Animism tähendab usku paljudesse hingedesse, seega usku ka teispoolsusesse ja et maa on mitmekihiline. Selleks peab olema inimesel palju hingi, üks on materiaalne maailm ja teine on vaime maailm(kõik, mis on vaimses maailmas, tahab materialiseeruda). Materiaalne ja vaimne maailm mõjutavad üksteist. 21. Milliseid töid võis teha kui surnu oli majas? Teede parandamine, aedade parandamine 22. Nimeta veega seotud puhastus- ja viljakusriitusi 1. Lapse riituslik pesemine sündides 2. Ristimine – vee alla vajutamine, ülevalamine, piserdamine 3. Karjase kastmine jüripäeval 4. Riituslik kätepesu (peale seda kui puututi kokku ebapuhtaga) 5. Pruudi riituslik pesemine (enne pulma – annab viljakust) 6. Naiste riituslik pesemine allikatel (et saada lapsi) 7. Raviriitused allikatel (pesti silmi, käsi.. seda, mis haige oli) 8. Surnu ristimine (sünniriitus – sünnib uude maailma) 23
Mõisted Religioon: uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused Maagia: loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. Mana: ebaisikuline vägi, mis kogu maailma täidab, seda väge saab koguda, teiselt inimeselt 'varastada', ja võib sellest ilma jääda. See vägi avaldub loodusnähtustes ja taevakehad, ka inimkehas (juuksed, küüned jne) Šamaan: inimene, kellel usutakse olevat võime meelerännakuteks ja väe ning teadmiste toomiseks, et neid enda ja teiste heaks kasutada. Šamaanid suudavad
tuntakse end sõltuvat. Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm, kitsamas mõttes aga konkreetse inimrühma religioosne süsteem. Rahvausund on konkreetse religiooni sekundaarne usundikiht, mis koosneb hilisema tekkega ettekujutustest, pärimustest ja tavadest. EBAUSK on rahvausundile toetuv uskumuste ja nendele vastav kirjutamata käitumisjuhiste kogum. USKUMUS on konkreetne rahvausundiline väide, millest juhindutakse ka käitumises. Maagia on loodususundiline riituslik käitumine, mille abil usutakse üleloomulikku väge suutvat enda tahtele allutada. Analoogiamaagia sisaldab riitust, mille käigus mingi tegevuse matkimisega usutakse seda sündmuste esile kutsuda ka tegelikkuses. Kontagioosne maagia sisaldab riitust, mille käigus usutakse, et eemalseisvat isikut on võimalik mõjutada esemega, mis on sellele isikule kuulunud. (Kulmar, 2006) Religioosne ja maagiline käitumine on kõikides usundites tihedasti läbi põimunud. Kasutatud Kirjandus:
mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. 23. Hereesia - ehk ketserlus on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine. Ketser - kristluses hereesia pooldajaisik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast). 24. Maagia - loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. 25. Inkvisitatsioon - katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. 26. Vabamüürlus ühtekuuluvuse eetika
maailma ja inimeste tekkimist, kulgemist ja saatust. Eristatakse loomis-, viljakus-, loodusmüüte jne. Müütides kirjeldavate sündmuste tähendus on püha, neisse suhtutakse tõsiselt ja neid usutakse kahtlusteta. Legend rahvapärimuse liik, mis kujutab Piibli, apokrüüfide või pühakute elulugude alustel tekkinud poeetilisi, õpetlikke või seletavaid jutustusi. Maagia loodususundiline või kõrgususundiline riituslik käitumine, mille abil usutakse suutvat enda tahtele allutada üleloomulikku väge. Animism usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. Animatism arvatavalt esiaja usundikihi varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elusse ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. Animatismis puudub veel ettekujutus ükikhingedest ning seda ei saa käsitleda usundina.
allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Kõik peab olema mõistuspärane. 23.Mida tähendavad hereesia ja ketser? Hereesia ehk ketserlus on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine. Ketseriks nimetatakse isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetuses 24.Mis on maagia? Maagia on loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. 25.Mis on inkvisitsioon ja milline on jesuiitide tegutsemise põhimõte? Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. 26
hingestatusesse. Tarapita – muinasajal oli Eesti peajumal. Hing – tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elushoidmiseks ja mis kandis ka elusolendi isikupära. Hiis - looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Ohvripaigad – koht, kus toimus ohverdamine. Ohverdamine – maagiline toiming, millega loodeti saavutada jumalate heatahtlikkust. Maagia – usundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. Nõidumine – praktika, kus teatud rituaalide, maagia või maagiliste esemete, nõiasõnade, üleloomulike jõudude või olendite jmt vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju. 4. Muistne vabadusvõitlus Muistset vabadusvõitlust (1208–1227) nim. ka Liivimaa ristisõjaks. Põhjused: paganaid taheti ristiusustada, konfliktid naabritega
tabusse hulka, kuid mis ei ole rüve. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism maailmakäsitlus, mille järgi maailm on elus ja seda täidab ebaisikuline vägi. Seda peetakse vanimaks ürgusundiks. Puudub ettekujutus üksikhingedest. On evolutsionismlike algupärateooriaid. Animism usk loodusobjektide, olendite ja esemete individuaalhingedesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. 6. Mis on maagia? Maagia on loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, mille abil usutakse suutvat enda tahtele allutada üleloomulik väge. Loodetakse teatud talituste ja loitsude abil mõjutada üleloomulikke jõude. 7. Mis on totemism? Totemism usk sellesse, et suguvõsa müütiliseks esivanemaks on olnud kindel loom, harva ka taim või loodusnähtus. 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Surnu peitmine. Neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma, mis toimus kõige
animism (ld animus `hing') Usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. A on ka algupärateooria, mille järgi ta on olnud varaseim usund. A-iteooria rajas E. Tylor, kuigi a idee püstitas juba H. Spencer. Evolutsionistliku religioonikäsituse kohaselt kasvab a välja animatismist. Vt ka animatism, evolutsionism, hing. 6. Mis on maagia? maagia (kr mageia `nõidumine') Ürgaja usunditest pärinev loodususundiline riituslik käitumine, mille eesmärk on soovitava tulemuse saavutamiseks teatud talituste (taigade) ja loitsude abil mõjutada üleloomulikke jõude. Erinevalt religioossest käitumisest usub maagilises talituses osaleja, et ta suudab üleloomulikke jõude suunata ja valitseda. Ka paljud religioossed riitused on algselt olnud maagilise tähendusega. Eristatakse analoogiam-t ja kontagioosset m-t. J. Frazeri algupärateooria järgi on maagia olnud ürgseim usundivorm; religioon olevat tekkinud nn
kehast liblikakujul. Maagia kui religiooni puhul inimene allutab ennast ise vabatahtlkult kõrgemale, siis maagia puhul tahab inimene seda kontrollida. Esineb ka religioonis. Kõrgusundis võib seotud olla kõrgemate jumaluste uskumustega. Maagia puhl on see ennekõike riitus. Rahvusundis näiteks puugi ehitamine ristteel. Neljapäev erilise maagilise võimega päev mestega seotud riitused. Naistega seotud riitused nt reedel (freia/viljakusjumalanna/päeval) . riituslik käitumine ongi maagia, mille abil inimene usub, et inimene saab endale alutada deemoneid,vaime. - Analoogiamaagia matikimine, imiteerimine, imitatsiooniga. Mingisugust tegevust püütakse matkida, usutkse,et see matkimine on aga sama võimas. Jahimaagia üks kõike eredamaid näiteid (koopia seinale jahi joonistamine, eos jahilooma elujõu tapmine). Vihma nõidumine - Kontaktmaagia - riitus, mille puhul usutakse, et eemalseisvat isikut, keda ei ole
A on ka üks evolutsionistlikke algupärateooriaid. animism - Usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. A on ka algupärateooria, mille järgi ta on olnud varaseim usund. Evolutsionistliku religioonikäsituse kohaselt kasvab a välja animatismist. 6. Mis on maagia? (kr mageia ‘nõidumine’) Ürgaja usunditest pärinev loodususundiline riituslik käitumine, mille eesmärk on soovitava tulemuse saavutamiseks teatud talituste (taigade) ja loitsude abil mõjutada üleloomulikke jõude. Erinevalt religioossest käitumisest usub maagilises talituses osaleja, et ta suudab üleloomulikke jõude suunata ja valitseda. Ka paljud religioossed riitused on algselt olnud maagilise tähendusega. J. Frazeri algupärateooria järgi on maagia olnud ürgseim usundivorm; religioon olevat tekkinud nn. maagia pankrotina. 7. Mis on totemism?
( käsitletav pigem maailmavaate kui religioonina) ● Animism- Usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. A on ka algupärateooria, mille järgi ta on olnud varaseim usund. Evolutsionistliku religioonikäsituse kohaselt kasvab a välja animatismist 6. Mis on maagia? Ürgaja usunditest pärinev loodususundiline riituslik käitumine, mille eesmärk on soovitava tulemuse saavutamiseks teatud talituste (taigade) ja loitsude abil mõjutada üleloomulikke jõude. 7. Mis on totemism? Toteism on usk, et esivanem on loom; harva ka taim või loodusnähtus. (loodusrahvaste uskumus, et ollakse sugulussuhtes mingi tootemiga). 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma.
sama arvu põikkividega. · 3500 ekr alustati ehitamist · ringikujuline kraav ümber · kivid on toodud Wales'ist kohale 300 km eemal. · Üks plokk kaalub 26 tonni Otstarve/ eesmärk- 1)observatoorium(astroloogilised vaatlused) 2)ohvripaik, pühakoda 3) 12 ne taevakeha jumalale püstitatud Animism- on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Maagia- on loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. Ornament- n geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. 2. VANA-MESOPOTAAMIA KUNST 5
4. Hilisemad pärimused on India eepostena tuntud Ramajana ja Mahabharata. Viimasesse kuulub ka Bhagavadgita (Jumala laul). Eeposed tekkisid ajavahemikul 400 ekr 400 pkr. Klassikaline hinduism Tekkis 1. at keskel ekr brahmanismi reformimise tulemusena. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On palju suundi, kuid pole keskset organisatsiooni, dogmasid ega usutunnistusi. Hinduism võib olla nii riituslik maagiline kui ka filosoofne. Hinduist ehk hindu võib tunnistada korraga mitut voolu. India etnilise usundina pole tal rajajat. Jumalaid ja muid mütoloogilisi olendeid on miljoneid, kellest tähtsaimad on Brahma (looja, keda sisuliselt ei teenita), Visnu ja Siva ning jumalik loov vägi Sakti. Hinduismi ajakäsitus on tsükliline: Brahma päev tähendab maailma kestmist terveid ajastuid, siis maailm hävib ja saabub Brahma öö (mitteolemine), kuni koidab taas uus Brahma päev
6 konkreetse inimrühma religioosne süsteem. Rahvausund on konkreetse religiooni sekundaarne usundikiht, mis koosneb hilisema tekkega ettekujutustest, pärimustest ja tavadest. Ebausk on rahvausundile toetuv uskumuste ja nendele vastav kirjutamata käitumisjuhiste kogum. Uskumus on konkreetne rahvausundiline väide, millest juhindutakse ka käitumises. Maagia on loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, mille abil usutakse suutvat enda tahtele allutada üleloomulikku väge. Analoogiamaagia (ka homöopaatiamaagia) sisaldab riitust, mille käigus mingi tegevuse matkimisega usutakse seda sündmust ka tegelikkuses esile kutsutavat. Kontagioosne (ka sümpateetiline) maagia sisaldab riitust, mille käigus usutakse, et eemalseisvat isikut on võimalik mõjutada esemega, mis on sellele isikule kuulunud.
· USKUMUS: Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine, · RITUAAL: Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit, · ÕIGE, PÜHA ELU: Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust. 104. Mis on maagia? Näited maagia kohta. · Maagia on käitumine, mille abil soovitakse mõjutada nähtamatuid jõude. · Maagia (usund, religioon) on loodususundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada üleloomulikke jõude. Nt: "risti ette löömisega", "musta kassi nägemisega" või "üle õla sülitamiseda" seotud toimingud on maagilise mõtlemisega seotud käitumised. Lisaks on viirukite põletamine kodu puhastuse eesmärgil maagiline rituaal ning poolvääriskivide kandmine, uskumaks, et need aitavad elus paremini toime tulla, on maagiline uskumus. 105. Mis on religooni funktsioonideks?
annaabi.ee 
