Dionysius Exiguus: Itaalia munk ja õpetlane. Arvestas välja Kristuse sünnidaatumi 525. aastal. 6. Karolingide renessanss. Mõiste selgitus: Rooma kultuuri, antiikkultuuri elustamine Karolingide valitsemisajal, algatajaks Karl Suur. Kultuuri elavnemine. 7. Lääne ja Ida kiriku lõhenemine. Ida kiriku keskus ja kirikupea: Konstantinoopol, patriarh Kiriku ja riigivõimu suhted Bütsantsis: Bütsantsi kirik keisrivõimu kontrolli all, kirik osa riigiaparaadist, Konstantinoopoli patriarh ei saavutanud kunagi Rooma paavstiga võrreldavat sõltumatust ilmalikust võimust. Erinevused kahe kiriku vahel: Lääne kirik e roomakatoliku Ida kirik e kreekakatoliku e ortodoksi 1. võim Rooma paavstil 1. kirik keisrivõimu all 2. vaimulike abielukeeld 2. abielukeeld ainult kõrgvaimulikel 3. Benedictuse kloostrireeglid 3. antiikajast ärit traditsioonid 4
Piiras siidriide ja vääriskividega kauplemist. Riik kontrollis kuna toimusid langused ja et osad kaubad liiga odavaks ei läheks. 9. Mis hämmastas kaasaegseid Konsatantinoopoli külastades? Kommunaalteenuste mitmekesisus: kanalisatsioon, saunad, haiglad eri osakondadega, tuletõrje, politsei, spordiplatsid, võimlad ja ülikool. 10. Kes oli Bütsantsi kirikupea? Mille poolest erines tema võim paavsti omast? Konstantinoopoli patriarh. Tal puudus sõltumatus ilmalikust võimust, osa riigiaparaadist ja keiser delegeeris. 11. Millal ja miks toimus ristiusu kirikulõhe? Kuidas kirik jagunes? 1054.a. sest tõlgendati Kolmainsust erinevalt. Ida- püha vaim lähtub isast, Lääs- püha vaim lähtub isast ja pojast. Läänes roomakatoliku kirik ja idas kreekakatolik ehk ortodoks. 12. Miks ei toimunud Bütsantsi riigis sellist kultuuri langust, naguoli varakeskaegses Lääne- Euroopas? Kuna seal õpetati grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filofoofiat
riigivanem valiti rahvapoolt 5 aastaks tal oli õigus laiali saata riigikoguja ära keelata riigikogu poolt vastu võetud seadusi jaanuaris 1934 toimusid kohalikud omavalitsuste valimised kus olid edukad vapsid 12 märts 1934 riigivanema kandidaadid Laidoner ja K.Päts viisid läbi veretu sõjaväelise riigipöörde kuulutati välja kaitseseisukord arreteeriti sajad vapsid K.Päts kuulutas et rahvas on haige ja vajab ravi vapsid ja nendega seotud isikud eemaldati riigiaparaadist esialgu kiitis riigikogu pätsi ja laidoneri tegevuse heaks kui sügisel riigikogu kogunes kritiseerisid nad pätsi ja laidoneri tegevust tulemus riigikogu enam kokku ei kutsutud algas vaikiv ajastu riiki hakkasid juhtima kolm meest Kaarel Eenpalu siseminister kehtestati tsensuur 1934 loodi riiklik propaganda talitlus mis edastas ametlikku informatsiooni keelati parteid 1935 loodi ainupartei Isamaaliit 1 nimede eestindamine 2 igasse peresse sinimustvalge 3. kodu kaunistamine
Algselt olid talupojad vabad. Makse maksti riigile. maksu laekumise eest vastutas terve küla. Võlgu jäänud talupojad müüsid maa maga ja läksid linna. Keiser püüdis seda protsessi peatada, kuid talupoegade laostumine mõjutas ka sõjaväe nõrgenemist. Käsitöölised ja kaupmehed kuulusid äriühingutesse kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutistele. Kirik ja kultuur: Konstantinoopoli patriarh allus keisrile. Kirik oli Bütsantsis osa riigiaparaadist, millele oli delegeeritud tää vaeste ja vigastega. Erinevused ida ja lääne kiriku vahel tugevnesid. Jätkus vaidlus, kas Püha Vaim lähtub ainult Isast (ida kirik) või Isast ja Pojast (lääne kirik). 1054 panid mõlemad kirikud teineteise kirikuvande alla. Kirik hierarhiline patriarh metropoliidid preestrid. Puudus tsölibaadi nõue abielus ei tohtinud olla ainult kõrgvaimulik. Ei domineerinud Benedictuse kloostri reeglid
1922.a. fašistide marss Rooma – kuningas määras Mussolini peaministriks Taodeldi: indiviidi huvid tuleb allutada riigile; rahvusühtsuse rõhutamine; antiparlamentarism; riigis tuleb taastada kord, muuta Itaalia sama võimsaks nagu oli Rooma impeerium Keelati kõik parteid peale Fašistide Partei Suleti opositsioonilised ajalehed, ajakirjad Riigiaparaadist kõrvaldati antifašistid Asutati poliitiline politsei – OVRA Loodi erakorraline tribunal julgeoleku kaitseks A/ü-de asemele korporatsioonid 1929.a. konkordaat paavstiga Tugev riigi sekkumine majandusellu – riiklikud tellimused sõjatööstusele
televisiooni kaudu mood jne Kuidas õnnestusid NSV liidu katsed takistada Eesti NSV läänestumist? Ei õnnestunud, sest põhjaeestlased said kuulata välisraadiokanaleid. Eestis hakkas rohkem levima lääne kultuur, lääne kaubad. Tallinn-Helsingi laevaliin Millised totalitarismile iseloomulikud jooned sulaajal pehmenesid? Pehmenes tsensuur ja suurenes loomevabadus Väliskultuuride levik, eesti avanes välismaailmale Rehabiliteerimised Massiline vägivald ja repressioonid vähenesid Riigiaparaadist eemaldati usinad Moskva käskude täitjad Kuldsed kuuekümnendad Õ lk 107-109 Miks nimetatakse 1960. aastaid kuldseteks kuuekümnendateks? Põhjenda kahe teesiga. Suurenes loomevabadus ja kasvas peale aktiivsete noorte põlvkond, kes osalesid aktiivselt hariduselus. Millal ja millise sündmusega saabus liberaliseerimisajastule lõpp? 1968 aastal Praha kevadega. Stagnatsiooniaeg 1970. aastail saabus riigiellu seisak. Sisepoliitilises elus toimus rida tagurlikke muudatusi:
aga samuti õigusemõsitmise alused ja korra ning institutsioonid. Riigiõiguse normid on loogilise struktuuri esitlusviisilt valdavalt H-D-tüüpi, õigussuhted on toime iseloomu alusel regulatiivsed. Haldusõigus (ka administratiivõigus) Selle õigusharu normide reguleerimise objektiks ja esemeks on kõik õigussuhted, mis reguleerivad täidesaatva riigivõimu tegevust, riigivalitsemist ning kõike sellega seonduvat. Seega ei reguleeri haldusõiguse normid riigiaparaadist seadusandliku riigivõimu tegevust ning kohtukorraldust, küll aga paljuski kohalike omavalitsuste tegevust. Haldusõiguse normid on olemuslikult subordineeritud riigiõiguse normidele, st haldusaktid on seadusest alamal seisvateks aktideks. Riigiõiguslik norm tühistab haldusõigusliku normi, aga mitte vastupidi (riigiõiguslik norm on eelduseks haldusõiguslikule; haldusõiguslik norm peab olema subordineeritav riigiõiguslikule).
suurus sõltus kontori sissetulekust, tegeleda antud tegevusega. Notari amet oli alatine. Notari staatus oli nii kaalukas, et notarite aktid omasid õiguslikku tõestavat jõudu ja kuulusid täitmisele ilma eraldi kohtuotsuseta. Notariaalmenetluse vorm ja ka notarite vastutus oli seadusega põhjalikult reguleeritud.4 1. 1 Notariaadi kujenemine Eestis Eestis on notariamet loodud riigivõimust lahutatud avaliku võimu kandjana, järgides nn. Ladina notariaadi traditsiooni. Notari lahtisidumine riigiaparaadist koos talle omistatud sõltumatusega annab inimestele garantii, et notar ei ole ametitoimingute tegemisel seotud riigi täitevvõimu juhistega, vaid täidab talle pandud ülesandeid erapooletult ja sõltumatult üksnes seadusele tuginedes.5 Eesti õigussüsteem kuulub oma arengu ning geograafilise asendi tõttu Mandri-Euroopa õigusperekonda, mis on üheks suuremaks õigusperekonnaks Anglo-Ameerika õigusperekonna 3 , . . , . . . Lk 6 4 , . . . Lk 12. 5 E. Andersen
Selleks ei saanud olla Leningradi süüasi või Karotamme maha võtmine ja süüdistamine kohalikus natsionalismis. Grupiks saavad juudid. Suur repressioonide laine 30ndatel oli jätnud juudid puutumata. Alates 40ndate II poolest juudiküsimus NL-s aktualiseerub, on teatud rahvusvaheline taust Iisraeli riigi loomise näol. Siseriiklikult järk-järgult hakatakse juutidevastast kampaaniat ette valmistama. Koguti kokku üksikasjalikud andmed selle kohta, kui palju juute kusagil ametis on, alates riigiaparaadist ja lõpetades Kirjanike Liidu, Kunstnike Liidu jt org-ga. 1952 a-ks oli riigiaparaati puutuvalt kokku pandud eraldi käsikirjaline teatmik, üsna mahukas, mis sisaldab ministeeriumide kaupa töötajate arvu ja kui palju neist on juute. Andmete taga julgeolekul olid olemas personaalsed, isikulised andmed. Juudiküsimusega on seotud ka „arstide süüasi“. 1952 võetakse Liidia Timošuki süüdistus
Riigiõiguse normid on loogilise struktuuri esitusviisilt valdavalt H - D tüüpi, õigussuhted toime iseloomu alusel - regulatiivsed. P. 2.2. Haldusõigus (ka: administratiivõigus) Selle õigusharu normide reguleerimise objektiks ja esemeks on kõik õigussuhted, mis reguleerivad täidesaatva riigivõimu (riigipea; valitsus) tegevust, riigivalitsemist ning kõike 69 sellega seonduvat. Seega haldusõiguse normid ei reguleeri riigiaparaadist seadusandliku riigivõimu tegevust (rahva poolt valitud esindusorganid, mida käsitletakse riigiõiguses, õigusemõistmisealane tegevus, mida käsitletakse kriminaal- või tsiviilprotsessiõiguses, ja riigiaparaadi finantsalane tegevus, mida käsitletakse finantsõiguses) ning kohtukorraldust (kohtute organisatsioon; kohtuniku staatus), küll aga paljuski kohalike omavalitsuste tegevust. Haldusõiguse normid on olemuslikult subordineeritud riigiõiguse normidele, st haldusaktid on
Mandri-Euroopas valitses viimaste aastakümneteni teadusliku mõtte suund, mille juured on taas Saksa klassikalises filosoofias, common law areaalis seevastu on traditsiooniline sotsioloogiline teaduslik mõte. Alates 1960-ndatest aastatest toimub mõlema suuna lähenemine ning isegi teatud süntees. XIX saj olulisimad ideed esitasid osundatud valdkonnas Hegel, Marx ja Engels, (Hegel oli Marxi suurim mõjustaja). Hegelil oli sügavuti ja üsna detailselt arenenud arusaam tsentraliseeritud riigiaparaadist, mis avaldas määravat mõju Max Weberi ideede kujunemisele bürokraatia kohta. Üldise organisatsiooni- ning juhtimisteooria järgnev kujunemine ning areng: > Taylori teaduslik ärijuhtimise teooria > Fayol'i teooria renoveerimine Gulick'i ning Urwick'i poolt > inimsuhete koolkond > haldusotsustuste tegemise teooria > strukturalistlik-funktsionalistlikud ja süsteemiteoreetilised organisatsiooni määratlused. Euroopa haldusteoreetilise mõtte osas peetakse olulisimaks Max Weberi
annaabi.ee 
