Basiilika- Põhiplaanilt ladina risti kujuline, pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea valgmiku. Altar- Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. Kantsel- põrandast või maapinnast kõrgemal asetsev rinnatise taga asuv kõnetool, millelt vaimulik peab kogudusele jutlust. Päiskivi- hoone võlve ülal hoidva kivi, millega seotakse nn. võlviroided ja mis peab olema üheltpoolt nii raske, et ta võlvi piisava surve all koos hoiab, aga samal ajal ka nii kerge, et ta võlve katki ei rõhu. Kenotaaf- hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Võlvitüübid: 1. pistiksiiluga silindervõlv 2. kloostrivõlv 3. servjoonvõlv 4.ristroidvõlv 5. tähtvõlv 6. domikaalvõlv 7
enda kõrval kogu aeg hoidma. Jana tahtis nii väga Mathist näha, seda viimast korda, neiu tahtis teda kohata poes, kus poiss oleks talle jäätist ostnud või rongijaamas, lootes, et noormees hilineb sellepärast, et ta oli kirja kirjutanud. Punane tuli hakkas vilkuma, nüüd pidi Mathis ootama, rong saabus, Jana istus vagunisse, peroonil nuuksus ainult vanaema. Rong hakkas jõudma sillani, kus Jana ja Mathis olid suvel jalgratastega sõitmas käinud. " Jana näeb kedagi rinnatise ääras. Seal võib olla ainult üks, ainult üks ja mitte keegi muu. Ta on oma särgi sidunud ridva külge, mis eile oli kindlasti veel õngeritv. Ja ta viibutab ritva selle särgiga nagu pöörane pea kohal. "Jaanaaaa!"kuuleb ta poisi hüüdu. Ta teadis kohe. Mathis on tulnud, on kohal, sillal. Ja Jana ei tea ise, mis ta teeb. Ta hüüab, ta karjub, ta lehvitab mõlema käega. Siis näeb ta kirja, mida ta nii väga on oodanud.
mingisuguse silmnähtava tähisega maastikul. Selleks tuli ehitada esialgne müür. Margareti müür oli Tallinna vanim teadaolev linnamüür. 1265. aastal andis Taani kuninga Erik V ema ja Eestimaa asevalitseja Margrete Sambor käsu linnamüüri ehitamiseks. Ehitatud kaitsemüüriosad koosnesid eri kõrgusega 60-70 müürilõigust, mis olid eri kõrgusega. Müürilõigud olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m) puitkaitsekäiguga müürid. Mõningates osades kattub vana Margrete müür tänaseni säilinud linnamüüriga. Esimest korda mainitakse Tallinna raadi (consilium consulum civitatis) Taani kuninga Erik IV Adraraha 15. mail 1248 antud ürikus, millega Tallinna all-linnale kinnitati Lübecki õiguse kasutamise luba. Tallinna Raehärra amet oli eluaegne, raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara Tallinna piires, kuid ei tohtinud ta teenida elatist
19. sajandi lõpul said omanikeks vennad Dieckhoffid, kelle ajal ehitati mõisasüda senisest esinduslikumalt välja. 1885-1888 püstitati Friedrich Modi projekti järgi mõisa uus esinduslik historitsistlik (ajalooliste arhitektuuristiilide nagu romaani, gootika, renessanssi, barokki, klassitsismi detailide läbisegi kasutamine või siis mingi konkreetset ajaloolist stiili jäljendamine) peahoone. Uus peahoone oli tugevasti eenduva kõrge keskrisaliidiga. Keskrisaliit tipneb gootikale omase rinnatise ning tornikestega astmikfrontooniga. Risaliidid, nagu ka kogu ülejäänud hoonel, on kaarjate karniisidega renessaanslikud aknad. Risaliidi keskosas paikneb väheldane sepisvõrega rõdu. Katuseäärt ilmetavad laias ehiskarniisid. Hammaskarniisid kaunistavad ka korstnaid. Sisekujundusest on taastatud parkettpõrand, seinte ja lagede kipsdekoriid ning kurruseid ühendav nikerdustega trepp. Omapärased on pastelsetes toonides saal ning hoone soklikorrusel asuv sammastega söökla (A
Ta oli teadlane ja füüsikaõpetaja. Mõlemad vanemad pärinesid ühiskonna kõrgkihist, ehkki nad ei olnud kunagi rikkad. Sel ajal oli Poola võõrvõimu all ja Varssavis valises venelased. Bronislawa ja Wladyslaw olid aga rahvuslased ja igatsesid näha Poolat iseseisva riigina. Maria ei jäänud kauaks Freta tänavale - 1868 kutsuti tema isa füüsikaõpetajaks ja asedirektoriks kõrgemasse poisslaste kooli, mis asus Varssavi lääneosas Novolipki tänaval. Koolimaja oli rinnatise taga paiknev pikk madal ehitis, hoovis kasvasid sirelid. Kooli juhataja oli venelane Ivanov, kes nõudis, et kõik koolitundide toimuksid vene, mitte poola keeles. Wladyslawile ei meeldinud uus ülemus ja tal oli raske varjata oma rahvutundeid. Koos tööga sai perekond korteri ja nad kolisid uude majja. Mööbel oli tolle aja stiilis: punane velvet ja tume poleeritud puit. Wladyslawi töötoa seinal rippuv baromeeter registreeris õhurõhku ja ilmamuutusi
Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks.Puitkaitsekäiguga müür koosnes 6070-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija Rein Zobel tunnistab Margareti müüri ja praeguse säilinud linnamüüri kokkulangevust. [1] 14. sajand ja Kanne müür Tallinna all-linna ja Toompead ümbritsevate kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastal aastal Tallinna asehalduriks määratud Johannes Canne (Jens Kanne) juhtimisel. Kanne müür
äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m. - juhul kui katusekatte alumisele pinnale võib kondenseeruda niiskus või kui katusekatte ülekattejätkud ei ole tihendatud, tuleb katusekatte all asuv tarind kaitsta kondensvee ja läbituisanud lume sulamisvee eest. See nõue on oluline eeskätt plekk- ja kivikattega katuste puhul - enam kui 7 m kõrguse hoone lamekatus peab olema varustatud kogu perimeetril vähemalt 30 cm kõrguse rinnatise või reelinguga. Enam kui ühe korruse kõrguse hoone kaldkatus peab olema varustatud vähemalt 10 cm kõrguse lumetõkkeäärisega - enam kui 8 m kõrguse räästa puhul peavad katusele pääsuks olema katuses vähemalt 60 x 60 cm (puhas ava) suurused luugid vahekaugusega mitte üle 100 m. Kuni 8 m kõrguse räästaga katusele pääsuks piisab seinaredelist, mis võib alata maapinnast 4 m kõrguselt. Sel juhul
kaldal, lõpetas oma ehituse, võttis ta süzee oma suurepärase hoone kaunistamisel 1200 nisi, kolonni ja konsooliga aluseks Briti impeeriumi, mis võttis tol ajal oma alla pool maailma, ajaloo. Niiviisi sai nii lordide koja kui ka saadikute koja hoone, arhitektuuri- ja kujutava kunsti vaatenurgast võetuna, kogu rahvuse kuulsuse templiks. Viinis tuli selles suhtes kokku puutuda esimese raskusega. Kui taanlane Hansen lõpetas rahvaesinduse marmorhoones esimese rinnatise rajamise, ei jäänud tal üle teha muud, kui laenata hoone kaunistuse süzeed muistse maailma ajaloost. See teatraalne "lääne demokraatia" hoone on täis maalitud Rooma ja Kreeka riigitegelaste ja filosoofide portreesid. Mõlema hoone kohal kõrguvad neli nelja vastupidisesse suunda osutavat gigantset figuuri. Selles seisnes omapärane sümboolne iroonia. See sümbol otsekui ilmestas seda kesktõmbejõudude sisemist võitlust, mis juba siis täitis Austriat.
Saint-Germain-des-Pres' kloostrit ümbritses sakiline müür nagu mõne paruni lossi ja ta suurtükkideks oli vaske rohkem raisatud kui ta tornikelladeks. Seda kindlust võis veel 1610. aastal näha. Praegu on kirikki vaevalt säilinud. Tuleme tagasi Jumalaema kiriku juurde. Kui esimesed korraldused tehtud (olgu öeldud hulguste maleva distsipliini auks, et Clopini käskusid täideti vaikuses ja imestusväärse täpsusega), astus varga-jõugu auväärt ülem kirikuesise rinnatise otsa, pööras näo kiriku poole, vehkis tunglaga, mille tuule käes hõljuv suitsune leek kiriku punakat fassaadi kord valgustas, kord varjas, ja hakkas kareda ning tusase häälega seletama: «Sulle, Louis de Beaumont, Pariisi piiskop, kohtupalati nõunik, ütlen mina, Glopin Trouillefou, Argoo kuningas, suur tseesar, hulguste vürst, narride piiskop, järgmist: «Meie õde, kes nõiduse pärast ülekohtuselt hukka on mõistetud, on sinu kirikusse varjule läinud. Sa