plaatkatte paigalduse puhul puitlattidele (50x30 mm). Puidust aluskonstruktsioon valmistatakse kande- ja hoidelattidest. Lattide ristlõiked on 50x30 mm või 60x40 mm. Kandelatid saab kandva lae külge kinnitada sobivate tüüblite ja kruvidega. Väikeste lae ebatasasuste puhul tehakse lattide horisontaalne joondamine kiiludega. Kandelattide sõrestiku kõige lihtsamat kinnitusvõimalust laele ja lattide kiiret joondamist pakub U-riputi. Need kinnitatakse lae külge sobivate kiilankrute või kruvidega. Seejärel joondatakse puitlatid (kandelatid) horisontaalseks ning kruvitakse mõlemalt küljelt U-riputite külge. Hoidelattide kinnitamiseks kandelattide külge sobivad puidukruvid 55 mm, mis on kõige turvalisem kinnitusviis ning eelistatav naelutamise asemel. Knaufi kipsplaadid kruvitakse kipsikruvidega 35 mm sammuga 17 cm hoidelattide külge,
Klaasvill (Isover KL AKU 610x1310) 60 plaati Standard kipsplaat (GN13 12,5x1200x2520) pikem sein 4,5 tk, lühem sein 2 tk Kokku 13 plaati Kruvid kipsile Samm 150/200, keskel 300; ühele plaadile 52/42 kruvi Kokku 676/546 kruvi Kipslagi: 1 plaadikihiga kahetasapinnaline lagi Pikkus 5500, laius 2500 Ümbermõõt 16 m ja pindala 13,75 m² Otsaprofiil (3000 mm) 16 jm 6 tk Peakandja (3000 mm) ruumiga risti; samm servades 600, keskel 1200, 6 rida 6 tk Riputi samm servades 600, keskel 900 4tk/reale 24 tk Abikandja (3000 mm) samm 400, kokku 7 rida, 2tk reale 14 tk Ühendus 42 tk Heliisolatsioon (Isover KL AKU 50x610x1310) 0,8 m²/tk 18 plaati Standard kipsplaat (12,5x1200x2520) karkassiga risti 5 plaati Kruvi 52/42 kruvi plaadile kokku 260/210 kruvi VÕI Ecophon ripplagi: 600 x 600 plaadid Lae pikkus 5500, laius 2500 Ümbermõõt 16 m ja pindala 13,75 m² Ääreliist (3000) 16m : 3m = 6 tk
Puidust aluskonstruktsioon valmistatakse kande- ja hoidelattidest. Lattide ristlõiked on 50x30 mm või 60x40 mm. Ülemisel joonisel näidatud maksimaalseid kinnituste ja lattide samme ei tohi ületada. Kandelatid saab kandva lae külge kinnitada sobivate tüüblite ja kruvidega. Väikeste lae ebatasasuste puhul tehakse lattide horisontaalne joondamine kiiludega. Kandelattide sõrestiku kõige lihtsamat kinnitusvõimalust laele ja lattide kiiret joondamist pakub U- riputi. Need kinnitatakse lae külge sobivate kiilankrute või kruvidega. Seejärel joondatakse puitlatid (kandelatid) horisontaalseks ning kruvitakse mõlemalt küljelt U-riputite külge. Hoidelattide kinnitamiseks kandelattide külge sobivad puidukruvid 55 mm, mis on kõige turvalisem kinnitusviis ning eelistatav naelutamise asemel. Knaufi kipsplaadid kruvitakse kipsikruvidega 35 mm sammuga 17 cm hoidelattide külge, kusjuures
Puidust aluskonstruktsioon valmistatakse kande- ja hoidelattidest. Lattide ristlõiked on 50x30 mm või 60x40 mm. Ülemisel joonisel näidatud maksimaalseid kinnituste ja lattide samme ei tohi ületada. Kandelatid saab kandva lae külge kinnitada sobivate tüüblite ja kruvidega. Väikeste lae ebatasasuste puhul tehakse lattide horisontaalne joondamine kiiludega. Kandelattide sõrestiku kõige lihtsamat kinnitusvõimalust laele ja lattide kiiret joondamist pakub U- riputi. Need kinnitatakse lae külge sobivate kiilankrute või kruvidega. Seejärel joondatakse puitlatid (kandelatid) horisontaalseks ning kruvitakse mõlemalt küljelt U-riputite külge. Hoidelattide kinnitamiseks kandelattide külge sobivad puidukruvid 55 mm, mis on kõige turvalisem kinnitusviis ning eelistatav naelutamise asemel. Knaufi kipsplaadid kruvitakse kipsikruvidega 35 mm sammuga 17 cm hoidelattide külge, kusjuures
paigaldamine lihtne ja kiire. Saadaval on erinevad kandesüsteemid ja servalahendused. Valgustite integreerimine on lihtne: saadaval on spetsiaalsed valgustikarbid iga restlaetüübi jaoks ja hõlpsalt saab kasutada ka spetsiaalseid moodulvalgusteid. Supergrid 4, 9 ja 20 paigaldamiseks kasutatakse spetsiaalset kandesüsteemi, mis koosneb erilistest peakanduritest ja vaheliistudest, jätkutükkidest ja riputi alaosadest. Tavalistele T-liistudele sobivad Supergrid 14T, Supergrid 24T, Deltagrid ja Deltaline. Supergrid 14T on spetsiaalselt välja töötaud lihtsustamaks paigaldamist. Paneelid asetatakse standardsele T - 15 kandekonstruktsioonile. Paneelid eriservaga profiilid tagavad selle, et kandekonstruktsioon sobib täiel määral paneelidega, muutes seeläbi lae välimuse monoliitseks. Standardne süsteem võimaldab kommunikatsioone ja valgustust väga lihtsalt ripplaega sobitada.
F x=F elast=-kx. See seos väljendab katseliselt kindlaks tehtud Hooke'i seadust. Võrdetegurit k nimetatakse keha jäikuseks. SI süsteemis mõõdetakse jäikust njuutonites meetri kohta (N/m). Jäikus sõltub keha kujust ja mõõtmetest, samuti selle materjalist. Elastsusjõud on alati suunatud vastupidiselt deformatsiooni põhjustavale jõule, sellest ka miinusmärk Hooke'i seaduses. Elastsusjõudu , millega tugi (alus) või riputi (riputusvahend) kehale mõjub, nimetatakse toe reaktsioonijõuks ehk toereaktsiooniks. Kehade kokkupuutumisel on toereaktsioon suunatud kokkupuutepinnaga risti. Kui keha asetseb horisontaalsel liikumatul laual, on toereaktsioon suunatud vertikaalselt üles ning tasakaalustab raskusjõu: . Jõudu , millega keha mõjub lauale, nimetatakse keha kaaluks. Liikumine elastsusjõu mõjul: Vedrude venitamisel või kokkusurumisel tekib elastsusjõud, mis
g=9,81m/S².Igale kehale Maa pinnal ja selle läheduses mõjub raskusjõud P¯=mg¯.Raskusjõud loetakse rakendatuks raskus keskmesse ehk inertsikeskmesse,mille all mõeldakse mõttelist punkti kehal,mida läbib keha kõigile punktidele mõjuvate paralleelsete raskusjõudude resultant.Raskuskese ühtib sümmeetriakeskpunktiga,kui massi jaotus on konstantne kogu keha ruumala ulatuses. Keha kaal on jõud,millega keha mõjutab tuge või riputit,millele ta on asetatud.Kui see tugi või riputi liigub Maa suhtes vertikaalses raskuskiirendusega võrreldava kiirendusega a¯,siis keha kaal ¯=m(g¯±a¯) Kus "+" märk vastab juhule,kui tugi või riputi liigub vertikaalselt üles "-" vastab liikumisele vertikaalselt alla.Igal muul juhul on keha kaal võrdne raskusjõuga. Maa raadius R=6400 km,mass m=5,98*10^24 kg,siis ülemaailmne gravitatsiooni const. y=6,67*10^-11 m³/kg*S²,raskuskiirenduse Maa pinnal g=9,81m/S². 1.2.3.Impulss ja impulssi jäävuse seadus
Igale kehale Maa pinnal ja selle läheduses mõjub raskusjõud P=mg.Raskusjõud loetakse rakendatuks raskus keskmesse ehk inertsikeskmesse,mille all mõeldakse mõttelist punkti kehal,mida läbib keha kõigile punktidele mõjuvate paralleelsete raskusjõudude resultant.Raskuskese ühtib sümmeetriakeskpunktiga,kui massi jaotus on konstantne kogu keha ruumala ulatuses. Keha kaal on jõud,millega keha mõjutab tuge või riputit,millele ta on asetatud.Kui see tugi või riputi liigub Maa suhtes vertikaalses raskuskiirendusega võrreldava kiirendusega a,siis keha kaal =m(g±a) Kus "+" märk vastab juhule,kui tugi või riputi liigub vertikaalselt üles "" vastab liikumisele vertikaalselt alla.Igal muul juhul on keha kaal võrdne raskusjõuga. Maa raadius R=6400 km,mass m=5,98*10^24 kg,siis ülemaailmne gravitatsiooni const. y=6,67*10^11 m³/kg*S²,raskuskiirenduse Maa pinnal g=9,81m/S². 1.2.3.Impulss ja impulssi jäävuse seadus
Supergrid 20 on väga stabiilne ja tugev restlagi. Profiili laius annab laele väga selgejoonelise ja piiritletud välimuse. Mõõtmed: · Profiili laius 20 mm. · Profiili kõrgus 50, 55 või 75 mm. · Ava suurus 100 kuni 600 mm. · Standard paneeli suurus 600 x 600 või 1200 x 600 mm. Supergrid 4, 9 ja 20 paigaldamiseks kasutatakse spetsiaalset kandesüsteemi, mis koosneb erilistest peakanduritest ja vaheliistudest, jätkutükkidest ja riputi alaosadest. Tavalistele T - liistudele sobivad restlaed: Supergrid 14T on spetsiaalselt välja töötaud lihtsustamaks paigaldamist. Paneelid asetatakse standardsele T - 15 kandekonstruktsioonile. Paneelid eriservaga profiilid tagavad selle, et kandekonstruktsioon sobib täiel määral paneelidega, muutes seeläbi lae välimuse monoliitseks. Standardne süsteem võimaldab kommunikatsioone ja valgustust väga lihtsalt ripplaega sobitada
sirgjoonelises liikumises seni,kuni teiste kehade mõju ei sunni seda liikumisolekut muutma; , kus a on keha kiirendus. II seadus: Keha kaal on jõud,millega keha mõjutab tuge või riputit,millele ta on asetatud.Kui see Rakendades kehale,massiga m,jõu F¯ saab tugi või riputi liigub Maa suhtes vertikaalses keha kiirenduse a¯,a¯=F¯/m(F=ma). raskuskiirendusega võrreldava kiirendusega a¯,siis keha kaal Arvestades,et keha mass on const,siis jõu ja kiirenduse vektorite moodulite suhe ¯=m(g¯±a¯) m=F/a=const. Kus "+" märk vastab juhule,kui tugi või f¯(tk-all)=0 riputi liigub vertikaalselt üles "-" vastab liikumisele vertikaalselt alla
süs. suhtes pöör- levas taustsüs. Tsent.jõud mõjub pöörlevas süs. asuvale kehale olenemata sellest, kas keha on paigal või liigub selle süs. suhtes kii-rusega v´. §29. Keha kaal ja raskusjõud. Maa külgetõmbe mõjul langevad kõik ekhad ühesuguse kiirendusega, mida tavaliselt märgitakse g. See tähendab, et Maaga seotud taustsüs. mõjub igale kehale mas-siga m jõud, mida nim. raskusjõuks. Kui keha on maapinna suhtes paigal, on jõud P tasakaalustatud toe või riputi reaktsiooniga f r, mis takistab keha langemist( fr= -P). Newtoni III seaduse järgi mõjub ke-ha sel juhul toele v riputile jõuga G, mis on võrdne fr-ga, s.o jõuga. Jõudu G, millega keha mõjub toele või riputile, nim. keha kaaluks. See jõud on võrdne mg ainult niisugusel juhul, kui keha ja tugi on Maa suhtes paigal. Kui aga nad liiguvad mingi kiirendusega w, siis keha kaal G ei ole võrdne mg. §30. Masskese ja selle kulgliikumise kirjeldamine
annaabi.ee 
