harjunud võrdlema eesti keelt teiste Euroopa riigikeeltega. Eesti keel on maailma suurimate keeltega võrreldes tõesti imetilluke, aga see ei tähenda, et eesti keel oleks väike keel. Eesti keelel on tegelikult väga suur kõnelejaskond. Rohkem kui poolte maailma keelte kõnelejaskond jääb vahemikku tuhat kuni sada tuhat kõnelejat. Üle 95% maailma keeltest on eesti keelest väiksemad. Eesti keele kõnelejaskonda saab ainult siis nimetada väikeseks, kui keeltena arvestada ainult riigikeeli. Keele suurust ei tohiks määrata pelgalt kõnelejaskonna järgi, vaid peaks arvestama ka keele arengutaset. Eesti keelel on kirjakeel ja ulatuslik raamatukultuur. Kirjakeel on umbes kolmandikul maailma keeltest. Eesti keeles on välja antud üle 90000 Vikipeedia artikli. See kõik näitab ,et eesti keel on kõrgelt arenenud keel. Eesti keele suurust näitab ka tema levik maailmas. Kuigi eesti keel ei ole eriti populaarne
Keeled kuuluvad eri keelkondadesse ja nad sarnanevad üksteisega. Igal inimesel on oma emakeel nagu ka minul. Reeglina on emakeel see, mida kõige paremini teatakse ja kõige enam kasutatakse, kuid on ka täiuslikult kakskeelseid inimesi, kes räägivad kahte keelt võrdselt hästi. Vähemalt pool maailma elanikkonnast on kaks- või mitmekeelne. Mu emakeel, eesti keel, pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keelt räägib emakeelena 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal, peamiselt Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja Venemaal. Lisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest. Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõistlusel itaalia keele järel
Gallia Lugdunensis keskel Gallia Belgica põhjas Nende keskuseks oli Lugdunum (Lyon). Viiendal sajandil vallutasid Gallia germaanlased. 3 Gallia haldusjaotus aastal 58 Kõnelemiskohad ja -viis 17. ja 18. sajandil kõneldi prantsuse keelt paljudes Euroopa riikides kõrgklassi keelena. Seda kõneleb emakeelena umbes 110 miljonit inimest. Lisaks Prantsusmaale on see Haiti riigikeel ja üks riigikeeli Belgias, Sveitsis, Luksemburgis, Kanadas ja mitmetes Aafrika riikides. Prantsuse keelel pole ühtegi konkreetset häälikut ja lõpud on umbmäärased. Paljud sõnad häälduvad sarnaselt, neil on raske vahet teha. Enamik turistidel või sisserännanud inimestel on raske sellest keelest aru saada. Kõneldakse emakeelena Ametlik keel Teisene keel Mõnes paigas levinud Tere! Bienvenue! Saab kuulata siit. Tere, minu nimi on... - Salut, mon nom est... Saab kuulata siit.
kaduma ning inimesed räägivad neid vähem. Õppigem ja pruukigem keeli, kuid hoidkem need lahus. Pole vaja poetada eestikeelse kõne sisse võõrkeelseid sõnu või väljendeid, kui eestikeeles on olemas sõnad, mis tähendavad neid samu mõisteid. Samuti võiks kirjakeeles säilida normipärasus ja puhtus. Väidetavasti kuulub eesti keel tänapäeval saja arenenuma keele hulka maailmas. Eesti keel on ilus ning varjundirikas. Olles üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab see siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Milleks seda segada veel teiste keeltega? Eesti keel säilib kindlasti, kuid kui suures ulatuses see muutub, sõltub meist- eesti rahvast.
Maailma keeled jagunevad planeedil ebaühtlaselt. Palju keeli on ekvaatori lähedal, kus keelte paljunemist soodustavad soe kliima, mägised piirkonnad, saarestikud, metsamassiivid. Vähe keeli aga polaarjoone taga. 9. Millistesse keelkondadesse kuuluvad Euroopas kõneldavad keeled? Euroopas kõneldavad keeled kuuluvad Uurali, indoeuroopa ja Afroaasia keelkonda. 10. Miks on Euroopa keeleline olukord maailmas erandlik? Siin on palju väikeseid riike ning sellest tulenevalt palju väikesi riigikeeli. Kuna kõik need on euroopa ametlikud keeled on kõik väiksed ja suured keeled võrdsed. 11. Miks on Uurali keelte ja rahvaste algkodu otsitud Uurali piirkonnast? Sest samojeedi keelte põhiline levikuala jääb sellest itta ja soome-ugri keelte levikuala läände.
000 inimest. Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas, uurali keeltest ungari ja soome keele järel kolmas. Kõige kõrgemal asub eesti keel aga kauniduse edetabelis. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõistlusel itaalia keele järel teise koha lausega ,,Sõida tasa üle silla." Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keel on muuhulgas üld- ja kõrghariduse, teaduse, ajakirjanduse, riigiasutuste ja omavalitsuste, veebikeskkondade ja tarkvara keel. Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem, senisest enam on ka teise keelena õppijaid. Vähemast tegelikult postmodernses ühiskonnas ei piisakski. Kui suhteliselt väike keel ei suudaks täita kõnelejate üha muutuvaid vajadusi ega
6 Ersa ja moksa keele osakaal mordva keelte kõnelejaskonnas jääb ebaselgeks, sest paljud peavad oma emakeeleks mordva keelt. Üldiselt arvatakse, et umbes 1/3 mordvalastest on moksa ja 2/3 ersa juurtega (vt ENE, 5. kd, 1973). Ersa ja moksa kirjekeel hakkasid välja kujunema 19. sajandi lõpul. Ametliku standardiseeritud kirjakeeleni jõuti ersa keele puhul 1925 ja moksa keele puhul 1933. Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal. Vastavalt Mordva Vabariigi põhiseadusele (1995) on riigikeeli kolm vene, ersa ja moksa. Viimaste ametlik staatus on siiski puhtformaalne ning tegelikult pole neil avalikus elus ega hariduses erilist kaalu. Telesaateid on mordva keeltes paar tundi nädalas, raadiosaateid u 15 minutit päevas. 8 6 Kokkuvõte Ma sain teada, et Marid asuvad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal
Riis on tähtsaim toiduaine suurele osale maailma rahvastikust. Peaaegu 90 % maailma riisist toodetakse Aasia riikides. Ainult Hiina toodab ainuüksi 200 miljonit tonni riisi aastas. · Kui kõrgel kulgeb kõige kõrgem raudtee? Vaikse ookeani rannikul Andides kulgev Peruu riigiraudtee tõuseb 4818 meetri kõrgusele. · Millises riigis räägitakse kõige rohkem keeli? Indias elab vägagi palju eri rahvaid ja kultuure. Peale põhiseadusega määratud riigikeeli on peale hindi keele veel 17. Üldine suhtluskeel on inglise keel. Indias arvatakse kõnelevat kokku 1600 keelt, murret ja murrakut. · Kust on pärit maailma vanimad kaardid? Esimesed teadaolevad kaardid tehti Babüloonias savitahvlitele umbes 24. sajandil eKr. Nendel oli kujutatud Babülooniat maailma keskmena. Babüloonia on tänapäeval Iraak. · Milline riik on maailma väikseim? Maailmas on kokku 36 riiki, mille territoorium on väiksem, kui 1000 ruutkilomeetrit
Mõnda murret võib omal moel nimetada ka ajalooliseks keeleks. Keele ja murde eristamine on tehtud teadlaste poolt. Piirkondlikud erinevused tunneb ära paljude faktorite poolest nagu täishäälikute avalus, täishäälikute pikkus ja kohaliku murde mõju. 3.2. PRANTSUSE KEEL Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma. Seda kõneleb emakeelena umbes 110 miljonit inimest. Lisaks Prantsusmaale on see Haiti riigikeel ja üks riigikeeli Belgias, Sveitsis, Luksemburgis, Kanadas ja mitmetes Aafrika riikides. Prantsuse keel on ka paljude rahvusvaheliste organisatsioonide töökeel (ROK, WTO, FIFA, ÜRO, Aafrika Liit, EBU, ESA, UPU jpt). Prantsuse keel on arenenud ladina keele murdest, mis sai 4. sajandil Gallias üldkõneldavaks keeleks. 17. ja 18. sajandil kõneldi prantsuse keelt paljudes Euroopa riikides kõrgklassi keelena. Prantuse keele ajalugu algab roomlaste koloniseerimisega Gallia. Keldid, kes asutasid
Eesti keel Eesti keel, mida kutsutakse ka maakeeleks on soomeugri keelte hulka kuuluv keel. Eesti keele lähimad sugulased on vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest 950,000 elab Eestis ning väike osa ka Petseri rajoonis. Eesti keele teevad teiste keelte suhtes eriliseks kolm erinevad hääliku pikkusastet. Nendeks on lühike, pikk ja ülipikk. Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keel on muuhulgas üld- ja kõrghariduse, teaduse, ajakirjanduse, riigiasutuste ja omavalitsuste, veebikeskkondade ja tarkvara keel. Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem, senisest enam on ka teise keelena õppijaid. Vähemast tegelikult postmodernses ühiskonnas ei piisakski. Kui suhteliselt väike keel ei suudaks täita kõnelejate üha muutuvaid vajadusi ega poleks
Selles osas esitatakse traditsioonilisi meetode, nagu grammatika-tõlke meetod, lugemismeetod, otsene meetod, audiolingvaalne meetod ja kognitiivne meetod. Uurimistöö lõpeb kokkuvõttega, mis annab vastuse töös püstitatud eesmärkidele. 1. EESTI KEELEST ÜLDISELT 1.1. Eesti elanike keeleoskus Eesti keel on Eesti riigikeel. Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keel on muuhulgas üld- ja kõrghariduse, teaduse, ajakirjanduse, riigiasutuste ja omavalitsuste, veebikeskkondade ja tarkvara keel. Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem, senisest enam on ka teise keelena õppijaid. Eesti keel võib rõõmustada riikliku keelestrateegia, keeleauhinna ja emakeelepäeva üle. Tähelepanu osutamine on põhjendatud, sest eesti keel, rahvas ja riik on tihedalt seotud. 19
Ersa ja moksa keele osakaal mordva keelte kõnelejaskonnas jääb ebaselgeks, sest paljud peavad oma emakeeleks mordva keelt. Üldiselt arvatakse, et umbes 1/3 mordvalastest on moksa ja 2/3 ersa juurtega (vt ENE, 5. kd, 1973). Ersa ja moksa kirjekeel hakkasid välja kujunema 19. sajandi lõpul. Ametliku standardiseeritud kirjakeeleni jõuti ersa keele puhul 1925 ja moksa keele puhul 1933. Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal. Vastavalt Mordva Vabariigi põhiseadusele (1995) on riigikeeli kolm - vene, ersa ja moksa. Viimaste ametlik staatus on siiski puhtformaalne ning tegelikult pole neil avalikus elus ega hariduses erilist kaalu. Telesaateid on mordva keeltes paar tundi nädalas, raadiosaateid u 15 minutit päevas. Ajalugu Ersad ja moksad on ilmselt Kesk-Volgamaa põlisasukad. Nende algne asuala oli tunduvalt laiem, hakkas aga juba muinasaja lõpul idaslaavlaste ja bulgaaride survel kokku tõmbuma. Ersade tuumikala oli põhja pool, praeguse Nizni
annaabi.ee 
