David Beetham 1996, "Bureaucracy" 5 15.03.2010 Ametnikkond · Elukutselised- ja auametid · Vaimsus ja seotus kohustusega · Seotus seadusega · Ametnikueetos · Apoliitilisus Heinrich Herrfahrdt 1949, "Haldusõpetus" Avaliku teenistuse ja riigiameti mõiste (1) Avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. (2) Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet, kontrolli või riigikaitset teostava institutsiooni koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. Avaliku teenistuse seadus
a. Riigihoidja 1937.a. 1938.a. Vabariigi Presidendiks sai K. Päts 24.04.1938.a. ja oli 17.06.1940.a. kui meie riik okupeeriti. Peale kõrgete riigiametniku ametikohtade on Konstantin Päts eelnevalt advokaadi abi, ajalehe toimetaja, linnanõunik, abilinnapea, maavalitsuse esimees, päästekomitee esimees, ajutise valitsuse pea- ja sõjaminister jne. , kõik need ametid on olnud aluseks, et sillutada teed meie esimesele presidendile. Presidendi ametikohale saades on vajalik eelnev riigiameti töökogemus. 1934.a. viisid K. Päts ja J. Laidoner läbi riigipöörde. Peatati parlamendi ja erakondade tegevus ning kitsendati kodanikuõigusi Range diktatuuriga valitsus see ka ei olnud, aga Jaan Tõnissonil lasti sulgeda Postimees. Pätsi valitsusaeg kestis niiviisi 4 aastat. 1936.a. Konstantin Pätsi eestvedamisel valiti Rahvuskogu, mis alustas uue põhiseaduse koostamist. Uus põhiseadus valmis 1937.a. , mille kohaselt Riigikogu jagunes kaheks kojaks: Riiginõukogu ja Riigivolikogu
tagada mittekasumlik tegevus, mille järele on avalik vajadus (AS Elektriraudtee) 8. Millised on avaliku sektori põhilised korraldusmudelid? 1) Riigikeskne hierarhia – kõik valdkonna ülesanded, mis pole erakätes, koondada riigi kätte ja valdkonna haldamiseks luuakse selge hierarhia, mis on liigendatud harukondlikul põhimõttel 2) Tasakaaluhierarhia – ministeeriumi, riigiameti ja piirkondliku detsentraliseeritud asutuse haldusrollide selge piiritlemine 3) Minimaalriigi muster – kõik korraldusülesanded viidud avalikust sektorist välja ja riigile jäetud üksnes poliitika kujundaja (reeglite kehtestaja) ja järelevalvaja (reeglitest kinnipidamise tagaja) roll Teema 2: Avaliku organisatsiooni juhtimise alused 1. Kuidas iseloomustada organiseeritud anarhiat? Millal osutub organiseeritud anarhia otstarbekaks ja millal mitte
kaebusi bürokraatliku omavoli vastu. Alates Maastrichti lepingust teostab ka Euroopa Liidu institutsioonide tegevuse üle järelvalvet Euroopa ombudsman. Õigusvahemees on iseseisev ja erapooletu vahendaja riigivõimu / kohaliku omavalitsuse ja üksikisiku vahel. Kuigi õigusvahemehe järelvalvele allutatus on ulatuslik, on tema pädevus reeglina vaid soovituslik. Õigusvahemees võib pakkuda muudatusi riigiameti tegevuses, kuid tal pole volitusi neid nõuda. Vastavalt Eesti põhiseadusele on ombudsmani ülesanded antud õiguskantsleri pädevusse, kes kontrollib avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevust ja seda, kas riigiasutus järgib isiku põhiõiguseid ja vabadusi ning hea halduse tava. Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole avaldusega avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevuse kontrollimiseks. 7.5. Õiguskantsler:
omavoli vastu. Alates Maastrichti lepingust teostab ka Euroopa Liidu institutsioonide tegevuse üle järelvalvet Euroopa ombudsman. Õigusvahemees on iseseisev ja erapooletu vahendaja riigivõimu / kohaliku omavalitsuse ja üksikisiku vahel. Kuigi õigusvahemehe järelvalvele allutatus on ulatuslik, on tema pädevus reeglina vaid soovituslik. Õigusvahemees võib pakkuda muudatusi riigiameti tegevuses, kuid tal pole volitusi neid nõuda. Vastavalt Eesti põhiseadusele on ombudsmani ülesanded antud õiguskantsleri pädevusse, kes kontrollib avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevust ja seda, kas riigiasutus järgib isiku põhiõiguseid ja vabadusi ning hea halduse tava. Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole avaldusega avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevuse kontrollimiseks. 7.5
2. Usupoliitika: Ühtlane Prantsusmaa, kus ei jätku ruumi vähemustele - 1685 Nantes´i edikti usuvabaduse tühistamine (250 000-500 000 pagulast) löök prantsusmaa majandusele - Kat. riigikiriku allut. kuningale 3. Sisepoliitika - Valis endale Häid nõuandjaid ja ametnik. tõstis tippu kodanl. päritoluga mehi (Vab.aadlist) - Provints. riigihalduses kõrvuti: I Vana feidaalne kord II Tsentraliseeritud riigihaldus (intendantid) - Uus alam teenisaadel (kod.päritolu): Ostis endale riigiameti, sai maksuvabaduse - Kehtib vana seisuslik korraldus, vaid pol. õigused puuduvad. - Nõrkus: Maksupoliitikat ei reform. I Aadel ja vaimulik seisus maksudest vabad II Kodanlus kosus (merkantilism) III Talupoegade tuludest maksudeks 60-70%, - Toimetulekuraskused! · Maksudekogumine efektiivsemaks PUUDUV OSA ! -Riik juhtis ja valvas väliskaubandust!Manuf. ja kompaniide riiklik subsideerimine - Colbert kahekordistas riigi sissetulekud ilma maksureform.
Soome kiire rahustamine oli Napoleoni sõdade perioodil vajalik. Soome eliidi lobbytöö: G. M. Armfett, G.M. Aprengtporten (Soome riigi idee), C. E. Mannerheim ja 15 rahva relvastatud vastupanu 1809. Soome autonoomia tunnused I Venemaa organitest sõltumatu riigiaparaat ja institutsioonid: Allus otse keisrile. Oma keskvalitsus, oma riigipäev (1809, 1863---). Oma luteri kirik (peapiiskop Turus). Oma Soome kodakondsus: oma riigiametnikud (riigiameti pidamise eelduseks Soomes. Soome kodakondsus kuni 1912. aastani, v.a kindralkuberner) Ametlik keel rootsi keel ja (al 1863) ka soome keel. Oma (Rootsi ajast pärit) seadused. II Majanduslik autonoomia: Oma riigieelarve. Oma keskpank (1811---). Oma rahaühik markka (1860-2002). Tollipiir Venemaaga. Oma väliskaubandus. 1899 alanud venestus ei puudutanud majanduslikku iseseisvust. III Hariduslik autonoomia Oma kooli- ja hariduselu, mis ei allu Vene haridusministeeriumile
● Olulisemad andmekombinatsioonid peavad olema testitud ● Andmepõhise testimise piirjuhud peavad olema testitud ● V% lisatud vigadest peavad olema avastatud ● Tarkvara töökindlus peab olema P% Peaks panema kirja lepingusse, et mis tingimustel testimine lõpetatakse. 82. Mida teha, kui testida ei saa? Näide: Riigiameti süsteemis testiti dokumenti, digiallkirjastati. Hiljem helistati ja taheti tagasi võtta, kuna dokument oli “mõtetu”. Ilma kokku leppimata ei ole mõtet testida. Live süsteeme ilma testimata ärge häkkige! See on karitatav. 83. Kas igaüks võib olla testija? Jah, võib küll. Tänapäeval puutuvad kõik inimesed kokku tarkvaraga. Teatud tingimused peaksid olema täidetud. Näiteks 3 juhtu:
rääkismisstiilid ja käitumisreeglid (vormelid), väikseimgi kõrvalekalle tegi kohtuprotsessi kehtetuks. Need arenesid jõudsalt lihtsuse poole. Protsesse ei viinud läbi pretorid, vaid nad määravad iudex ´i ehk kohtuniku. 12 TS muutusid ajas, osaliselt muudeti, hakati tõlgendama vastavalt vajadusele. Neid pidi muutma kuna territoorium suurenes ja inimesed hakkasid liikuma ( alates Puunia sõdadest ja hiljem territooriumi laienedes, kas siis riigiameti või elukutse pärast rännati, see tingis selle et pater familias ei saanud olla enam ainuisikuliselt seadusobjektiks, pereliikmed muutuvad iseseisvaks). Poegadel ei olnud võimalik lepingut sõlmida ilma pater familiase loata. Perekonna nõukogu rakendati ka naiste suhtes, need läksid järjest formaalsemaks. 12 TS olid tingitud uute inimeste juurdevooluga, kes olid kodakondsuse saanud või osalise kodakondsusega. Lõpuks oli vaja
Tänapäeval seda praktiliselt ei kasutata. 8) Religioosset tsensust on kasutatud passiivse valimistsensuse puhul. Tänapäeval kasutatakse seda mõnedes islamiriikides. Näiteks nõutakse, et kandidaat peab aktiivselt islami usku tunnistama 9) Moraalsed tsensused. Nende puhul nõutakse eeskujulikku eluviisi, häid kombeid Tavaliselt on valimisõigus ära võetud isikutelt, kes kohtuotsuse alusel kannavad vabaduskaotuslikku karistust. 10) Teatava riigiameti ja parlamendiliikme ameti ühitamise keeld. Näiteks ei saa Prantsusmaal valida kaadrisõjaväelasi parlamenti. Prantsuse prefekti (haldusametnik) ei saa valida parlamenti selles ringkonnas, kus ta on ametis või oli kuni 3 aastat tagasi ametis. 50. Mida kujutab endast referendum, mida rahvaalgatus? Mida kujutab endast kohustuslik, mida fakultatiivne referendum? Referendum-valijate poolt mingi riikliku või kohaliku küsimuse otsustamine.
annaabi.ee 
