Ooperiteater on Viini peaaegu kõige tähtsam ehitis, see on linna hing ja emotsionaalne keskus. Ajalugu: Teater avati ametlikult 25. mail 1869 Mozarti näidendiga "Don Juan". Esimene direktor oli Franz von Dingelstedt, temale järgnesid Johann Herbeck, Franz Jauner ja Wilhelm Jahn. II Maailmasõja lõpupäevil, märtsis 1945, sai ooperiteater pommitabamuse ja majast säilis praktiliselt vaid fassaad, aga juba mais 1945 töötas Riigiooper edasi Rahvaooperimajas. Riigiooperi hoone taastamiseks kulus kümme aastat, 5. nov 1955 taasavati see Beethoveni teosega "Fidelio". Alates aastast 1869 on teatril olnud 31 direktorit, kes kõik on ka ise edukad artistid olnud. Arhitektuur: Arhitektid olid August von Sicardsburg ja Eduard van der Nüll, kes aga kumbki ei elanud nii kaua, et näha ooperiteatri avamist. Maja on kaheosaline, eesmine on kitsam, kus paiknevad auditoorium ja avalikud ruumid ning tagumine laiem osa, kus on lava ja sellega kaasnevad abiruumid.
Etendus oli kahevaatuseline, esimene vaatus koosnes viiest erinevast pildist: lossi aed, võõrasema tuba, mets, kaevandus, pöialpoiste maja, ja teises vaatuses oli kolm pilti: võõrasema tuba, pöialpoiste maja ja mets, metsalagendik. Etendus kestis 2 tundi ning lavastuses osales Estonia teatri ballettitrupp. Lavastuse tegemisel on osalenud ka paljud väliskülalised Viinist ja Ungarist. Selle etenduse koreograaf ja lavastaja on Viini Riigiooperist Gyula Harangozo. Ta on olnud Ungari Riigiooperi balleti kunstiline juht ning Viini Riigiooperi balletidirektor.Kostüümid ja lavakujunduse on seadnud Rita Velich, kes on Ungari Riigiooperi peakostüümikunstnik ja kujundanud kostüüme erinevatele lavastustele erinevates žanrites. Lavakujunduse seadmisel osales ka Kentaur Ungarist, kes on pälvinud ka Ungari Teatrikriitikute auhinna parima lavakujunduse eest.Lisaks arvukatele kujundustele Ungari teatrites on ta dekoratsioone kujundanud ka telesaadetele ja filmidele. Muusika on
Ooperit esitas esimest korda Opéra-Comique Pariisis 3. märtsil 1875, kus konventsioonide rikkumine šokeeris publikut. Seega algul tehti seda palju maha ning ei nähtud teose tõelist potentsiaali. “Carmen” sai kuulsaks alles peale Bizet’ surma. Mina vaatasin etendust, mis esitati 6. veebruaril 2020 Viini Rahvusooperis. Dirigeeris Andris Nelsons, lavastas Franco Zeffirelli, solistidena esinesid Nadia Krasteva, Massimo Giordano, Ildebrando D'Arcangelo, Anna Netrebko. Orkester: Viini Riigiooperi orkester, koor: Viini Riigiooperi koor, Viini Riigiooperi lastekoor, tantsib: Viini riigiballett. Bizet Carmeni muusikalised teosed on alati olnud ühed minu lemmikuid. Enim armastan ma Habanerat, võibolla seetõttu, et see oli üks esimesi teoseid, millega klaveril esinesin. Kuigi olin vaid kaheksa aastane, läks teos mulle kuidagi väga hinge. Kui klaveriõpetaja mulle esimest korda nooti näitas ning Carmenit veidi lähemalt tutvustas olin kohe kindel, et tahan seda ooperit kunagi
50 (1798) Johann Strauss (1825-1899) - avamäng operetile "Nahkhiir" (1874) "Kiil" (polka-masukra) op. 204 (1866) "Vana pizzicato-polka" (1869) "Jahil" (kiire polka) op. 373 (1875) "Kaiser-Walzer" op. 437 (1889) "Tritsch-Tratsch-Polka" op. 214 (1858) Rainer Honeck on Viini Riigiooperi ja Viini Filharmoonikute esimene viiul alates 1981. aastast, Riigiooperi kontsertmeister alates 1984. aastast ning filharmoonikute kontsertmeister alates 1992. aastast. Ta on soleerinud Viini Filharmoonikute ees Austrias, Euroopas, Jaapanis ja USA-s. Ta töötab regulaarselt Yomiuri Nipponi Sümfooniaorkestriga Tokyos, sh kontserdisarjas, mis esitleb Mozarti kõiki viiulikontserte. Samuti on ta mänginud Bergi viiulikontserti Peterburi Maria teatri orkestriga Valeri Gergijevi dirigeerimisel
Gustav Mahleri sisemonoloog Sündinud ma 1860, kodumaaks mul Böömimaa Kuuluse sain dirigendina ning olnud ka Viini riigiooperi muusikadirektor. Sümfooniaid häid ja kuulsaid kirjutanud olen ma. Ka mõned orkestrisaatega laulutsükkleid. Usuks geenidega kaasa antud judaism. Kuid miskit elus puudu mul. Ei ole see pere, ei armastus, ei kuulsus ega rikkus, kuid mis selleks siis on ? naine?- ei, õnn?- ei, aeg?- ei
Millistfer, tegeleb samuti muusikaga. Lauri ema on olnud Estonia teatri kauane kontsertmeister, praegu aga Rahvusooper Estonia opereti kontsertmeister. Ka Lauri kasuisa, Jüri, võib seostada muusikaga - tema on klarnetist. Lauri pärisisa on Harri Vasar, kes täidab tenori osa ning on ühtlasi ka nukumeister. Kuid see ei ole veel kõik meie muusiku perest: Lauri on abielus samuti muusikuga, kelle nimeks on Katrin Lehismets-Vasar, kes on olnud aastatel 1998- 2000 Praha Riigiooperi solist. Neil on ka tütar Mariann. Väike kokkuvõte elust: Peale TMA lõpetamist ühines ta Eesti kammerorkestriga. Oma debüüdi tegi ta Rahvusooper Estonias 1999 aastal. Kuid see ei ole ainuke kord, kui ta oma kodumaal on esinenud. Ta on ka esinenud Vanemuises, kus ta esitas Orffi ,,Carmina Burana" baritonipartiid. Peale selle on ta veel mõned korrad Eestis esinenud.
Hilisromantism Seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega Rohkete kromatismidega harmoonia Tugineti peamiselt Wagnerile Aitas kaasa ekspressionismi tekkele Mõjuvõim Saksamaal ja Austrias Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus, kasvasid ka teised pillirühmad tonaalne – helistikuga Gustav Mahler (1860-1911) Pärit Tšehhist Õppis Viini konservatooriumis Erakordne dirigent ja alates 1897 Viini riigiooperi muusikadirektor 9 sümfooniat ja orkestrisaatega laulutsüklid “Poisi võlusarv” Richard Strauss (1864-1949) Sündis Münchenis Tegutses terve elu orkestrijuhina sümfooniline poeem – “Don Juan” , “Nõnda kõneles Zarathustra” ooperid – “Salome” ja “Elektra” Max Reger (1873-1916) Saksa helilooja ja organist Impressionism Mõiste pärineb prantsuse maalikunstist (19. sajand)
Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite järgi. • Isa Franz Strauss,kes oli esimetsasarvemängija Müncheni õukonnaorkestris. • Ema Josephine pärines Müncheni õhe jõukamast perekonnast. • 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunsti ajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem siirdus ta Berliini.1885 naasis ta Münchenisse, kus sai koha dirigendi assistendina. Aastatel 1898–1918 oli ta Berliini Riigiooperi peadirigent. • Sümfoonilised poeemid: • "Macbeth" • "Don Juan" • "Surm ja kirgastumine" Ooperid: • "Guntram" • "Elektra" • "Ariadne Naxosel" Lühikokkuvõte ooperist "Don Juan" Ooperi algus oli väga kiire ja suurejooneline ,rütmi muutusi oli ooperi alguses väga palju. Hästi aktiiven ja energiline oli ooperi esimene pool. Ooperi teine pool ja lõpp olid selised rahulikud ja tagasihoidlikud.
muusikat? III seeriatehnika periood (1923-1936) • Dodekafoonia – kaksteisttoontehnika – nootide võrdväärsus • Kromaatiline helirida on 12 nooti – ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud • Op. 25 Alban Berg (1885-1935) • Austria helilooja • Hakkas oma isa ja venna julgustusel muusikat kirjutama (umbes 100 avaldamata lugu) • Aeglane ja kõhklev helilooja Looming • Ooper „Wozzeck“ • 137 proovi, et Berliini Riigiooperi lavale saada • Ei kasuta vaid juhtmotiive tegelastele, kuid ka iseloomustavaid juhtkõlasid • Kõne, kõnelaul ning traditsiooniline ooperlik vokaal • Vaba antonaalsus ja keerukus – harva mängitud • „Lüüriline süit“ („Lyrische Suite“) • Dodekafoonia ja vaba antonaalsus • Kõigeintervallilisus – 12 nooti + kõik intervallid • Seeria pikkus on kooskõlas teema pikkusega • Viiulikontsert • Ooper „Lulu“
Dirigendina oli Mahller erakordne talent 1897 oli Viinis tema dirigendikarjääri tipphetk Mahleri looming jaotub kaheks: sümfooniateks ja orkestrisaatega laulutsüklid Kõige tähtsam sümfoonia on kaheksas sümfoonia, mida nim ka „Tuhande sümfooniaks“ , esi ettekandeks 171 esitajat „Laul maast“ sümfoonia Richard Strauss (1864-1949) Mõjutas 20 saj ooperimuusika arengut. Tema looming jaguneb kaheks: lavamuusikaks ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks 1898-1918 oli Berliini Riigiooperi peadirigent 1919-1924 oli Viini Riigiooperi peadirigent Tema ooperite kolm suunda: tragöödiad, Antiik kreeka ainelised koomilised ooperid ja olustikumuusikale tuginevad koomilised ooperid „Don Juan“ „Nõnad kõnele Zarathustra“ „Don Quijote“ Ooper „Salome“ Max Reger (1873-1916) Tegutses nii organisti, dirigendi, piansiti kui ka kompositsiooniprofessorina Tema looming on olnud teenäitajaks nii Arthur Honeggerile kui ka Paul Hindemithile
ekspressionism · XX saj II poolel muusika stiililine kuuluvus saab olla vaid tinglik · Peamised väljendusvahendid: rütm, tämber Hilisromantism · Romantismi järellainetus · Peamiseks Sks ja Austria · Wagneri helikeelt laiendatakse edasi · Esituskoosseisude suurenemine · Mahler ja Strauss MAHLER · Juudi rahvusest böömlane · Esimese tunnustuse sai dirigendina · Karjääri kõrgpunkt: Viini riigiooperi muusikadirektor · Kolmekordne kodutu: Böömlasena Austrias, Austerlasena Saksamaal, Juudina terves maailmas · Looming: · Hakkas kirjutama alles kõrges eas · Peazanriks sümfoonia ja orkestriga laulutsüklid · 2.,3.,4.,8. Sümfoonia enamasti programmilised, käsitlevad eetilisi ja filosoofilisi probleeme (NT ,,laulud surnud lastest") STRAUSS · Edukas dirigent · Sümfoonilised poeemid · Ooperid Impressionism · Monett ,,impressioon tõusev päike"
muusikat. Sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu tuntakse teda enim. Strauss sai põhjaliku kuid vanamoelise muusika hariduse oma isalt, Franz Straussilt, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. 1882. aastal töötas Strauss Müncheni Ülikoolis, õpetades kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem naasis ta Berliini. 1885 siirdus ta tagasi Müncheni, kus ta sai koha dirigendi assistendina. 1898 - 1918 aastatel oli ta Berliini Riigiooperi peadirigent. See amet oli Saksa orkestrijuhtide jaoks kõrgeim positsioon. Hiljem töötas ta ka veel Viini Riigiooperi peadirigendina. Sümfoonilised teosed olid: "Macbeth" (1888/90), "Don Juan" (1888). Ooperid: "Guntram" (1894), "Rahupäev" (1938). Teised teosed: Metamorphosen 23 keelpillile (1945), "Neli viimastu lauli" (1948) Richard Strauss 5 Impressionism
Tannhäuser Richard Wagneri romantiline ooper toimus 9. novembril Estonia Rahvusooperis. Esinejateks olid Hamburgi Riigiooperi solist Lauri Vasar, Jeffrey Dowd, Heli Veskus, Märt Jakobson, Mart Madiste, Priit Volmer, Reigo Tamm, Mart Laur. Dirigendid: Vello Pähn ja Jüri Alperten, lavastaja: Daniel Slater, kunstnik: Leslie Travers ja liikumisjuht: Kati Kivitar. Esitati teoseid: ''Dir töne Lob'', '' O du mein holder Abendstern'', ''Steter dienest der ist guot'', "Allmächtige Jungfrau", '' Dir, Göttin der Liebe, soll mein Lied ertünen!'' jm . Esimest korda tuli ooper lavale 1845. aastal
Tannhäuser Richard Wagneri romantiline ooper toimus 9. novembril Estonia Rahvusooperis. Esinejateks olid Hamburgi Riigiooperi solist Lauri Vasar, Jeffrey Dowd, Heli Veskus, Märt Jakobson, Mart Madiste, Priit Volmer, Reigo Tamm, Mart Laur. Dirigendid: Vello Pähn ja Jüri Alperten, lavastaja: Daniel Slater, kunstnik: Leslie Travers ja liikumisjuht: Kati Kivitar. Esitati teoseid: ''Dir töne Lob'', '' O du mein holder Abendstern'', ''Steter dienest der ist guot'', "Allmächtige Jungfrau", '' Dir, Göttin der Liebe, soll mein Lied ertünen!'' jm . Esimest korda tuli ooper lavale 1845. aastal
aastast. Estonias on ta juhatanud Erkki-Sven Tüüri ooperit "Wallenber", Prokofjevi ooperit "Armastus kolme apelsini vastu", Mozarti ooperit "Armastuse pärast aednikuneiu" ning palju teisi. · Lavastaja Ronald Hynd on õppinud klassikalist balletti Marie Rambert'i juures ja tantsinud tema trupis kuni 1951. aastani, seejärel Londoni Kuningliku Balleti koosseisus. Temast sai kiiresti solist ja esitantsija. Aastail 1970-1973 ja 1984-1986 oli ta Baieri Riigiooperi balletitrupi juht. · Itaaliast pärist kunstnik Roberta Guidi di Bagno on tuntud kogu maailmas. Ta on teinud kaastööd paljudele kuulsatele lavastustele ning kujundusi näiteks oopertele "Jevgeni Onegin", "Parsifal" ja "Don Pasquale". Ballett "Coppelia" räägib kahest armastajast Swanildast ja Franzist ning nukumeistri Coppeliuse käe all valminud nukust Coppeliast. Swanilda on linnapea tütar ning iga hetk abiellumas
Viimane sümfoonia oli Kantaatsümfoonia „Laul maast“.; kõige isiklikum teos; Tekst pärineb Hiina Tangi ajastu luulekogumikust „Hiina flööt“; kõige kaalukam on finaal „Hüvastijätt“; esiettekannet Mahler ise ei kuulnud, see toimus 1911.a Münchenis, pool aastat peale tema surma. Richard Strauss (1864-1949) saksa helilooja 20-aastaselt debüteeris dirigendina Berliini ja Viini Riigiooperi peadirigent Looming: orkestrimuusika ja lavamuusika. Orkestrimuusika sümfoonilise poeemid (kokku 9).- ( üheosaline teos sümfoonia orkestrile ja programmiline ehk sisuga) maailmakuulsuse saavutas esimesena „Don Juan“ (1888) populaarseim „Nõnda kõneles Zarathustra“ (1896), teose aluseks samanimeline F.Nietzsche teos. Jaguneb 10neks episoodiks Lavamuusika kokku 14 ooperit 1902 nägi Strauss O.Wilde’i näidendit „Salome“
1998. aastal jõudis ta noorte interpreetide võistlusel „Con brio“ finaali. Heli on Rahvusooperi Estonia solist alates 2001. aastast. Heli Veskus on pälvinud mitmeid auhindu: Harjumaa teatripreemia, Eesti teatri aastaauhinna ja Georg Otsa nim. Preemia. Rauno Elp on Rahvusooper Estonia solist aastast 1992. Ta on hinnatud laulja, kelle repertuaaris on palju eriilmelisi baritonirolle nii eesti kui maailma ooperiliteratuurist. Külalissolistina on Elp laulnud Oulu Linnateatri, Türgi Riigiooperi ja Läti Rahvusooperi lavadel. 2007. aastal pälvis ta Georg Otsa nimelise auhinna muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperiosade ja kontserditegevuse eest. Jüri Alperten on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi professor Bruno Luki klaveriklassi ja Leningradi konservatooriumi professor Ilja Mussini dirigeerimisklassi. Ta on olnud Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ning peadirigent aastail 2002–2004. Alperten on
Risto Joost Ta on Rahvusooper Estonia dirigent ja peakoormeister alates 2009. aastast. Risto Joost on ühtlasi ka Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent. Ta on ka Eesti Richard Wagneri Ühingu stipendaat 2010. Ronald Hynd Ta on õppinud klassikalist balletti Marie Rambert´i juures ja tantsinud tema trupis kuni 1951. aastani, seejärel Londoni Kuningliku Balleti koosseisus. Temast sai kiiresti solist ja esitantsija. Ta oli ka Hynd Baieri Riigiooperi balletitrupi juht. Roberta Guidi di Bagno Ta on itaalia teatrikunstnik, kes on tuntud kogu maailmas. Ta on teinud kaastööd paljudele kuulsatele lavastustele, kujundusi ooperile ,,Jevgeni Onegin" (Chicago Lyric Opera). Tema menutükiks sai 2008. aastal Inglise Rahvusballetis Roberta Guidi di Bagno kostüümidega Derek Deane´i ,,Ainult Gershwin". Sisust ,,Coppelia" esietendus 25.mail 1870 Pariisi Opéras. Etendus esitati balletina. I vaatus
sajandi muusikat geograafiliselt. Hilisromantism. Avaldus peamiselt Saksa ja Austria heliloojate loomingus,Richard Wagneri eeskujul.Kuulsamad esindajad Gustav Mahler ja Richard Strauss. Gustav Mahler (1860-1911) Sündis Böömimaal (praegune Tsehhi), elas Saksamaal,Viinis ja elu lõpul Ameerikas. On öelnud kibestunult: "Olen kolmekordne kodutu: böömlasena Austrias, austerlasena Saksamaal ning juudina terves maailmas."Mahler oli ennekõike kuulus dirigent, olles oma karjääri tipul Viini Riigiooperi muusikadirektor. Teda on selles ametis nimetatud "raudrusikaga diktaatoriks",kuid tegelikult soovis Mahler vaid vabaneda "halbadest traditsioonidest" ooperiteatris.Tema loomingu tippteoseks on 8.sümfoonia, mida nimetatakse ka tuhandete sümfooniaks.Gustav Mahler nimetas end ka suveheliloojaks. Tema loomingu põhiosa moodustavadki sümfooniad ja laulutsüklid.Ta on olnud eeskujuks A. Schönbergile, A. Schnittkele ja D. Sostakovitsile. Impressionism.Sõna "impressioon" tähendab muljet
annaabi.ee 
