jaapani päritolu kodanikud. Üritati pageda sõjas neutraalseks jäänud riikidesse.(juudid hoidsid enda pappi sveitsis näiteks) ,, Uus kord" 1942.a suveks oli Saksamaa ja Itaalia võimu alla langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsioonireziim, majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat. Kohe kui arvati et keegi on selle vastu rakendati terrorit. Okupeeritud NSV Liidu alad jagati kaheks riigikomissariaadiks: Ostlandiks + Ukrainaks. Mitmed rahvad olid lootnud, et Saksamaa toetab nende iseseisvuspüüdlusi(valesti arvasid, hitler huias) Vene sõjavange vihkasid sakslased eriti räigelt, esimesel sõja-aastal võetud miljonitest vangidest suri enamik nälga ja haigustesse + neid kasutati orjatöödel Saksa tööstusettevõtetes. Hiljem üritas Hitler venelased Stalini kaela ässitada aga ei tulnud midagi välja sest suhted olid nii halvad juba
Totaalsest sõjast ei jäänud eemale ka naised, kes pidid rindele saadetud meeste asemel asuma tööle nii tööstusettevõtetes kui ka põllumajanduses. "Uus kord Euroopas". Holokaust 1942.aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia võimu alla langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsioonireziim, majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat. Okupeeritud NSVL alad jagati kaheks riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks. Eriti jõhkralt käitusid saklsased juutidega. Juutide massilise mõrvamisega alustasid sakslased kohe idasõjakäigu algul. Poolas, Vlagevenes ja Ukrainas elanud juudid seleti getodesse. 21. jaanuaril 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine surmalaagrite gaasikambrites. Ungaris rahvusvaheliste
mis polnud neile meele järele. Raskeks kujunes ka naiste olukord, kes pidid nii meeste kui naiste töid tegema ja kannatama massilist vägivalda. Inimestele sai osaks vaenamine rahvustunnuse järgi, näiteks jaapanlased ja juudid. 2.2 ,,Uus kord" Euroopas. Holokaust 1942.a. suveks oli Saksamaa ja Itaalia võimu alla langenud 12 Euroopa riiki, kus majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat. Igasuguse vastupanu puhul rakendati terrorit. Okupeeritud NSV Liidu alad jagati kaheks riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks. Loodetud iseseisvupüüdlused tuli unustada. Halvasti koheldi vene sõjavange, miljonitest vangidest suri enamik nälga ja haigustesse, neid kasutati orjatööl Saksa tööstusettevõtetes, üritati kasutada võitluseks Stalini vastu. Eriti jõhkralt käituti juutidega, nende massilise mõrvamisega alustati kohe Poolas idasõjakäigu algul, tuntud on Oswiecimi, Maidaneki jt surmalaagrid. Ungaris tegutses juutide aitajana
Holokausti kohta vt lähemalt : http://www.muuseum.harju.ee/holokaust/ 1943.a. avastati Katõni metsas 4143 NKVD poolt maha lastud Poola ohvitseri hauad. Katõni massimõrv pandi toime Nõukogude võimude korraldusel 1940.a.-l Poola sõjaväelaste ning tsiviilisikute suhtes. Vastupanuliikum ine NSV Liidu alad, mille sakslased olid okupeerinud, jagati 2 riigikomissariaadiks: Ostland ja Ukraina, mis allusid Idaministeeriumile. Okupeeritud aladel korraldati sunniviisiline mobilisatsioon ning kohalikku elanikkonda kasutati orjatööjõuna. Natside eesmärgiks oli nii Poolas kui ka okupeeritud NL territooriumil nn. sakslaste eluruumi laiendamine. Enamasti kohtasid hitlerlased siiski vastupanu okupeeritud Euroopa maades. Vastupanuliikumise eesotsas oli kas rahvuslik valitsus eksiilis,
1942 alguses kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu. Neid riike ja ka deklaratsiooniga hiljem liitunuid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks. 8. Saksamaa ja tema kehtestatud uus kord. Holokaust. 1942.aasta suveks oli Sks ja Itaalia võimu alla langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsioonireziim. Okupeeritud NSVL alad jagati kaheks riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks. Venelaste suhtumine sakslastesse oli märkimisväärselt halvenenud. Eriti jõhkralt käitusid sakslased juutidega. Poolas, Valgevenes ja Ukrainas elanud juudid suleti getodesse. 21.jaan 1942 Wannsees toimunud nõupidaisel langetati otsus transportida kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine Oswiecimi, Maidanegi jt surmalaagrite gaasikambrites. Kokku hukkus holokausti ehk juutide hävitamispoliitika tagajärjel ligi 6 milj inimest. 9.Vastupanuliikumine
Raskeks kujunes ka naiste olukord, kes pidid nii meeste kui naiste töid tegema ja kannatama massilist vägivalda. Inimestele sai osaks vaenamine rahvustunnuse järgi, näiteks jaapanlased ja juudid. 5.2 ,,Uus kord" Euroopas. Holokaust 1942.a. suveks oli Saksamaa ja Itaalia võimu alla langenud 12 Euroopa riiki, kus majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat. Igasuguse vastupanu puhul rakendati terrorit. Okupeeritud NSV Liidu alad jagati kaheks riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks. Loodetud iseseisvupüüdlused tuli unustada. Halvasti koheldi vene sõjavange, miljonitest vangidest suri enamik nälga ja haigustesse, neid kasutati orjatööl Saksa tööstusettevõtetes, üritati kasutada võitluseks Stalini vastu. Eriti jõhkralt käituti juutidega, nende massilise mõrvamisega alustati kohe Poolas idasõjakäigu algul, tuntud on Oswiecimi, Maidaneki jt surmalaagrid. Ungaris tegutses juutide aitajana krahv Wallenberg, kes ostis sakslaste
Nende vastu koondusid metsa põgenenud meeste salgad, mis püüdsid enne Saksa vägede kohalejõudmist kohalikku võimu üle võtta. Eesti iseseisvuse taastamisest polnud uus võim aga kaugeltki huvitatud ning Suvesõjale järgnes kolm aastat Saksa okupatsiooni. 3.3 Saksa okupatsioon Saksamaa ei kavatsenud NSV Liidu poolt 1940. a okupeeritud riikide iseseisvust taastada. Balti riigid ja Valgevene anti tsiviilokupatsioonivõimu alla. Neli kindralkomissariaati olid ühendatud riigikomissariaadiks Ostland, mis omakorda allus Alfred Rosenbergi juhitud okupeeritud idaalade ministeeriumile. Eestis taastati enne 20. juunit 1940 kehtinud seadused, kui need ei olnud vastuolus Saksa seadustega. Kindralkomissari juures tegutses kohalik haldusaparaat Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe juhtimisel. Okupatsioonireziimi suhtelist leebust Eestis, võrreldes isegi Lätiga, on põhjendatud nii eestlaste nõukogudevastasuse, nende
neutraalsetesse riikidesse · ei jäänud kõrvale ka neutraalsed riigid: nt Sveitsi pankadesse viisid raha nii juudid, kui ka natsid "Uus kord" Euroopas. Holokaust: · 1942. a suveks Sm ja It alla langenud 12 riiki, kus kehtestati range okupatsioonireziim, kui tekkis kahtlus tsiviilelanike tõrksuses või vastupanus, rakendati terrorit · Sm kuulutas, et "sõda bolsevismiga" barbaarne ja sõjaseadused ei maksa, okupeeritud NSVL alad jagati riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks · halb suhtumine Vene sõjavangidesse: enamik suri nälga ja haigustese, kasutati orjatööl, hiljem taibati, et saab kasutada NSVL vastu - Vlassovi juhtimisel asuti moodustama omaette üksusi, kuid oli hilja, venelaste suhtumine sakslastesse halvenenud, samuti ka ukrainlastega · eriti jõhker käitumine juutidega: Poolas, Ukrainas, Valgevenes elavad juudid suleti getodesse · 21
neutraalsetesse riikidesse ei jäänud kõrvale ka neutraalsed riigid: nt Šveitsi pankadesse viisid raha nii juudid, kui ka natsid “Uus kord” Euroopas. Holokaust: 1942. a suveks Sm ja It alla langenud 12 riiki, kus kehtestati range okupatsioonirežiim, kui tekkis kahtlus tsiviilelanike tõrksuses või vastupanus, rakendati terrorit Sm kuulutas, et “sõda bolševismiga” barbaarne ja sõjaseadused ei maksa, okupeeritud NSVL alad jagati riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks halb suhtumine Vene sõjavangidesse: enamik suri nälga ja haigustese, kasutati orjatööl, hiljem taibati, et saab kasutada NSVL vastu - Vlassovi juhtimisel austi moodustama omaette üksusi, kuid oli hilja, venelaste suhtumine sakslastesse halvenenud, samuti ka ukrainlastega eriti jõhker käitumine juutidega: Poolas, Ukrainas, Valgevenes elavad juudid suleti getodesse 21
politseipataljonidesse) kui ka mobilisatsioonidena. 1942. a alustati Eesti SS-leegioni moodustamist. Paljudel kutsealustel õnnestus põgeneda Soome, kus nad asusid Soome armee teenistusse (nn soomepoisid). Saksa okupatsioon 1941-1944 Saksamaa ei kavatsenud NSV Liidu poolt 1940. a okupeeritud riikide iseseisvust taastada. Balti riigid ja Valgevene anti tsiviilokupatsioonivõimu alla. Neli kindralkomissariaati olid ühendatud riigikomissariaadiks Ostland, mis omakorda allus Alfred Rosenbergi juhitud okupeeritud idaalade ministeeriumile. Eestis taastati enne 20. juunit 1940 kehtinud seadused, kui need ei olnud vastuolus Saksa seadustega. Kindralkomissari juures tegutses kohalik haldusaparaat – Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe juhtimisel. Okupatsioonirežiimi suhtelist leebust Eestis, võrreldes isegi Lätiga, on põhjendatud nii eestlaste nõukogudevastasuse, nende kõrgema
annaabi.ee 
