Induse kultuur oli pronksiaegne tsivilisatsioon Loode-Indias, Induse jõe orus 3300-1300 eKr (tippaeg 26001900 eKr), India varaseim kõrgkultuur.[3] Induse kultuuri nimetatakse vahel ka Induse oru tsivilisatsiooniks või Harappa kultuuriks selle ühe peamise asula järgi. Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimesid "Induse Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" või "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon; viimane neist põhinebGhaggar-Hakra jõe samastamisel "Rigvedas" "Nadistuti suktas" mainitud Sarasvati jõega, kuid see oletus on lingvistiliselt ja geograafiliselt vaieldav. Induse kultuur koondus Induse jõeoru ümber ja Pandzabi regiooni, hõlmates ka Ghaggar- Hakra jõeoru ning Gangese ja Yamuna jõgede vahelise ala. Harappa kultuuri nimi tuleneb tõigast, et kultuuri esimene linn avastati 1920. aastatel Pakistanis tänapäeva Harappa linna lähedal.[10] Induse kultuuri asulakohtade
Kasutatakse suurel hulgal sümboleid ja metafoore. Ka jumalatel on palju erinevaid nimesid, sh metafoore, mis hakkavad juba omaette tähendust omandama. Kõik mütoloogilised narratiivid on lõpetamata, st neil puudub algus ja lõpp. Nad ei olnud mõeldud jutustamiseks vaid pöördumiseks jumala poole. Taevasfääri jumalatest olulisemad on: taeva ja maailmakorra jumal Varuna ning maailmakorra ja päikese kulgemise jumal Mitra. Jumal Visnu on Rigvedas vähetähtis. Oluline on veel koidujumalanna Ûsas. Õhuruumijumalatest on olulisem tormi-, äikese- ja sõjajumal Indra. Maasfääri jumalatest tulejumal Agni. Veedades on ka rituaalhümne, dialooghümne ning loitsulaadseid hümne. Samaveda on suhteliselt vähetähtis tekst. Saman tähendab laulu, seega on Samaveda kogum laule, mida preester laulis. Tegemist ei ole iseseisva tekstiga, sest see sisaldab palju värsse Rigvedast
pärimusena. Veeda hümnid - ohvri-, palve- ja ülistuslaulud, loitsud. Hilisem hinduism peab vedasid pühakirjadeks. veda vid = tarkus 7 Kõige varasem teos on Rigveda (värsitarkus). Hümnide kogumine algas 1200 eKr. Rigveda käsitleb mütoloogiat, sisaldab 1028 hümni erinevatele jumalatele. Oluliseimad on Taevasfääri jumalatest: taeva ja maailma korra jumal Varuna koos maailma korra ja päikese kulgemise jumal Mitraga. Jumal Visnu on Rigvedas vähetähtis. Oluline on veel koidujumalanna Usas. Õhuruumijumalatest on olulisem tormi-, äikese- ja sõjajumal Indra. Maasfääri jumalatest tulejumal Agni. Samas, hinduismis ei ole loomise lugu nii oluline, sest selle religiooni kese on eelkõige igavese kõiksuse tunnistamine ja tajumine. Islamis, mis on tänapäeval suuruselt teine religioon maailmas. "Allah" on nimi, mida muslimid ( isalmiusulised) kasutavad kõrgeima olendi Jumala Jumala kohta
33. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid. Agni on hinduismi ja vedade tulejumal, tuli kui vahendaja inimeste ja jumalate vahel (põletusohvri jumalateni viija). Koldetulena alati kohalolev ja kaitsev. Ka kodu-, preestrite-, abielu-, maasfääri jumal. “Inimkonna kaitsja”. Usuti olevat paljudes kohtades - tulepulkadest välguni. Varuna on vedades kirjeldatud kui tormi, tuule, taeva ja õhuookeani jumal. Ta on Rigvedas kõige enam esilekerkiv kangelane ja asurade valitseja. Indra - veedade religioonis algselt äikesejumal, igavesti noor. Õhusfääri tähtsaim jumal, ilmajumal, kellele allusid äike ka pikne (kujutatakse sageli piksenool käes), ka vihma toov ja lohetapja, võitnud ka palju teisi vaenlasi, metsik sõdalane, kõige inimkujulisim neist, punase nahaga kujutatud. Saab peajumalaks peale Varuna taandamist ja enne Šivat-Višnut.
Rigveda sisaldab üle tuhande hümni (sanskriti k sukta – kenasti öeldu) erinevatele jumalatele ja räägib jumalate panteonist ning varajastest hinduistlikest rituaalidest. Sāmaveda esitab kanoniseerituna nende laulude meloodiad. Jadžurveda (Yajurveda) koosneb eripärastest ohvrihümnidest ning Atharvaveda loitsudest ja tervenduslauludest. Rigveda tähtsamad jumalad olid vee- ja ookeanijumal Varuna, tormi- ja sõjajumal Indra (ainus Rigvedas mainitud ning ka tänapäeva hinduismis kummardatav jumal), püha tule jumal Agni ja püha taime jumal Soma. Hiljem muutusid tähtsamateks jumalateks Brahma (looja), Šiva (kes esindab tavaliselt hävitamist, karmust ja elu kurjasid / pahatahtlikke jõude) ja Višnu (kelle ülesandeks on maailma säilitamine, kaitsmine ja hoidmine). Kuna elu seisneb loomises, hoidmises (säilitamises) ja hävitamises
seitsmekäelisena, tulekeelte sarnaste juustega. Agnil on kaks palet: leebe ja raevukas.Agni ilmub taevasse välgu kujul ning teda peetakse üheaegselt nii julmaks kui ka heaks: kuigi ta hajutab pimedust, neelas ta kohe pärast sündimist oma vanemad ning õgib tuleriitadel aplalt surnukehasid. Võib kinkida surematust ja puhastada inimesed pärast surma pattudest. Varuna on vedades kirjeldatud kui tormi, tuule, taeva ja õhuookeani jumal. Taeva ja universumi vaimne valitseja.Ta on Rigvedas kõige enam esilekerkiv kangelane ja asurade valitseja. arasemates legendides esineb ta kõiketeadva ja võimsa jumalana, kes korraldas maailma loomist; ta määras iga inimese saatuse ning pidas nende üle kohut oma seaduste järgi, mida inimesed ei suutnud kunagi avastada; nende ainus lootus oli karta ja austada Varunat.Teda on kujutatud püünisega, millega ta seaduserikkujaid püüab. Makkara on merekoletis, kellel Varuna sõidab
Algselt ei tohtinud vaisya'd selliseid ,,privileege" omada. Dharma on universaalne kohustus. Svadharma on kastikohustus, mis annab reeglid kindlas kastis või ametis olemiseks. Svadharma järgimine on olulisem kui dharma järgimine. Seega on ühiskonna kaitse kohustus sõjameestele olulisem kui vägivallatuse printsiip. Sa ei tea kunagi, miks svadharma on olulisem dharma'st, kuid äkki võib olla tegu korra võitlusega kaose vastu. Hinduismis on polüteistlik maailmapilt. Rigvedas on tendents kirjeldada igat jumalat kui kõige kõrgemat (monism). Igal gurul on oma kirjeldus moksasse jõudmisest. Kõige olulisem selleks on pühendumine (bhakti), mis on üldse religioonis olulisemaid aspekte, pärineb siiski mitteaarialastelt. Et jõuda moksasse, tuleks valida üks jumalus ja kummardada teda kui ülimat. Põhiliselt preestrite propaganda tulemusena tekib jumaluste triaad: Brahma, Visnu ja Siva. Pühades tekstides esineb neist ainult Visnu, kes on seal tähtsusetu
Hiljem ilmus ka kastisüsteem: 1. Preestrid ehk braahmanid (suust) 2. Sõdalased ehk ksatrijad (kätest) Pärimuse järgi tehtud hiiglase eri 3. Lihtrahvas ehk vaisjad (puusadest) eesmärgiks soojätkamine 4. Teenrid (jalgadest) räpaste lihttööde tegijad kehaosadest Yajurvedas on kirjas erinevad riitused, nagu näiteks ohverdamiskombed. Samarveda tekstid on samad, mis Rigvedas, kuid on teises värsimõõdus, sest on mõeldud laulmiseks Athorvavedas on kirjas erinevad uskumused (superstitions). Peamised jumalused: Agni tulejumal Indra sõjajumal Surya loodusnähtuste jumal Hinduism on polüteistlik, kuna jumalusi on mitu, kuid siiski monoteistlik, sest kõiki jumalaid peetakse üheks, maailmahingeks ehk braahmaniks. Braahmana on vedade kommentaarkirjandus, mis on eelkõige seotud Yajurvedaga ehk kommentaarid on ohvririituste kesksed
erinevaiod nimesid, mis hakkavad juba omaette tähendust omama nt. Indrat nimetatakse kui Vrtra tapjat. Kõik narratiivid on lõpetamata - puudub algus ja lõpp. Nad ei olnudki mõeldud jutustamiseks vaid pöördumiseks jumala poole. Rituaalhümnid, dialooghümnid (poeg pöördub isa vaimu poole), loitsulaadsed. Ridvedas on palju jumalaid. Oluliseimad on Taevasfääri jumalatest : taeva ja maailma korra jumal Varuna koos maailma korra ja päikese kulgemise jumal Mitraga. Jumal Visnu on Rigvedas vähetähtis.oluline on veel koidujumalanna Usas. Õhuruumijumalatest on olulisem tormi-, äikese - ja sõjajumal Indra. Maasfääri jumalatest - tulejumal Agni Samaveda on suhtelislet vähetähtis tekst. Saman - laul. Kogum laule, mida preester laulis Ei saa öelda , et on tegemist iseseisva tekstiga, sisaldab palju värsse, mis on võetus Rigvedast. Kokku 1549 värssi,neist ainult 75 pole sealt pärit. Kusjuures üle on võetud arvestamata hümnide piire
annaabi.ee 
