saanud sellest mõhkugi aru. Ning Lobanov, vihane, et nad polnud saja aastaga vene keelt ära õppinud, näitas neile keelt ja laskis nad minema ajada. · Mispärast armastab keiser nii kirglikult paraade? Sellepärast, et paraad on tühisuse triumf! Keiser võib kujutleda end seal ainukäskivaks Jumalaks. Timo nimetab keisrit kirjas isamaa äraandjaks. Ta esitab ka omapoolse manifesti, milles toob välja seadused, mille täitmine on riigivalitsemisel hädavajalik. Seal märgib ta, et teadmised peavad võrrutama õiguse ameteile, õigusemõistmine peab olema avalik, igaüks peab võima mõelda oma tõekspidamiste järgi ja öelda, mis ta mõtleb. Riigi sõjajõud peavad kaitsma isamaad, mitte teostama vägivalda. Venemaa vajab kodanikke, orjasid on tal enam kui tarvis Iseenese kohta kirjutab Timo:"Ma ei ole nende kahetsusväärsete seast, kelle aadelikkus piirdub nende vapiga
Talupojad ei saanud sellest mõhkugi aru. Ning Lobanov, vihane, et nad polnud saja aastaga vene keelt ära õppinud, näitas neile keelt ja laskis nad minema ajada. Mispärast armastab keiser nii kirglikult paraade? Sellepärast, et paraad on tühisuse triumf! Keiser võib kujutleda end seal ainukäskivaks Jumalaks. Timo nimetab keisrit kirjas isamaa äraandjaks. Ta esitab ka omapoolse manifesti, milles toob välja seadused, mille täitmine on riigivalitsemisel hädavajalik. Seal märgib ta, et teadmised peavad võrrutama õiguse ameteile, õigusemõistmine peab olema avalik, igaüks peab võima mõelda oma tõekspidamiste järgi ja öelda, mis ta mõtleb. Riigi sõjajõud peavad kaitsma isamaad, mitte teostama vägivalda. Venemaa vajab kodanikke, orjasid on tal enam kui tarvis Iseenese kohta kirjutab Timo:"Ma ei ole nende kahetsusväärsete seast, kelle aadelikkus piirdub nende vapiga
lugupidamisega, võtsid neilt üht-teist üle ega surunud omaenda omaenda tavasid kellelegi otse peale. Alistatud maades jäi enamasti kehtima traditsiooniline õiguskord. Alamatelt nõuti peamiselt, et nad tunnistaks Pärsia kuningat ja maksaks makse. Pärsia kuningad avaldasid austust kohalikele jumalatele, püüdes näidata, et nood on nad õiguspäraselt valitsema määranud. Kuningate korraldusel kohandati kiilkiri pärsia keelele ja loodi pärsia kirjakeel. Riigivalitsemisel kasutati ka allutatud rahvaste keeli. Kõige sellega tagasid pärslased enamasti kohaliku ülikkonna ustavuse. Oma traditsioone alistatud rahvaste kogemusega ühitades rajasid pärslased hästi toimiva riigi. Selle eesotsas seisis suurkuningas, kes valitses pärsia suurnikest õukondlaste toel. Kindlalt pealinna riigil polnud, kuid kuningas koos õukonnaga peatus tavaliselt neljas suurejoonelises kuningalossis: Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonias
Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, loogikat, ajalugu, riigikorda, eetikat, muusikat, kirjandust. Loogika vallas kujundas ta välja õpetuse sellest, kuidas tuletada eeldusest korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi.Ta ei pidanud õigeks platoni ideeõpetusi.Ta arvas et platon tegi vea pidades ideid asjade täieslikeks algpõhjusteks. Tema arvates on ideed omaduste kogumid, mis seovad ühte erinevaid samalaadseid asju. Inimene on poliitiline elusolend. Tema arvates tuleks riigivalitsemisel lähtuda keskmise jõukusega kodanikest. Hindas seda riigikorda kus rikaste eesõigusi veel piirati ning demokraatia ei olnud veel täielikult välja kujunenud 4) Makedoonia tõus ja hellenism. Aleksander Suur. Tugevnes makedoonia kuningriik. Kreeka langes makedoonia kuninga võimu alla. Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas vähem kui 10ne aastaga kogu pärsia impeeriumi.Lähis ida maades sai kreeka keel ja kultuur tuntumaks. Periood mil
Siiski, mõnedes mõnisada aastat tagasi tekkis enneolematult suur geofüüsikalistes ülesannetes piisab lokaalsest vajadus geodeetiliste tööde läbiviimiseks. Nimelt jõudis andmestikust (näiteks maapõuevarade otsingul), samas ühiskonna selles arengustaadiumis pärale tõdemus, et kui geodeetilistes ülesannetes on tihtilugu vajalik täpsetest kaartidest on abi riigivalitsemisel, maksude kasutada globaalse kattuvusega andmeid. Teiste kogumisel ja alatasa puhkevas sõjategevuses. Esialgu "teaduspuudega" astronoomia, okeanograafia, oli geodeet-topograaf vastutav terve geoloogia, kosmose- ja atmosfääriuuringutega on kaardistamisprotsessi eest, seega oli nii topokaardi geodeesial praegu sidemed pisut nõrgemad.
Ristiusukogudused suleti, keelati jumalateenistuste pidamine, konfiskeeriti kristlaste varandused ja hukati eriti kangekaelsed kristlased. See kristlaste tagakiusamine oli aga ka viimane. Väsinud ja pettunud Diocletianus loobus keisrivõimust vastavalt enda kehtestatud korrale ja asus elama sünnimaale rajatud paleekindlusse. Seal tegeles ta veel üle 11 aasta oma rõõmuks aiandusega. Diocletianuse ajal valitses Roomas rahu ja kord. Senati osatähtsus riigivalitsemisel tõusis. Keiser, ta kaasvalitsejad ja senaatorid ei elanud enamasti enam Roomas. Diocletianus kiusas kristlasi taga. Diocletianuse tapsid vandenõulased. Pärast Diocletianuse tagasiastumist puhkesid uuesti kodusõjad, millest väljusid 306. a võitjatena 306 Constantinus Suur (loe konstantiinus) ja Licinius (loe litsiinius). Constantinust iseloomustab sallivus teiste usundite suhtes. 313. a andsid valitsejad koos
võimsaks ja president ei julge parlamendi vastu tegutsema hakata. Küll aga saabub erandlik olukord 1933 a Hitleri võimuletulles , kui Hitler kuulutab ennast ka presidendiks ( führer) , Hitler hakkab agaralt ära kasutama rahvahääletust , mida saab manipuleerida. Rahvahääletuste kaudu Hitler tühistab Weimari seadusandlust ja paneb kehtima Natsi seadusandlust. Kui kuulut välja saksa liiduvabariik , keelustatakse rahvahääletuste kasut riigivalitsemisel, viidates Hitleri toimingutele . Weimari Vabariigi parteisüsteem 27 · Paremtiib: - Saksa Rahvapartei (liberaalid), - Saksa Rahvuslik Rahvapartei (vanad kons.), - Tsentrum (katoliiklik), - Saksa Demokraatlik Partei/Riigipartei (end. Vabad kons.), - Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, - Baieri Rahvapartei, · Vasaktiib: - Sotsiaaldemokraatlik Partei, - Kommunistlik Partei,
ning selliste vooruste tõttu peavad nad aitama filosoofidel teostada ülimalt vooruslikku ehk õiglast riigivalitsemist. Hirmudele vastas kogu ülejäänud vaba rahva (talupojad, käsitöölised, kaupmehed) paljuski arutu ning pimedate tungide ajel tegutsev mass, kes on vähe vooruslikud, sest nad on puudulikult haritud ega mõista, mis on tegelikult vooruslik ehk õiglane. Nende roll on teenindada kaht esimest väikesearvulist rahvakihti voorulikul riigivalitsemisel. Platoni käsitlus riigis on märgatavalt staatiline. Nii indiviidi tarve olla ühiskondlikult ja ühiskonnale kui ka riik on juba loomupäraselt ette antud. Seejuures idealiseerib Platon riigi vormi. Täiuslik vorm on ülim st ideaalne aristokraatia. Platoni järgi kulgeb riigivormide areng suletud ringis, st ideaalne aristokraatia-> timokraatia -> oligarhia-> demokraatia-> türannia-> aristokraatia. Platon leiab, et areng aristokraatialt oligarhiani kulgeb tänapäevases mõistes
Ajalooliste eeskujudena on tähtsad aga ka veelgi antiiksema maailma valitsejad, lõpuks saab õppida isegi paavstidest, sest ka nemad on võimule tulnud ja kuidagi võimul olnud ning need paavstid, kes seda edukalt on teinud, ka neist on midagi õppida. Valitsemine on omamoodi teadus, kuid mitte teadus tavapärases tähenduses. Valitseja peab õppima sõjakunsti ka rahuajal, peab õppima tundma riikide ja maade geograafiat, kliimat ja kõike muud, mida võib riigivalitsemisel ja sõjategevuses vaja minna. Machiavellit ei huvita muu, kui vaid poliitika. Kõik muu - sõjakunst, majandus, ühiskond, religioon, ajalugu jne - on olulised vaid niipalju, kuivõrd puutuvad kokku poliitikaga. Ka sellepärast nimetatakse Machiavellit kaasaegse poliitikateaduse isaks, lisaks sellele, et Machiavelli võttis kasutusele uue arusaama moraalist poliitikas või poliitilisest eetikast.
Ajalooliste eeskujudena on tähtsad aga ka veelgi antiiksema maailma valitsejad, lõpuks saab õppida isegi paavstidest, sest ka nemad on võimule tulnud ja kuidagi võimul olnud ning need paavstid, kes seda edukalt on teinud, ka neist on midagi õppida. Valitsemine on omamoodi teadus, kuid mitte teadus tavapärases tähenduses. Valitseja peab õppima sõjakunsti ka rahuajal, peab õppima tundma riikide ja maade geograafiat, kliimat ja kõike muud, mida võib riigivalitsemisel ja sõjategevuses vaja minna. Machiavellit ei huvita muu, kui vaid poliitika. Kõik muu - sõjakunst, majandus, ühiskond, religioon, ajalugu jne - on olulised vaid niipalju, kuivõrd puutuvad kokku poliitikaga. Ka sellepärast nimetatakse Machiavellit kaasaegse poliitikateaduse isaks, lisaks sellele, et Machiavelli võttis kasutusele uue arusaama moraalist poliitikas või poliitilisest eetikast. Religioon
annaabi.ee 
