meistri laadi. Stossi figuuristiil on väga dramaatiline, jõuline, karge ja peaaegu vägivaldne, voldistik kuhjatud, nurgeline ja rahutu, näod väga ilmekad. Nürnbergis lõi Stoss oma teise kuulsa teose - rippuva läbistatud reljeefi Maarja kuulutusega Lorenzi kirikus. Maarja inglifiguurid on asetatud ovaalse, roosidest moodustatud raami keskele, raami sees on rida ümarreljeefstseenidega Kristuse elust. Teos on dekoratiivselt väga mõjuv, kuid ilma suurema sügavuseta. Tilmann Riemenschneider Ülemineku ajastu meistritest omab saksa kunstiajaloos suurt tähtsust Tilmann Riemenschneider (1468-1531), kes tegutses Würzburgis. Materjalina kasutas ta nii puud kui kivi, eelistades siiski viimast. Juba tema varasematest töödest võib tundma õppida ta isikupärast kehaideaali: kõrged, saledad ja painduvad figuurid tema töödes, kerge hilisgooti kõverdusega puusades. Hauamonumentides avaneb tal võimalus süveneda karakteristikasse ja hingeelusse
looja: Borman, 16.saj keskel hakkas levima It. reness.; meister: Cornelius Floris triumfikaare kujuline vahevõre Tournai katedraalis ja hertsog Albrerti hauamon. Küningsbergis. Saksamaa: piirkondlikud erinevused suured (killustatuse tõttu); mõjud kolmest suunast Prantsusmaa, Itaalia ja Madalmaad. Oluline puuskupltuur - keskuseks Nürmberg, kuulsad skuptorid: Stoss kuulsaim töö: Maria altar Krakovi kirikus, Kraft Kristuse taganutmise stseen Nümbergis ja Riemenschneider loobus altarite värvimisest, kasutas ka kivi; tuntuim töö:Püha õhtusöömaaega kujutav Rotenburgis oleva Jakobi kiriku altar; Alam-Saksamaal oli keskuseks Lübeck, Eesti kunstiga tihedalt seotud - Bernt Notke- Surmatants; väga palju töid Rootsis, kuulsaim töö: Püha Jüri lohega Püha Nicolause kirikus Stockholmis; Hermen Rode Pühavaimu kiriku altar, Tln; isel. veel hilis-gootika vaim, esimene renessanslik: Vischer kuningas Maximilioni hauamon. Insbruckis.
kaubalinnadele Läänemere ääres, ka Tallinnale. Lüübekist Hermen Rode töökojast telliti 76 figuuri ja paljude maalidega altar Niguliste kiriku jaoks, üks suuremaid omataolisi Läänemere ääres, Pühavaimu kirikule valmistas tiibaltari aga kuulus lüübeklane Bernt Notke (u. 1440--1517). Keskaja lõpupoole tugevnesid skulptuuris realistlikud, tegelikku elu järgivad jooned. Skulptorid, nagu Peter Parler (1331 - 1399), Claus Sluter (?- 1406) ja eriti Tilman Riemenschneider (1460 - 1531) jõudsid oma teostega üsna lähedale renessansskunstile. Maalikunst ja käsitöö Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras. Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale
76 figuuri ja paljude maalidega altar Niguliste kiriku jaoks, üks suuremaid omataolisi Läänemere ääres, Pühavaimu kirikule valmistas tiibaltari aga kuulus lüübeklane Bernt Notke (u. 1440--1517). 10 Keskaja lõpupoole tugevnesid skulptuuris realistlikud, tegelikku elu järgivad jooned. Skulptorid, nagu Peter Parler (1331 - 1399), Claus Sluter (?- 1406) ja eriti Tilman Riemenschneider (1460 - 1531) jõudsid oma teostega üsna lähedale renessansskunstile. 11 Kokkuvöte Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama
Madalmaad: o Võrreldes maalikunstiga oli skulptuur tagaplaanil o Parimad näited puuskulptuurist, nikerdatud altarid o Nimekaim Borman- Georgi altar Brüsselis Saksamaa: o Tõus algas 15.saj II poolel o Püha Saksa-Rooma keisririigi koosseisus olid väikeriigid iseseisvad o Nürnberg, kus tegutsesid Stors-Krakowi jaoks Maarja altar ja Kraft- 7 reljeefi, kujutasid Kristuse ristilkandmist o Würtsburgis tegutses Riemenschneider, tegi Rottenburgi kiriku jaoks nikerdatud altari Kristuse ristilkandmisega o Lübeck oli oluline o Notke- kuulsaim töö Stockholmis praeguses Nikolai kirikus, puuskulptuur ,,Püha Jüri võitleb lohega". Eestisse tegi Pühavaimu kiriku alatari o Rode- tegutses peamiselt maalijana, nikerdatud altar, Niguliste kiriku altar MAALIKUNST: Tervikuna olid tulemused kõige hiilgavamad. Itaalia: Vararenessanss:
kirikule valmistas tiibaltari aga kuulus lüübeklane Bernt Notke (u. 1440--1517). C.Sluter. Figuur P. Parler. T. Riemenscneider. Philippe Julge Autoportree Autoportree hauamonumendilt Keskaja lõpupoole tugevnesid skulptuuris realistlikud, tegelikku elu järgivad jooned. Skulptorid, nagu Peter Parler (1331 - 1399), Claus Sluter (?- 1406) ja eriti Tilman Riemenschneider (1460 - 1531) jõudsid oma teostega üsna lähedale renessansskunstile. Bernt Notke. u. 1440-1509. Saksamaa/Eesti. Bernt Notke. Surmatants. XV sajandi Bernt Notke. lõpp. Osa algselt ligi 30 m
kaubalinnadele Läänemere ääres, ka Tallinnale. Lüübekist Hermen Rode töökojast telliti 76 figuuri ja paljude maalidega altar Niguliste kiriku jaoks, üks suuremaid omataolisi Läänemere ääres, Pühavaimu kirikule valmistas tiibaltari aga kuulus lüübeklane Bernt Notke (u. 1440-- 1517). Keskaja lõpupoole tugevnesid skulptuuris realistlikud, tegelikku elu järgivad jooned. Skulptorid, nagu Peter Parler (1331 - 1399), Claus Sluter (?- 1406) ja eriti Tilman Riemenschneider (1460 - 1531) jõudsid oma teostega üsna lähedale renessansskunstile. 2.2 Gooti maalikunst Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras. Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale
puuskulptuuris tiibaltarite valmistamisel. Plastika liikus kuni järgmise sajandi alguseni gootika raamides, kuid lõpuks hakkas selles mõjule pääsema vabam loodusekäsitlus ja püüd maalilisuse poole. (Vaga 2004: 510) Plastika olulisim keskus XV kuni XVI sajand oli Nürnberg. Seal paistsid oma loominguga silma dramaatiline Veit Stoss (1438-1533), kiviskulptor Adam Kraft (1455-1508) ja Peter Vischer. Würzburgis tegutses üleminekuaja meistritest olulisim Tilman Riemenschneider (1455-1531), kes loobus nikerdaltarite värvimisest. (Vaga 2004: 513) Ka Lübeck muutus saksa kunstimaastikul oluliseks linnaks. Kunsti üldarengus ta suurt osa ei etenda, olles provintslik, Madalmaadest ja Ülem-Saksamaast mõjutatud, kuid oli kõigi Läänemerd ümbritsevate maade (Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Soome, Eesti, Läti) kunstiline keskus, sest seal valmistati nende jaoks nikerd- ja maalitud altareid. Tuntuimad Lübecki
Läänemere ääres, ka Tallinnale. Lüübekist Hermen Rode töökojast telliti 76 figuuri ja paljude maalidega altar Niguliste kiriku jaoks, üks suuremaid omataolisi Läänemere ääres, Pühavaimu kirikule valmistas tiibaltari aga kuulus lüübeklane Bernt Notke (u. 1440--1517). Keskaja lõpupoole tugevnesid skulptuuris realistlikud, tegelikku elu järgivad jooned. Skulptorid, nagu Peter Parler (1331 - 1399), Claus Sluter (?- 1406) ja eriti Tilman Riemenschneider (1460 - 1531) jõudsid oma teostega üsna lähedale renessansskunstile. Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras. Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale
annaabi.ee 
