· Indikatiivne ostukorv THI arvutamise aluseks. Koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. · Inflatsiooni negatiivseks mõjuks : raha väärtuse ehk ostujõu langus · Hinnatõusu põhjused : Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine. Tootmiskulude kasv. · Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega. · Valuutakommitee rahasüsteem , kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on piiratud. · Fiskaalpoliitika riika püüab toetada majanduse arengut ja vähendada tööpuudust. · Maksukoormus näitab, kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude abil ümber. · Käibemaks toote/teenuse lisandunud väärtuse maks. · Aktsiisimaks tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis. · Dividend ettevõtte omanikule makstav kasumiosa. · Majanduslangus e depressioon olukord majanduses, kus toodangu maht kahaneb, tööpuudus kasvab, inimeste sissetulek väheneb.
kuritarvitamist. Neil oli õigus minna ka kohtusse.57 Mõisnikud panid rõhu tervailjakasvatamisele, kuna see tõi suuremat sissetulekut. Kõige enam kasvatati rukist. Talud olid endiselt kolmeviljasüsteemis. Viljasaak olenes suurel määral väetamisest, kuna loomi mõisades eriti ei peetud siis oli tihti saak taludes suuremgi. Kuna eesti veed olid kalarohked hakati üha rohkem kalastama. Linnadest olid tähtsad peale Narva ainult sadamalinnad. Riika hakkas linnu piirama. Majanduse elavnemine tekitas vajadust uute kaupade järgi, samuti näiteks laevaehituseks. Põhiliseks väljaveoks oli kuivatatud teravili, samuti oli tähtis lina, kanep ja sool. Kaubanduse kõrval oli väga oluline ka käsitöö. Tsunftikord muutsu senisest rangemaks ja keerulisemaks. Kaotati Oleviste gild, mistõttu paljud selle liikmed arvati nüüd lihtrahva hulka. Lisaks olid manufaktuurid e suurettevõtted. 1695-1697
1.Mis on demokraatia? Mis on diktatuur? valitsemisvorm, mis on rahva käes valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu vim otsuste tegemisel. 2.Miks suurenes demokraatlike ideede populaarsus prast I maailmasda? Suurenes, kuna vitjad olid demokraatlikud riigid ja kaotaja Saksamaa ei olnud demokraatlik, nii arvati, et demokraatia on parim riigi valitsemise kord ja suuremosa riika valis siis demokraatia. 3.Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sest inimesed pettusid demokraatiasse. See pettumus ning hirm homse peva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule. 4.Millised olid mjukamad demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised? mittedemokraatlikud- esimesel maailmasõja päevil haarasid kommunistid võimu venemaal ning kehtestasid seal hirmuvalitsust. itaalias läks 1922.a. riigirüüt fasistliku pertei kätte.
Pole päris selge, miks Aleksander vallutama hakks, pakutakse kahte põhjust: · plaanid vallutusteks juba enne valmis või · ei jäänud muud üle, kuna võlad ja suur sõjavägi, kellel polnud midagi teha. Aleksander sai tollase maailma parima hariduse Aristoteleselt. -5- Jõudis sõjategevusega suht kiirelt Indiasse. Sai ise kultuuriliselt pärslaseks, pärslased kõrgetel kohtadel. Sureb pärast pikemat joomisperioodi ja riika laguneb 20 aastaga, sellest tekkivad üksused saavad nimed oma valitsejate järgi: Ptolemaiosed, Selukiidid 6. Pärsia kultuuriline taassünd ja klassikaline islam Kõrgaeg 9-12 sajandil, mil kirjutati kõik islami väljapaistvad teosed. Klassikaline islam on pärslaste loodud ning see, milline ta enne oli, on teadmata. Islami teoloogilised allikad: · koraan ja kommentaarid · islami pärimus ehk sunna: mida Muhamed tegi ja rääkis · sariaat
kuidas nimetati sõjaplaani? miks "välksõda"? leningrad, moskva, stalingrad. barbossa plaan. see tundus kõige kiirem ja lihtsam viis vallutada. nimeta ja oska kaardil leida 3 murrangulise tähtsusega lahingut/sündmust (koos kuupäevade ja aastaarvudega), mis muutsid II maailmasõja käiku saksamaa ja tema liitlaste kahjuks. Kursk, Normandia dessant, Stalkingrad, El Alamein. kolm II maailmasõja aegset rahvusvahelist konverentsi-millal? mida arutati?kes osa võtsid- riika ja selle esindaja. teheran 1943(NSV-stalin, USA-roosevelt, UK-churchill) arutamisel oli teise rinde avamine euroopas. jalta 1945 veebruar(NSV-stalin, USA-roosevelt, UK-churchill) koostati saksamaa lõplik purustamine. Potsdam-1945 juuli-august (NSV-stalin, USA- roosevelt/truman, UK-churchill, attley) otsustati saksamaa ja üle üldine sõjajärgne maailma korraldus. nürnbergi rahvusvahelise protsessi koostamise arutamine.
Õiguse vorm- ehk allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riika annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õigusvormidena kasutuse olnud õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikes suhetes osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiiv ehk üldakt on suunatu objektiivsete õiguste kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme
Mõlemad tuginevad eeldusele, et individuaalne kodanik panustab ühiskonda vastavalt nende enda oskustele. Mõlemad struktuurid võtavad kogu tootmise riigi alla ning elimineerivad eraettevõtted. Riigivõim mängib suurt rolli majanduslikus investeerimises ning planeerimises. Erinevused: Kommunistlikus ühiskonnas riik annab individuaalile kõik mida võiks tal vaja minna, võttes ära vajaduse raha järgi. Sotsialistlikus ühiskonnas kompenseerib individuaalile tema vajadused riika vastavuses sellega mida too individuaal panustab. Vastavuses tema oskuste, võimekuse ning motivatsiooniga. Kommunistlikus ühiskonnas pole individuaalil motivatsiooni rohkem teha kui vaja, kuna seda ei kompenseerita. Sotsialistlikus ühiskonnas kompenseeritakse individuaali vastavuses tema panusele. Kommunistlikus ühiskonnas on kogu vara avalik omand ning seeläbi pole kellelgi isiklikku vara. Sotsialistlikus ühiskonnas aga on individuaalil enda vara, kuid kogu
- miinimumpalgad - palga ja hinna külmutamine - informatsioonipoliitika 17 - otsene hinnaregulatsioon - poliitilised sekkumised - iseseisev keskpank - selge konkurentsipoliitika 38. Rahapoliitika Eesmärk stabiilse raha tagamine, millega tegeleb peamiselt keskkpank. Peamised ülesanded: - rahapakkumise kujundamine - rahasüsteem - riika ja keskpank - rahvusvaheliste valuutasuhete reguleerimine - raha väärtuse stabiilsus NB! Tegelik raha ja krediidiraha eksisteerib koos. Ainsaks tõhusaks instrumendiks peetakse rahapakkumist. Rahapakkumine peab kasvama määral, mis vastab tootmispotentsiaali kasvule. Kui kodumaine inflatsioonimäär on kõrgem kui välismaine, siis tulemuseks on kodumaise vääringu devalveerumine. Nominaalse vahetuskursi ülesandeks on
käsitluslaadilt varematest naturalismiaja kirjanikest. Ta astub välja kõige ebaehtsa, ebaõige ja dekatentselt ebaterve vastu Taani ühiskonnas. Tema esimeses suures romaanitriloogias (Muld, Tõotatud maa, Kohtumõistmispäev 1891-95) leiavad käsitlemist sajandi keskpaiga tähtsamad päevaküsimused. Tema 8-jaoline teine suurromaan ,,Õnne Peeter (1897-1904) on radikalismi ja positivismi aegu käsitlev pealinnaromaan. Lõpuks suurromaan ,,Surma riika" (8 rmt. 1912- 16). 1890ndate aastate otsinguid iseloomustab uue poeesia taotlemine, naturalismist lõplik äralangemine ja põgenemine elu tõelikkusest ja askeldusist puhta kunsti valdkonda. Ka selle aja uued kirjanikud olid alguses naturalismi toetajad, hiljem aga tekkis neil sellega lõhe. Müstik Johannes Jörgensen (1866- 1956)- läks katoliku usku, lüürika omad ühisjooni prantsuse dekadentidega; Vigo Stuckenberg (1863-1905)- andekas luuletaja ja
Vägede väljatoomine Venemaa territooriumilt 7. Belgiasuveräänsuse taastamine 8. Prantsusmaale tuleb tagastada Alsace Lorraine 9. Itaalia piir peab kulgema rahvuspiiri mööda 10. AustriaUngari alal elavatele inimestele anda enesemääramisõigus 11. Balkani riikidele anda enesemääramisõigus 12. Osmani impeeriumis elavatele mittetürgi rahvastele anda enesemääramisõigus jne 13. Luua iseseisev Poola riika. Poola peab saama väljapääsu merele. 14. Luua rahvusvaheline organisatsioon Prantusmaa ● Saksamaa peab kõige eest maksma; ● AlsaceLorraine tagasi; ● Reinimaast tuleb teha puhverriik; ● Saarimaa kivisöekaevandused Prantsusmaale Suurbritannia ● Tuleb olla mõõdukas; ● nõudis Saksamaa kolooniaid; ● ei soovinud Prantsusmaa tugevnemist Itaalia
mida riik ise ei saa luua ja peale sundida, aga mis on riigi eksisteerimiseks möödapääsmatud ja vajalikud. Eeldusteks on see, et riik ja tema põhialuseid aktsepteeritakse vabatahtlikult elanikkona enamuse poolt, tunnustatakse eetilisi põhiväärtuseid, sallitakse teisitimõtlejaid ja tuntakse vastutust elukeskonna säilitamise eest ka tulevikus. Täiesti teistsugune käsitlus pärineb Hans Kelsenilt, kelle puhta õiguse teooria kohaselt on riika ja õiguskord üks ja see sama. Ehk riik ongi õigusaktide süsteem. Riigi normid ehk riigikord. Riig iseloomustavad riigi välist struktuuri ja võib tuua kaks jaotust: 1. valitsemise vormid, milleks on monarhia ja vabariik. 2. korralduse vormideks on unitaarriik ja föderatsioon. Monarhia kujutab endast ainuvalitsust, riigi eesotsas seisab monarh, kellel on eluaegne mandaat, ning see on päritav. Monarhiks on kuningas, keiser, suurhertsog etc
annaabi.ee 
