Riis Referaadid geograafias Julia Malõseva 11.kl NARVA 2010 Ülevaade Liik: Riis Riik: Taimed Hõimkond: Katteseemnetaimed Klass: Üheidulehelised Selts: Kõrreliselaadsed Sugukond: Kõrrelised Riisitera struktuur Keskel olev valge osa sisaldab tärklist Riisitera ümbritseb pruunikas kest, milles toimub vitamiinide varumine (pruun) Ning viimasena ümbritseb riisitera paks kaitsekest (kollane) Riisi jaotamine Kõige levinum riisi jaotamise viis on tema tera pikkuse järgi.
Riis (Oruza sativa) Riis Inglise keeles: rice Soome keeles: riisi või riisit Rootsi keeles: ris Riisi hakati kasvatama Hiinas umbes 7000 a.e.Kr. Aastasadu oli riis üksnes Aasia maade saladus. Riis pärineb Kagu-Aasiast, kus selle algseid metsikuid liike leidub tänapäevalgi. Riis on igapäevane toit enam kui poolele maailma elanikkonnast. Aasias peetakse riisi lausa inimeksistentsi võrdkujuks, lääne inimesed näevad selles toiduaines aga meeldivat alternatiivi kartulile, pastale või leivale. Suurimad riisitootjad: Tai Vietnam Hiina India Indoneesia Riisi liigitus Riis jaguneb kolme suurde rühma:
Sisukord 1. Riisi minevik lk 3 2. Riisi tähtsus maailmas lk 4 3. Riisi toitainete sisaldus lk 5 4. Riisi kasvatus lk 6 5. Riisi sordid lk 7 5.1 Valge riis lk 7 5.2 Pruun riis lk 8 5.3 Lõhnastatud riis lk 10 5.4 Erinevaid riisi sorte lk 11 5
o Nisu o Tatar o Rukis o Hirss o Oder o Mais o Kaer o Kaunviljad (hernes, uba, soja) Teravilja ehitus: o Pealt katab terakest 6-8% , mis koosneb tselluloosist ja mineraalainetest (P, K, Ca, Mg) o Kesta all on aluskoore kiht, mis moodustab 5-9% tera kaalust. Aluskoore kihis on B1 - vitamiin o tuum 80%, koosneb peamiselt tärklisest ja valkudest o idu 12-14%, sisaldab valke, rasvu, suhkruid, fermente ja vitamiine (B2, PP, E vitamiinid) Teravilja keemiline koostis oleneb : o teravilja liigist o sordist (klassist) o kasvukohast o küpsetamise astmest Nisuvalkudel on omadus veega segamisel paisuda ja siis moodustab liimvalk, on väga tähtis pagaritööstuses
*Nahahaiguste korral, eriti ülekaalulisuse korral TRITICALE (TRITIC) *Nisu ja rukki ristamisel saadud teravili *Proteiinirikkam (valk) kui nisu või rukis *Terades hea mineraalainete sisaldus *Terad sarnased nisule, kuid kerge rukki lõhn *Hea tera kvaliteet! Haiguskindlus saadud rukkilt, võime kasvada viletsal pinnal *Helbed sobilikud hommikueinete valmistamisel BULGUR *Kuuma veeauruga töödeldud, kuivatatud ja purustatud täisteranisu *Populaarne Lähis-Idas, kus samas rollis nagu riis ja kartul *Valgu- ja süsivesikuterikas AMARANT
Nisust saadavad esmased tooted nisukliid ? Teraviljadest üldiselt saadavad tooted: · Jahu · Manna · Helbed · Tangud · Kliid · Tärklis Nisust saadavad tooted: 1. Nisujahu (tavaline, durum, spelta) saadakse nisuterade jahvatamisel, protsessi käigus eraldatakse osaliselt kliid ja vajadusel idud, seejärel jahvatatakse jääk soovitud peensusastmeni, jaotatakse sõltuvalt tuhasisaldusest kuude tüüpi. 2. Manna - sõre jahvatis tera keskosast. 3. Nisuhelbed - valmistatakse nisujahust või nisuteradest, mida keedetakse suhkrusiirupis, kuivatatakse, valtsitakse, praetakse. 4. Nisukliid - terade jahvatamisel eralduvad seemnekestad koos nende külge jäänud idu- ja koeosakestega. 5. Nisutangud - purustatud nisuterad 6. Bulgur - kuuma auruga töödeldud, seejärel kuivatatud ja lõpuks purustatud täisteranisu Rukkist saadavad tooted: 1. Rukkijahu (4 sorti):
.............................................................................. 34 4 5 1 Sissejuhatav tund 1.1 Piprad (must, roheline, valge) Must pipar on pipraliste sugukonda pipra perekonda kuuluv mitmeaastane liaan.Mustaks pipraks nimetatakse ka liaani poolküpsetest viljadest valmistatud vürtsi. Kuid samadest taimedest valmistatakse ka rohelist ja valget pipart. Erinevus seisneb selles, et valge pipar on kuivatatud küpsed seemned, roheline pipar on kuivatatud pooltoored seemned ning must pipar on keedetud ja küpsetatud pooltoored seemned. Pipart kasvatatakse Indias, Indoneesias, Tais, Sri - Lankal, Malaisias, Singapuris, Laoses, Vietnamis, Kariibimere saartel, Lõuna - Ameerikas. See vajab kasvamiseks parasniisket pinnast. Pinnas peab olema sõmer ja sisaldama palju orgaanilist ainet. Pipar ei kasva hästi kõrgemal kui 1 km merepinnast
Liha on kõva konsistentsiga ja ilma lõhnata. . 2.3. Liha kvaliteet ja säilitamine Liha pind peab olema puhas ja kuiv ning kattunud roosaka või punaka koorikuga. Värske lõikepind kergelt niiske, kuid mitte kleepuv. Värvus iseloomulik antud looma liigile. Liha mahl peab olema läbipaistev, konsistents tihke ja elastne. Sõrmega vajutamisel tekkiv lohk peab kiiresti täituma. Lõhn peab olema meeldiv. Rasva värvus vastavale looma liigile iseloomulik, hapendumistunnusteta. Keetmisel saadud puljong peab olema selge ning meeldiva aroomiga. Külmutatud liha värvus on jahutatud lihaga võrreldes heledam. Sõrmega vajutamisel tekib helepunane plekk. Konsistents on kõva ja koputamisel annab selge heli. Jahutatud liha hoitakse temperatuuril 2...6°, säilitusaeg kuni 72 tundi (rümbad) ja 48 tundi (tükid). Külmutatud liha hoitakse temperatuuril mitte üle 18°, säilitusaeg külmutatud searümpadel 6 kuud, veiserümpadel 12 kuud ja lambarümpadel 10 kuud. 2.4
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel