õigus.Arvatakse ,et teistel on informatsiooni, mida endal ei ole.Kui veenda õpilast , et ta on kompetentne, siis allumine grupi survele väheneb.Teiseks põhjuseks on et inimesed soovivad teistele meeldida . Kui indiviidid töötavad koos sama ülesande kallal, on nende jõupingutus sageli väiksem, võrreldes sellega, kui nad tegutseksid üksi. Nähtust, kus individuaalne suutlikkus väheneb vastavalt grupi liikmete arvu suurenemisele, tuntakse Ringelmanni efekti või ka sotsiaalse looderdamise nime all.Seda nimetataksegi individuaalse pingutuse vähenemiseks. Individuaalse pingutuse vähenemised on : 1.Uskumus ,et individuaalse tunnustuse asemel tunnustatakse ainult gruppi. 2.Uskumus, et grupis ei paista mittepingutamine välja. 3.Uskumus, et teised grupi liikmed ei pinguta maksimaalselt. 4.Uskumus, et teiste motiveeritus on madalam kui endal, ega taheta olla "ninapidi veetud ".
kindlad, kas neil on õigus.Arvatakse ,et teistel on informatsiooni, mida endal ei ole.Kui veenda õpilast , et ta on kompetentne, siis allumine grupi survele väheneb.Teiseks põhjuseks on et inimesed soovivad teistele meeldida . Kui indiviidid töötavad koos sama ülesande kallal, on nende jõupingutus sageli väiksem, võrreldes sellega, kui nad tegutseksid üksi. Nähtust, kus individuaalne suutlikkus väheneb vastavalt grupi liikmete arvu suurenemisele, tuntakse Ringelmanni efekti või ka sotsiaalse looderdamise nime all.Seda nimetataksegi individuaalse pingutuse vähenemiseks. Individuaalse pingutuse vähenemised on : 1.Uskumus ,et individuaalse tunnustuse asemel tunnustatakse ainult gruppi. 2.Uskumus, et grupis ei paista mittepingutamine välja. 3.Uskumus, et teised grupi liikmed ei pinguta maksimaalselt. 4.Uskumus, et teiste motiveeritus on madalam kui endal, ega taheta olla "ninapidi veetud ".
Juhtimise alused vastused Üldist & sissejuhatus & ajalooline ülevaade 1) Mida tähendab Ringelmanni efekt? Võimalik vastus: Ringelmanni efekt tähendab vastutuse hajumist, mida rohkem inimesi ühes grupis töötab, seda tõenäolisemalt loodetakse kellegi teise panusele. Maximilien Ringelmann oli põllumajanduse insener, kes 20. sajandis alguses läbi katsete tuvastas, et mida rohkem inimesi on koos ühte asja ajamas, seda väiksem on iga üksiku liikme panus. Katsed olid lihtsad: ta pani inimesi tõmbama nöörist ja mõõtis siis tõmbamise jõudu. Ning lisas pidevalt “meeskonda” tõmbajaid
vajalikud sihtide saavutamiseks, teeb kindlaks missugust abi on vaja kolleegidelt, kannab ette tulemustest kui töö on tehtud. Liider - hoolitseb sihtide saavutatavuse eest, aitab kehtestada tasakaalu meetodite keerukuse ja tulemuse väärtuse vahel, osaleb plaanide alternatiivide arutlustes, aitab saada koostööd ja toetust, jälgib töö edenemist. Meeskonnatöö puudused: 1)Logelemise efekt - töö tõhususe vähenemine 2)Ringelmanni efekt - energiakulu meeskonnasisestele suhetele 20. Töötajate hindamine Töötajate hindamine võimaldab juhtidel anda töötajatele tagasisidet nende töö kohta ja seada tuleviku eesmärke. Personali hindamise alaliigid on: 1. kandidaatide hindamine personali valikul 2. inimeste töösoorituste hindamine 3. töötajate potentsiaali hindamine 21. Hindamismeetodid PERSONALI HINDAMISE MEETODID: Tagasivaate meetod: Enesehinnang:
tulevikus kokku puutuda võiksid. -Ettehoiatamine- rääkides inimestele, et on tulemas veenmisteade ja nimetades, mida see teade hõlmab, on mõnikord sotsiaalse mõju vähendamiseks ettehoiatamine piisav ja polegi vaja vastuargumentide patareid. · Publikuefekt (Hawthorne´i efekt)- teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi · Sotsiaalne hõlbustamine- teiste kohalolekust tingitud positiivne või negatiivne mõju. · Sotsiaalne looderdamine (Ringelmanni efekt)- koostegevuses võib inimeste osa olla väiksem kui üksi tegutsedes. Mida enam grupi liikmete arv kasvab, seda enam üksikliikmete panus väheneb · Sotsiaalne surve- grupi mõju ühele liikmele · Sünenergia- inimeste koostegevuse tulemus on suurem kui üksikisikute koostegevuste summa 7. GRUPI UURIMISE MEETODID: Grupi liikmete omavahelisi suhteid mõõdetakse sotsiomeetria abil. Meetodi rajas J.Moreno. Ta tõi välja 3 põhiliiki teste: 1
5) Grupimõtlem. grupitegevuses, eriti otsustam. tekkinud tendents, mil liigse üksmeele tõttu vä- list. kriitil. mõtlem. ja vastutus võimal. tagajärgede eest. 6) Konformism allum. grupi survele või oma esialgse seisukoha muutus grupi mõjul, enamuse arvamuse sisem. omaksvõtt. 7) Sots. hõlbust. teiste kohalolekust tingitud pos. või neg. mõju. Tavaliselt in. panus suuren., kui ta teab, et teda jälgit või tema osa mõõdet. 8) Sots. looderd. (Ringelmanni efekt) koostegevuses võib in. osa olla väiksem kui üksi tegutse- des. Mida enam grupi liikmete arv kasvab, seda enam üksikliikmete panus väheneb. 9) Sots. surve grupi mõju ühele grupi liikmele. 10) Sünergia nähtus, mil in. koosteg. tulemus on suurem kui üksikisikute koostegevuse summa. 32
tingitud konflikt. Tekib siis kui pööratakse tähelepanu nii ülesandele kui ka inimestele. See aga vähendab tegevuse efektiivsust. 42. SOTSIAALNE PÄRSSIMINE Esineb situatsioonides, mis nõuavad kollektiivseid jõupingutusi aga kus inimesed ei ole vastutavad oma individuaalse jõupingutuse eest. Sotsiaalse logelemisega seonduv toimib peamiselt suhteliselt kitsas ülesannete piires, kus inimese tegevuse hindamine teiste poolt on ebatõenäoline. Nt köieveomeeskond,. paadimeeskond jne. Ringelmanni efekt inimese poolt kulutatav jõud vähenes seda enam, mida suurem oli grupp. Rühmatöö tulemuslikkuse juures on tegelikult võimalik eristada 3 erinevat nähtust: 1) Sotsiaalne logelemine - selline olukord, kus üksikisik usub, et tema panust ei ole võimalik üksikuna hinnata, siis tema motivatsioon väheneb. 2) Vabakäik (free riding) - on sellega tihedalt seotud, kuid siin usub inimene, et tema tegevusel ei ole suurt rolli kogu rühma tegevuse
Tekib siis kui pööratakse tähelepanu nii ülesandele kui ka inimestele. See aga vähendab tegevuse efektiivsust. Sotsiaalne pärssimine SOTSIAALNE PÄRSSIMINE: Esineb situatsioonides, mis nõuavad kollektiivseid jõupingutusi aga kus inimesed ei ole vastutavad oma individuaalse jõupingutuse eest. Sotsiaalse logelemisega seonduv toimib peamiselt suhteliselt kitsas ülesannete piires, kus inimese tegevuse hindamine teiste poolt on ebatõenäoline. Nt köieveomeeskond,. paadimeeskond jne. Ringelmanni efekt (1913) inimese poolt kulutatav jõud vähenes seda enam, mida suurem oli grupp. Rühmatöö tulemuslikkuse juures on tegelikult võimalik eristada 3 erinevat nähtust: 1) Sotsiaalne logelemine - selline olukord, kus üksikisik usub, et tema panust ei ole võimalik üksikuna hinnata, siis tema motivatsioon väheneb. 2) Vabakäik (free riding) - on sellega tihedalt seotud, kuid siin usub inimene, et tema tegevusel ei ole
mitteprimaarse stiimuli puhul tegemist segajaga. Nähtus tekib, kui subjekt tunneb survet vastata kõikidele stiimulitele võrdselt hästi, kuid tema kognitiivne võimekus ei ole selleks suuteline. Sotsiaalne looderdamine (social loafing) Ülesande lahendamisel grupis kalduvad inimesed vähem pingutama. Sotsiaalne soodustamine või pärssimine esinevad, kui hinnatakse üksikisikut, ent looderdamine juhul, kui hinnangu aluseks on grupi ühistöö. Ringelmanni efekt mida rohkem liikmeid grupis, seda väiksem on individuaalne pingutus. Latane´i katse: inimesed karjusid kinniseotud silmadega ühtedele öeldi, et karjuvad suurema grupiga, teistele, et ühe kaaslasega. Grupis karjujad panustasid vähem. Vastutuse hajumine (diffusion of responcibility) Grupis tunnevad indiviidid end tegude eest isiklikult vähem vastutavana. Nt teiste abistamise puhul, samuti kollektiivne agressiivsus.
siis kui pööratakse tähelepanu nii ülesandele kui ka inimestele. See aga vähendab tegevuse efektiivsust. SOTSIAALNE PÄRSSIMINE: Esineb situatsioonides, mis nõuavad kollektiivseid jõupingutusi aga kus inimesed ei ole vastutavad oma individuaalse jõupingutuse eest. Sotsiaalse logelemisega seonduv toimib peamiselt suhteliselt kitsas ülesannete piires, kus inimese tegevuse hindamine teiste poolt on ebatõenäoline. Nt köieveomeeskond,. paadimeeskond jne. Ringelmanni efekt (1913) inimese poolt kulutatav jõud vähenes seda enam, mida suurem oli grupp. Rühmatöö tulemuslikkuse juures on tegelikult võimalik eristada 3 erinevat nähtust: · Sotsiaalne logelemine - selline olukord, kus üksikisik usub, et tema panust ei ole võimalik üksikuna hinnata, siis tema motivatsioon väheneb. · Vabakäik (free riding) - on sellega tihedalt seotud, kuid siin usub inimene, et tema
annaabi.ee 
