allavoolu probleem; tunnusta kõiki, keda on keskkonna riskid mõjutanud; rohkem osalust ja kompensatsiooni neile, eks kannatavad kk probleemide all. Poliitiline majandus (riigi, majanduse ja keskkonna omavaheline suhe) Vaba turumaj. Ei akiste keskkonda. Tehnoloogia areng ei alanda kogu tarbimise taset Teooria: Kriitiline probleemikeskne. Alati kellegi/millegi jaoks; positivism, uusrealism ei selgita piisavalt; fooksuses sots struktuurid, kes/mis takistavad kk arengut. Ületab riigikeskset raamistikku. MLRS teooria- Mis on RS teooria reaalsuse lihtsustamine; positivism, postpositivism,normatiivne teooria. -Miks ei ole ML RST (enamus põhinevad lääne filosoofial; ajalugu mõistetud euroopalikus raamistikus- realism, liberalism, sotsiaalne ühiskond, konstrukivism, kriitiline teooria, marksism; Euroopa on ajaloos kinni ja kesksed on lääne traditsioonid) -Kas teooria on alati kellegi/millegi jaoks? (liberalism-usa; marksism-töölisklass; realism/english school- SB; USA)
võlaõigus), Kaubandusõigus (äriühingu õigus, konkurensiõigus, pankrotiõigus, tööõigus, väärtpaberiõigus), Tööõigus Avalik õigus, inimese ja riigi vahel: Riigiõigus, Finantõigus, Protsessiõigus, Rahvusvahelineõigus, Haldusõigus, Kriminaalõigus. Võimude lahusese printsiib: Seandus andlik võim Täide saatev võim Kohtuvõim Inimene, ühiskond ja riik Eritatakse kaks põhilist ühiskonna mudelit: Riigikeskset Inimkeskset Riik -> ühiskond -> inimene Diktaatorlikud riigid Autortaarsed ( nt itaalia 1922-1943) Totalitaarsed riigid Totalitaarse riigi tunnsed: (räigeld sekkutakse inimese eraellu) Püütakse suunata nende vaateid ja tõekspidamisi Jälitatakse neid Inimestele antav info on puudulik ja sageli ebaobejektiivne Ei tohi relvi omada Majanduses ei tohi eraalgatust olla Üheparteisüsteem Demokraatlik riik Riigi jaotuvad põhimõtteliselt: Diktaatorlikud riigi: Autoritaarsed
Osariikidel suur autonoomia. Näit. USA Jagatud funktsioonidega vorm (cooperative) – 12 pigem koostöö keskvõimu ja föderatsiooni üksuste vahel. Keskvõim juhib kõiki eluvaldkondi ja liidumaad viivad poliitikat kohalikku eripära arvestades ellu. Suur osa funktsioone jagatud (nt. kõrgharidus). Näit: Saksamaa 72. Iseloomustage riigikeskset (fused) ja tasakaalustatud (dual) kohaliku omavalitsuse mudelit. Analüüsi, millisele mudelile vastab rohkem Eesti omavalitsussüsteem. Riigikesksel mudelil on üks terviklik avaliku võimu sfäär. KOV-il teenuste ja tegevuste väga täpne reguleerimine kogu riigis seaduste ja normatiividega. Volikogul on ennekõike suunav roll valitsuse üle. Võimalik on administratiivne sekkumine ja kontroll. Sõltuv eelarve.
kontroll turgude üle · Järelmid riigid võistlevad rahvusvaheliste kontsernidega riikidel raske reguleerida energiaturge riigid ei suuda teostada õiglast energiapoliitikat Energiajulgeolek: Euroopa Liit Energiaturgude liberaliseerimine ELis vähendab liikmesmaade rolli energiajulgeoleku tagamisel. Ühiste huvide nappus takistab Euroopa Liidu energiajulgeoleku poliitika formuleerimist ja suurendab riigikeskset lähenemist liikmesmaades. Energiajulgeolek- solidaarsus vs. isepäisus. Venemaa · Energiasektori politiseeritus poliitikute sidemed energeetikas riigi ja ettevõtete vastastikused huvid · Energiahoobade kasutamine naaberriikide vastu 60 juhtumit endise NSVL aladel (1991 - 2006) sihiks kontroll infrastruktuuri, transiidikanalite üle surve avaldamine välispoliitilistel eesmärkidel · Regionaalne eksportöör
iseseisvalt otsuseid Lahutatud funktsioonidega- keskvõim ja föderatsiooniüksuste eraldi funktsioonid. Föderaaltasand- osariigitasand- maakonna ning KOV tasand. KOV rahastamise otsustab osariigitasand Unitaarriik- (Eesti, Soome) keskvõimu otsustab, millega omavalitsused tegelevad Unitaartasand- maakonna ning KOV tasand. KOV rahastamise otsustab unitaartasand Konföderatsioonid- riikide liidud, kus teatud otsuseid võetakse vastu kesktasandil Iseloomustage riigikeskset (fused) ja tasakaalustatud (dual) kohaliku omavalitsuse mudelit. Analüüsi, millisele mudelile vastab rohkem Eesti omavalitsussüsteem. Millised on tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tugevused ja nõrkused? Mis on dekontsenratsioon? Subsidiaarsusprintsiip: funktsioone tuleb täita eelistatumalt elanikule kõige lähemal asuval avaliku halduse tasandil Valitsemine, riik ja majandus Heaoluriik: Anglo-ameerika mudel – tähtis koht turgudel, riigil on regulatiivne v.hese sekkumisega
kullaalusest loobunud Rootsi krooni tasemele. Krooni devalveerimise tulemused Juba 1933. aasta teisel poolel majanduse olukord kosus, millele aitas kaasa ka maailmamajanduse olukorra paranemine. Hoiused hakkasid aeglaselt kasvama, tööstustegevus elavnema ning taas muutus rentaabliks ka põllumajandustootmine. Majanduskasv oli kiire kuni riikliku iseseisvuse lõpuni. Riigivanem Konstantin Pätsi autoritaarse reziimi ajal, 1930. aastate teisel poolel, hakati Eestis rakendama riigikeskset majanduspoliitikat ning toetati riigi jõulist sekkumist majandustegevusse. Seda võib pidada hilinenud devalveerimise üheks tulemuseks. Oma rolli mängisid siin ka juba varasemalt, kriisi ajal ja sellele järgnenud perioodil, võetud meetmed, millega kehtestati impordilitsentsid ja kontroll välisvaluutatehingute üle, reguleeriti hindu, loodi riigimonopole ning anti eksporditoetusi põllumajandussaadustele.
d. kohalike omavalitsuste ja nende moodustatud ühisorganite vahel 22. Millised küsimused kuuluvad kohaliku omavalitsuse pädevusse a. kõik haridusega seonduvad küsimused b. kõik maaeluga seonduvad küsimused c. kõik, mis omavalitsus lepingutega endale võtab d. kõik, mis selgesõnaliselt seadusega antud use tasandini seadusandlust se täiendamise ning otstarbeka rakendamise eest 1. Meeldetuletuseks: valitsetus (governance) tähendab a. riigivõimu väljadelegeerimist b. riigikeskset valitsemist c. ühiskonna valitsemiskorraldust d. valitsemist ilma valitsuseta 2. Valitsemine on tegevus, mille eesmärgiks on loengus räägitu põhjal a. üksikhuvide allutamine ühishuvidele b. poliitikate koordineerimine demokraatlikust konkurentsist tulenevate ebakõlade ühtlustamiseks c. pakkuda mehhanism prioriteetide määratlemiseks d. poliitika tulemuslikkuse jälgimine ning tagasisidestamine 3. Millised järgnevalt väljatoodud näidetest on riigitõrked? a
devolutsioon; iseseisev riik tunnistab teise riigi ülemvõimu ehk allaheitmine. ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON JA RIIGI MEHHANISM Ühiskonna poliitiline organisatsioon Riigi süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid on samas ka ühiskonna poliitilise organisatsiooni elementideks. Sõltuvalt suhtest poliitikasse võime organisatsioonid ühiskonnas jagada: ¤ poliitilised ¤ mittepoliitilised ehk apoliitilised Inimene, ühiskond, riik - seoste tüübid Riigikeskset ühiskonda iseloomustab prioriteetide gradatsioon RIIK-ÜHISKOND- INIMENE, kusjuures inimene on viimasel kohal.Kehtiv õigus konstitueerib riigiorganitele valdavalt ainult õigusi, inimesele valdavalt ainult kohustusi. Inimese(isiksuse)keskset ühiskonda iseloomustab prioriteetide gradatsioon INIMENE- ÜHISKOND- RIIK, kusjuures inimene on esikohal. Tagatud üldised inimõigused jpm. Kõigi subjektide suhtes toimib legaalsuse ja egaalsuse põhimõte. Selle vormid: ¤ kodakondsus
Eliitide vahelised interaktsioonid on intensiivsed ja konstantsed. -Otsused võetakse vastu kompromissi ja konsensuse alusel. -Interaktsioonid segmentide vahel võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed arvestades solidaarsuse tõstmist Antud mudelist tulenevalt võib EL-i pidada sümbioosiks – ühiseks sõltuvuseks –osalevate segmentide vahel (liikmesriigid) ning consociationi kollektiivsuse (EL struktuur ja raamistik) vahel. Mitmetasandiline valitsemine Paljud peavad riigikeskset lähenemist liiga lihtsakoeliseks ning sellest tulenevalt on loodud teisi uusi kontseptsioone. Üheks neist on mitmetasandiline valitsemine, EL mitmetasandilise valitsemise mudeli keskmeks on: -Otsustetegemise kompetentse peetakse asuvat mitte ainult rahvuslike valitsuste tasemel vaid ka teistel tasanditel. Tähtsaimaks on EL rahvusülene tasand, kus EL-i institutsioonid rakendavad iseseisvat mõju poliitika protsessidele ja tulemustele
annaabi.ee 
