Valimised näitasid, et rahvas hääletas iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. 23. aprillil 1919 kogunes 120-liikmeline Asutav Kogu avakoosolekule Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja valis oma esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. Asutav Kogu moodustas uue valitsuse, mida juhtis tööerakondlane Otto Strandman. 19. mail 1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti iseseisvusest "Eesti Asutava Kogu seletus Eesti riiklisest iseseisvusest ja rippumatusest". Selle dokumendiga anti maailmale teada eesti rahva tahe ja see andis juriidilise aluse Eesti diplomaatidele võitluses Eesti Vabariigi tunnustamise eest. 4. juunil 1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu "Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra". Sellega kuulutati kõrgeimaks võimuks rahvas ja selle teostajaks Asutav Kogu. Seadustati enamik seniseid riigiõiguslikke akte. Asutav Kogu määras
Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) Valimised näitasid, et rahvas hääletas iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. 90 aastat tagasi, 1919. aasta 23. aprilli keskpäeval alustas oma tööd Eesti Vabariigi Riigikogu eelkäija Asutav Kogu. 19. mail 1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti iseseisvusest "Eesti Asutava Kogu seletus Eesti riiklisest iseseisvusest ja rippumatusest". Selle dokumendiga anti maailmale teada eesti rahva tahe ja see andis juriidilise aluse Eesti diplomaatidele võitluses Eesti Vabariigi tunnustamise eest. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. Põhiseadus koostati olukorras, kus osalt valitses veel revolutsiooniline vabadusjoovastus ja Asutava Kogu enamuse moodustasid vasakpoolsete veendumustega rahvasaadikud. Selle tulemusel sai vabariigi
esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. Asutav Kogu moodustas uue valitsuse, mida juhtis tööerakondlane Otto Strandman.Nüüd on Eesti rahwa suweräänse tahtmise esitajal, Eesti Asutawal Kogul, otsustada, milline peab olema Eesti riikline kord, missugused 19. mail 1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti iseseisvusest "Eesti Asutava Kogu seletus Eesti riiklisest iseseisvusest ja rippumatusest". Selle dokumendiga anti maailmale teada eesti rahva tahe ja see andis juriidilise aluse Eesti diplomaatidele võitluses Eesti Vabariigi tunnustamise eest. 4. juunil 1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu "Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra". Sellega kuulutati kõrgeimaks võimuks rahvas ja selle teostajaks Asutav Kogu. Seadustati enamik seniseid riigiõiguslikke akte. Asutav Kogu määras ametisse valitsusi ja võttis vastu nende tagasiastumispalveid, määras riigi
Vasakpoolsed Tööerakond 30 Esseerid 7 Sotsiaaldemokraadid 41 KOKKU 78 Keskmised Rahvaerakond 25 Kristlik Rahvaerakond 5 KOKKU 30 Parempoolsed Maaliit 8 KOKKU 8 Rahvuslikud Baltisakslased 3 Venelased 1 KOKKU 4 23. IV 1919 Asutava Kogu avaistung 9. V 1919 Vabariigi Valitsuse avaistung (peaminister Otto Strandmann) 19. V 1919 "Seletus Eesti riiklikust rippumatusest" 4. VI 1919 "Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord" 15. VI 1920 Põhiseaduse vastuvõtmine 27.–29. XI 1920 esimese riigikogu valimised 21. XII 1920 Põhiseaduse kehtestumine 4. I 1921 Riigikogu avaistung Riigikogu – ühekojaline, 100 liiget, valitakse 3-aastaks otse rahva poolt. Vabariigi Valitsus – ministrid + riigivanem. Pidi omama parlamendi usaldust. Põhiseaduse kehtestumisel sai valitsusjuhi (peaministri) ametinimetuseks riigivanem, kes täitis riigi
kohaselt: ilma suuremate erakondadevaheliste lahkhelideta suudeti lahendada Eesti riigi jaoks üliolulised küsimused. Asutava Kogu tähtsus Asutav Kogu juhtis Eesti elu ning lõi ja võttis vastu hulga omariikluse jaoks asendamatuid deklaratsioone, seadusi ja dokumente. Siinkohal on nimetatud vaid mõned neist: 1919. aasta 19. mail võttis Asutav Kogu vastu Eesti iseseisvuse deklaratsiooni ehk ,,Eesti Asutava Kogu seletuse Eesti riiklisest iseseisvusest ja rippumatusest". Selle dokumendiga anti maailmale teada eesti rahva tahe. See andis Eesti diplomaatidele ka juriidilise aluse võitluses Eesti Vabariigi tunnustamise eest. 1919. aasta 4. juulil võttis Asutav Kogu vastu Eesti ajutise põhiseaduse ehk ,,Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra". Selle dokumendiga kuulutati kõrgeimaks võimuks rahvas ja võimu teostajaks Asutav Kogu. Seadustati enamik seniseid riigiõiguslikke akte. Asutav Kogu määras
kohaselt: ilma suuremate erakondadevaheliste lahkhelideta suudeti lahendada Eesti riigi jaoks üliolulised küsimused. Asutava Kogu tähtsus Asutav Kogu juhtis Eesti elu ning lõi ja võttis vastu hulga omariikluse jaoks asendamatuid deklaratsioone, seadusi ja dokumente. Siinkohal on nimetatud vaid mõned neist: 1919. aasta 19. mail võttis Asutav Kogu vastu Eesti iseseisvuse deklaratsiooni ehk „Eesti Asutava Kogu seletuse Eesti riiklisest iseseisvusest ja rippumatusest”. Selle dokumendiga anti maailmale teada eesti rahva tahe. See andis Eesti diplomaatidele ka juriidilise aluse võitluses Eesti Vabariigi tunnustamise eest. 1919. aasta 4. juulil võttis Asutav Kogu vastu Eesti ajutise põhiseaduse ehk „Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra”. Selle dokumendiga kuulutati kõrgeimaks võimuks rahvas ja võimu teostajaks Asutav Kogu. Seadustati enamik seniseid riigiõiguslikke akte. Asutav Kogu määras
Valimistel kehtis proportsionaalne valimissüsteem. Hääleõihuslikud olid kõik Eesti Vabariigi kodanikud, kes olid vanemad kui 20 aastat. Valitsus juhti nimetati Riigivanemaks, kes täitis ka riigi esindus funktsioone. Rahval oli rahvahääletuse ja algatuse õigus. 8.05.1919 - Moodustati uus Vabariigi valitsus Otto Strandmanni juhtimisel. Välisministriks valiti Jaan Poska. 19.05.1919 - Asutav Kogu võttis vastu "Seletuse Eesti riiklikust rippumatusest." - sisuks oli, et eesti rahvas on elanud iseseisvalt, väevõimuga vallutatud ja maha surutud. 4.06.1919 - Asutav Kogu võttis vastu "Vabariigi ajutise valitsemise korra." 10.10.1919 - Asutav Kogu võttis vastu maaseaduse. See oli euroopas üks radikaalsedmaid. 01.12.1919 - Avatakse Tartu Ülikool, eestkeelse õppeasutusena. EESTI VABARIIK 1920-1930 RAHANDUS. 1920 hakati looma rahandussüsteemi
Olesk. Kandidaadiks jäi ainult August Rei, sai 100 häält poolt ja 14 häält vastu. Järgnevate kuude jooksul kuni 1924. aastani välja oli August Rei EV kõige tähtsamaks isikuks - kirjutas alla kõikide tähtsamate ametnikke ametisse määramistele. Formaal- juriidiliselt oli Eesti vabariigi riigipea kollektiivne amet, aga sisuliselt võib täita, et Eesti Vabariigi Asutava Kogu juhiks oli August Rei. Asutava Kogu esimeseks tähtsaks dokumendiks 19. mail valminud seletus EV riiklikust rippumatusest - välismaa vajas tõestamist, et EV loomise taga seisab rahva tahe. Selles loetleti üles kõik senised sammud, mis oli seni iseseisvuse suunas tehtud. Kinnitati, et EV loomine on toimunud rahva tahtel. Asutav Kogu pidi paika panema Eesti Vabariigi valitsemise korra ja vastu võtma põhiseaduse. Nii kaua, kuni põhiseadust alles koostatakse, tuleb vastu võtta mingi ajutine põhiseadus. Asutav Kogu hakkas arutama seda 24. aprillist ning 4. juunil võeti vast EV valitsemise ajutine kord
"Eesti Jurist" nr 5/6 - 7, 1993 3. Anepaio, T. Eesti Vabariigi kohtute kujunemine. "Eesti Jurist" nr 3, 1994 4. Anepaio, T. Rahukogud (ringkonnakohtud). "Eesti Jurist" nr 9-10, 1994 5. Anepaio, T. Eesti Vabariigi Riigikohus. "Eesti Jurist" nr 4 - 5 6. Burke, John J.A. Kohtuniku roll Ameerika õigussüsteemis. "Juridica" nr 3,1993 7. Dunleavy, P., O'Leary, B. Riigiteooriad. EHI. Tallinn, 1995 8. Eesti Asutava Kogu seletus Eesti riiklisest iseseisvusest ja rippumatusest. "Akadeemia" nr2, 1993 9. Einbund, K. Õiguslik riik. Rahva poliitiline kirjastik nr.1. Tartu, 1918 10. Epaminondas Marias. Euroopa Liit: demokraatiat aitab tagada ombudsman."Eesti Jurist" nr 5, 1994 11. Ernits, M. Põhiõiguste mõiste ja tähtsus õigussüsteemis. "Juridica" nr 9, 1996 12. Fellner, W. Austria kohtute korralduse, halduse ja kontrolli õiguslikud alused. "Juridica" nr 8, 1996 13. Friedman, M. Kapitalism ja vabadus. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Tallinn, 1994 14
"Eesti Jurist". Nr.5/6 - 7, 1993 3. Anepaio, T. Eesti Vabariigi kohtute kujunemine. "Eesti Jurist". Nr.3, 1994 4. Anepaio, T. Rahukogud (ringkonnakohtud). "Eesti Jurist". Nr. 9-10, 1994 5. Anepaio, T. Eesti Vabariigi Riigikohus. "Eesti Jurist". Nr. 4 - 5 6. Burke, John J.A. Kohtuniku roll Ameerika õigussüsteemis. "Juridica". Nr. 3,1993 7. Dunleavy, P., O’Leary, B. Riigiteooriad. EHI. Tallinn, 1995 8. Eesti Asutava Kogu seletus Eesti riiklisest iseseisvusest ja rippumatusest. "Akadeemia". Nr.2, 1993 9. Einbund..K. Õiguslik riik. Rahva poliitiline kirjastik nr.1. Tartu, 1918 10. Epaminondas Marias. Euroopa Liit: demokraatiat aitab tagada ombudsman."Eesti Jurist", nr.5, 1994 11. Ernits, M. Põhiõiguste mõiste ja tähtsus õigussüsteemis. “Juridica” nr 9, 1996 12. Fellner, W. Austria kohtute korralduse, halduse ja kontrolli õiguslikud alused. “Juridica” nr 8, 1996 13. Friedman, Milton. Kapitalism ja vabadus. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut
kannul käima. Ta nägi teda ühes kitsega Noategijate tänavasse pöörduvat. Samasse tänavasse pöördus temagi. ,, «Miks mitte?» mõtles ta endamisi. Gringoire, Pariisi tänavate kogenud filosoof, oli tähele pannud, et miski ei soodusta unistusi nõnda kui järele-kõndimine ilusale naisele, pealegi teadmata, kuhu Ta läheb. Selles vabatahtlikus loobumises tahtevabadusest, selles oma fantaasia alistumises teise fantaasiale, kellel sellest aimugi pole, peitub mingi segu kummalisest rippumatusest ja pimedast kuulekusest, midagi vabaduse ja orjuse vahepealset, mis Gringoire'ile meeldis, oli ta ju õieti ebakindel, komplitseeritud vaim, mis otsib äärmusi ja kõigub alati kõigi inimlike kalduvuste vahel, üht teise varal neutraliseerides. Meeleldi võrdles ta ennast Muhamedi hauaga, mida kaks vastaspoolset magnetkivi kahele poole kisuvad ja mis igavesti kõigub sügavuse ja kõrguse, taeva ja maa, tõusu ja languse, seniidi ja nadiiri vahel.
annaabi.ee 
