Pythagorase (u 580-500 e.m.a) kohta on vähe kindlaid andmeid. Tema elukirjeldused pärinevad meie aja esimestest sajanditest ning arusaadavalt on seal tema kohta palju kokku luuletatud.Välimuselt olevat Pythagoras olnud suursugune ning õpilastele olevat tundunud, nagu oleks ta Apollon ise (s.o kreeka valgusjumal). Räägitakse, et kord, kui nähti Pythagorast lahti riietumas, olevat märgatud, et tal on kullast puus. Samuti olevat kord kuuldud, kui Pythagoras üht jõge ületama asus, kuidas see jõgi teda valju häälega tervitab. Pythagoras asutas Krotoni linnas kooli, kuhu võis astuda nii mees kui ka naine (see oli tol ajal tavatu). Viis aastat pidi kandidaat ainult kuulama, mida talle räägiti ja vaikima see tähendab, ta pidi kõik kuuldu vaidlemata omaks võtma. Selliseid kandidaate nimetati akusmaatikuteks (kr akousma 'kuuldu').
Degasi maalides lõikab raam figuuri pooleks. Samuti asetab ta figuure ebaharilikesse perspektiividesse. Ainet valis ta moodsa suurlinna elust: naised tualetti tegemas, hobuste võidujooks, kohvikute elu, kabareed ja teater, eriti aga baletti.Kõigis töödes esineb ta pessimistliku j kritiseeriva vaatlejana. Naine ei esine tema töödes võluva meelelise olendina nagu Renoiri maalides, Degas näitab teda triviaalsetes poosides: pesu pesemas, minkimas, riietumas jne. Tema tööde võlu peitub oskuses suurepäraselt kujutada liikumist ja täiesti eriline värvivalik:külmade heledate toonide rakendamise oskus. ületamatu meister on ta ka valguse kujutamisel, harrastas pastelli. Monet on kõige järjekindlam impressionist, ja ka kõige tõelisem impressionist. Noorpõlves maalis ta figuuri ja zanripilte, hiljem pühendus täielikult maastikumaalile.Tema sihiks on loodusest saadud muljete lõuendile
Eeskujudeks on Degas`le Courbet, Manet` ja jaapani värviline puulõige. Oma piltide ainese valis ta moodsa suurlinna elust. Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Haarava elulisuse ja tõetruudusega kujutab ta lauljannade groteskseid poose, tegelaste inetuid ilmeid jne. Naine Degas` kunstis pole võluv meeleline olend; Degas näitab teda triviaalsetes poosides proosalisi toiminguid sooritamas pesemas, riietumas, minkimas jne. Degas` tööde peamisi võlusid on suurepärane oskus kujutada liikumist ja täiesti eriline ere värvitoredus, külmade, heledate, ,,mürgiste" toonide rakendamise oskus. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu
uut matemaatikaharu, näiteks matemaatiline loogika ja nüüdisaegne algebra . Kuulsaimad vana-aja matemaatikud Pythagoras (u 580-500 e.m.a) Tema kohta on vähe kindlaid andmeid. Tema elukirjeldused pärinevad meie aja esimestest sajanditest ning arusaadavalt on seal tema kohta palju kokku luuletatud. Välimuselt olevat Pythagoras olnud suursugune ning õpilastele olevat tundunud, nagu oleks ta Apollon ise (s.o kreeka valgusjumal). Räägitakse, et kord, kui nähti Pythagorast lahti riietumas, olevat märgatud, et tal on kullast puus. Samuti olevat kord kuuldud, kui Pythagoras üht jõge ületama asus, kuidas see jõgi teda valju häälega tervitab. Pythagoras asutas Krotoni linnas kooli, kuhu võis astuda nii mees kui ka naine (see oli tol ajal tavatu). Viis aastat pidi kandidaat ainult kuulama, mida talle räägiti ja vaikima see tähendab, ta pidi kõik kuuldu vaidlemata omaks võtma. Selliseid kandidaate nimetati akusmaatikuteks (kr akousma 'kuuldu')
koolis võimust aristokraatlikud tendentsid, mis olid vastuolus Krotoni demokraatliku ühiskonnakorraldusega ning Pythagorase vennaskond hajus üle kogu Lõuna-Itaalia. Pythagoras põgenes Metapontumisse, kus ta suri (võimalik, et teda tapeti) 75-80-aasta vanuses. Vennaskond eksisteeris veel kahe sajandi jooksul peale oma asutaja surma. 1.2 Pythagorase isik Ta oli suursuguse välimusega, mistõttu jüngrid samastasid teda Kreeka valgusjumala Apolloniga. Kord kui teda lahti riietumas nähti, märgati tal kullast puus olevat. Teinekord jõge ületades olevat jõgi teda valju häälega tervitanud. Pythagoras jagas kõik mõistuslikud elusolendid kolmeks: Jumalad, inimesed ja Pythagorase- sarnased (pooljumalad). Ta pidas end jumala pojaks. Tema jüngrid ei pöördunud oma õpetaja poole kunagi nimeliselt, öelda tuli ,,see mees" või ,,tema". Pythagorasele omistatakse sõna ,,filosoofia" leiutamine, samuti võttis Pythagoras esimesena
Pythagorase kuulumist tõusvasse kaupmeeste klassi ja võiks selleläbi seletada ka tema huvi matemaatika vastu. Teooria on küll huvitav, kuid vähemalt huvi matemaatika vastu tekkis Pythagorasel tõenäoliselt läbi muusika. Pythagorase isikuga on seotud palju legende. Ta oli suursuguse välimusega, mistõttu jüngrid samastasid teda Kreeka valgusjumala Apolloni endaga. Pooljumalastaatus on ka ilmselt põhjuseks, miks Pythagorase isiku kohta nii palju kokku luuletatud on. Kord kui teda lahti riietumas nähti, märgati tal kullast puus olevat. Teinekord jõge ületades olevat jõgi teda valju häälega tervitanud. Huvi tekkimine arvude ja matemaatika vastu on samuti seotud legendiga. Kord olevat Pythagoras sepikojast möödunud ja kuulatama jäänud. Ta kuulis kaunist helide kooskõla, mille tekitasid erineva raskusega sepahaamrite löögid. Raskust, millega vasar alasile langeb saab aga mõõta ja selleläbi arvudes väljendada. Heli kõrgus sõltub võnkuva helikeele pikkusest
koolkonna rajaja. Kindlaid teateid on tema kohta vähe. Ta lahkus Samose saarelt, sest pidas vastuvetamatuks türann Polykratese valitsust, ning reisis tõenäoliselt Egiptuses ja Babüloonias. Pärast üle 30 aasta kestnud reisimist tuli Pythagoras tagasi Kreekasse ning asutas Krotoni linnas oma kooli. Välimuselt olevat Pythagoras olnud suursugune ning õpilastele tundunud, nagu oleks ta Apollon ise. Räägitakse, et kord, kui Pythagorast nähti lahti riietumas, olevat märgitud, et tal on kullast puus. Pythagorase filosoofilisest õpetusest on teada, et maailma olemuseks pidas ta arvusid ja nendevahelisi suhteid. Arvud valitsevad kõge üle. Kõiki seaduspärasusi saav väljendada arvude suhtena; kõikidel nähtustes ilmnevad teatud arvudevahelised suhted. Näiteks arvati et ,,õiglus on arv, mis on korrutatud iseendaga", ning et inimese ,,hing on harmoonia". Harmoonia kujutab endast teatud suhet arvude vahel.
kompositsioonikäsitluse ja ebahariliku perspektiivikäsitluse juure. Oma piltide ainese valis ta moodsa suurlinna elust. Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Haarava elulisuse ja tõetruudusega kujutab ta lauljannade groteskseid poose, tegelaste inetuid ilmeid jne. Naine Degas` kunstis pole võluv meeleline olend nagu Renoir`i maalides; Degas näitab teda triviaalsetes poosides proosalisi toiminguid sooritamas – pesemas, riietumas, minkimas jne. Degas` tööde peamisi võlusid on suurepärane oskus kujutada liikumist ja täiesti eriline ere värvitoredus, külmade, heledate, „mürgiste“ toonide rakendamise oskus. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust
mõjusid on näha Degas` kompositsioonikäsitluse ja ebahariliku perspektiivikäsitluse juure. Oma piltide ainese valis ta moodsa suurlinna elust. Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Haarava elulisuse ja tõetruudusega kujutab ta lauljannade groteskseid poose, tegelaste inetuid ilmeid jne. Naine Degas` kunstis pole võluv meeleline olend nagu Renoir`i maalides; Degas näitab teda triviaalsetes poosides proosalisi toiminguid sooritamas pesemas, riietumas, minkimas jne. Degas` tööde peamisi võlusid on suurepärane oskus kujutada liikumist ja täiesti eriline ere värvitoredus, külmade, heledate, ,,mürgiste" toonide rakendamise oskus. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti
Degas` kompositsioonikäsitluse ja ebahariliku perspektiivikäsitluse juure. Oma piltide ainese valis ta moodsa suurlinna elust. Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Haarava elulisuse ja tõetruudusega kujutab ta lauljannade groteskseid poose, tegelaste inetuid ilmeid jne. Naine Degas` kunstis pole võluv meeleline olend nagu Renoir`i maalides; Degas näitab teda triviaalsetes poosides proosalisi toiminguid sooritamas pesemas, riietumas, minkimas jne. Degas` tööde peamisi võlusid on suurepärane oskus kujutada liikumist ja täiesti eriline ere värvitoredus, külmade, heledate, ,,mürgiste" toonide rakendamise oskus. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti
annaabi.ee 
