatähtsusest rohukamaras, temperatuuris, niiskus oludes, heintaime liigist ja ka sordist. Kõrreliste ja ristikute niidetavatel rohumaadel esimesel- teisel kasutus aastal lämmastikku ei anta. Kui lämmastiku osatähtsus langeb alla 50- 60% siis on vaja anda 30-40 kg lämmastikku ha - le. Juhul kui ristikute osatähtsus veelgi langeb, tuleks anda umbes 70 kg lämmastikku hektarile ja seda kahes osas. Kevadel peab lämmastikku andma. Lutserni rohketele enamasti lämmastikku ei anta. Ristikute rohke karjamaa antakse lämmastikku sõltuvalt ristikute osatähtsusest. Esimestel aastatel kui ristikuid on 30.
................................................................4 Punase ristiku sordid...................................................................................................................5 Saagikus Eestis............................................................................................................................7 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 Sissejuhatus Ristikute perekonda kuulub väga palju liike 342 liiki. Põllumajanduses omab neist tähtsust vaid 20 liiki. Eestis on peamisteks liikideks punane, roosa ja valge ristik. (Tamm, 2007) Punane ristik on üks tähtsaim liblikõieline niidutüübiline heintaim Eestis. Teda kasvatatakse kahte tüüpi: hilist ehk üheniitelist ja varast ehk kaheniitelist. (Tamm, 2007) Punasel ristikul on kaks sorditüüpi: diploidne ja tetraploidne. Tetraploidsed punase ristiku
vaja: söödas kuivaine (proteiini) keskmine vähemalt 14%. Nitraati ei tohi olla rohkem kui 0,007 %. Kui üle 0, 2% siis on mürgine. Mügarbakterit e abiga 90-170 kg lämmastiku. Kõik sõltub sordist, niiskusest, päikesest jne. Kõrreliste ja ristikuniidud- niidetavatel rohumaadel lämmastiku ei anta. 1 ja 2 kasutus- aastal ei anta lämmastiku. Kui ristiku osatätsus langeb alla 50 % siis anna 30 kg lämmastiku hektarile. Kui osatähtsus lngeb tösta lämmastiku hulka. Ristikute rohke karjamaa- esimestel aastatel lämmastiku pole vaja, hiljem kui ristikuid alla 30% võib seda teha põuastel aastatel. Sinna langeb orgaanikat tagasi. Väetamist pole vaja teha kevadel. Siis on taimede kasv niigi kiire ja rohtu jääb üle, täiendav lämmastik anda suve teisel poolel, või siis kui on kuiv suvi ja valge ristiku osa tähtsu jääb madalaks. Valge ristik leevendab põua mõju. Vanadel rohumaadel kus ristikuid alla 15%, see peaks saama
Joogivett vajab lammas karjatamisperioodil ööpäevas 10-12 liitrit, see peab olema eelsoojendatud. Lisasöötadest vajavad lambad karjatamisperioodil peamiselt mineraalsöötasid, mis peaksid olema neile kättesaadavad varjualustes iga päev. Lammaste karjatamisperiood on 160-200 päeva. 79) Sigade karjatamine Sigade karjatamine on rakendatav noorsigade ja sugusigade korral. Sead söövad meelsasti suhteliselt kiuvaeset karjamaarohtu, kus ristikute osatähtsus on kuni 70% ja aasnurmikat ning harilikku aruheina 30% piires. Karjamaarohtu arvestatakse sea kohta päevas 5-15 kg. Sigade karjamaad peavad paiknema sigalate lähedal parasniisketel viljakatel muldadel. Karjamaapinda arvestatakse ühele põrsastega emisele 0,18-0,2 ha, noorseale 0,1 ha. Sigade karjamaa jagatakse 8-10kopliks. Ühes kolis karjatatakse 3-4 päeva. Karjakoplite tarad ehitatakse 5-traadiliste püsitaradena: esimene traat 10, teine 25, kolmas 40, neljas 65 ja viies
Talvel lume peale väetisi ei tohi anda. Fosfor- ja kaaliumväetised on aeglase toimega ja neid ei uhuta nii kergesti kui lämmastikku mullast välja. PK-väetised antakse karjamaale sügisel. Teiseks soovitatud PK-väetiste andmise ajaks on varakevad külmunud maale (s.o. keltsale). Mõnes mõttes toob see aga kahju, sest külmunud pinnasel sõites lömastavad traktori rattad valge ristiku maapealseid roomavaid varsi. PK-väetisi soovitatakse anda igal aastal. Kõrreliste-ristikute rohumaadel (lambakarjamaad on sellised) võib PK-väetisi anda ka 2...3 kordse normiga varuväetisena 2...3 aastaks. Seda tuleb teha aga kindlasti sügisel selleks, et väetis täielikult sulaks ja imenduks mulda. Kevadisel suuremate normide kasutamisel võivad lambad süüa väetise sulamata tükke ja haigestuda või isegi surra. Kõrreliste rohumaal kaaliumväetist varuaineks anda ei ole õige, sest kõrrelised on võimelised
Stiimul puudub -1 +5 Vastuvõtja tundlikkuse ja reaktsiooni hälvitatuse eristamiseks püütakse kõigepealt esimest muutumatuna hoida ja varieerida teist. See saavutatakse (a) hüvitustabeli muutmisega või (b) stiimuli esinemise tõenäosuse muutmisega. Tabamuste (õigete vastuste) ja valehäirete proportsiooni graafiline koosesitus annab meile signaali avastaja tundlikkust iseloomustava vastuvõtja opereerimiskarakte- ristikute kõvera (ROC kõvera). Graafiku peadiagonaal iseloomustab täieliku tundetuse seisundit (ehk signaali olemasolu või puudumise juhuslikku oletamist), sellega ristuva diagoonaalilõigu pikkus on aga tundlikkuse näitajaks (mida pikem lõik, seda suurem tundlikkus). Signaali avastaja tundlikkus peab loomulikult sõltuma signaali tugevusest ja nii see ka on. Mida intensiivsem stiimul, seda kaugemale "paindub" ROC kõver graafiku peadiagonaalist. Mida tähendab signaali intensiivsus
annaabi.ee 
