valemit: Wp= 0,9·p´/q·m Wp=0,9*2,68/0,6*1,0=1,9m kus p´ - laengu jaotatud mass eri laengutiheduste juures, p´=2,68kg/ Tabel 11.1[1, lk. 44], q - etalonlõhkeaine erikulu, q=0,6kg/m3 Wp - vähima vastupanujoone pikkus astme jalamil, (1,9m) 2.3 Laengusamm reas Puuraukude laengusamm arvutatakse valemiga: a=m*Wp a=1,0*1,9=1,9m kus a laengusamm reas, (1,9m) 2.4 Ridadevaheline kaugus TTÜ Mäeinstituut 4 *** AAGB41 Puur- ja lõhketööde projekteerimine lubjakivikarjäärides väikelaenguaukudega Ridadevaheline kaugus määratakse lühiviitlõhkamisel järgmise valemiga: b=0,95*Wp b=0,95*1,9=1,9 kus b - ridadevaheline kaugus, (1,9m) 2.5 Lõhkeaine erikulu parandustegur Lõhkeaine (ANFO) erikulu parandustegur on Kp=1 2.6 Laengumassi arvutamine
Artur Alliksaar, Aeg 1960. aastate lõpul jõuti kirjanduses olukorrani, kus poliitiline järelvalve loobus sekkumast kunstilistesse küsimustesse, kui kirjanikul tuli teemade ja ideede valikul arvestada süsteemi nõuetega. Nõukogude süsteem tekitas olukorra, kus loominguvabaduse huvides räägiti asjadest valede nimedega ja tekkis ,,ridadevaheline poeetika" tabuteemasid sõnastati nii, et nad tsensuurist läbi pääseksid. Meisterlikumaks loetakse Hando Runneli luuletust ,,Keldrikakand", mida nõukogude ajal peeti lastelauluks. Keldrikakand kena kakand Keldris söönd ja keldris kakand. Pole keldrist väljas käinud, pole välisilma näinud.
piltidega teos, mille pearõhk on sageli illustratsioonidel. fantaasiakirjandus - kirjandusteosed, mis sisaldavad ebareaalseid või üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi, käsitlevad igapäevamaailma probleeme metafooriselt. narratiiv - ehk lugu, jutustus toimuvast, sündmuste esitamine ajalises järgnevuses kas suuliselt või kirjalikult. alltekst - kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. mütoloogia - Müütide kogum. Teadus, mis tegeleb müütide uurimise ja süstematiseerimisega. müüt - religioosse pärimuse liik, põlvest põlve edasi kanduv usulise tähendusega fantantastiline lugu, mis seletab maailma olemuslikke nähtusi ja nende teket, räägib jumalatest, üleloomulike võimetega sangaritest jne. muistend - lühike jutt, mis vahendab tõekspeetavat olukorda. Tekke- ja seletusmuistendid, Kohamuistendid.
Nõnda tuli Vanaisal ja tema inglitest abilistel kogu aeg muudkui ringi lennata. Aga lendamine väsitas isegi nemad lõpuks ära. Oleks siis kusagil leidunud lapike maadki, kuhu korraks maha istuda. Oh, mis seal istumisest rääkida! Terves ilmas polnud isegi nii tillukest maakühmu, et Vanaisa oleks võinud suurel varbal seista. · Jutukogul ,,Kui veel telekat ei olnud" (2001) on lisaks huvitavatele mälestuspiltidele ka oma ridadevaheline sisu. Kõik looda algavad sõnadega ,,Kui veel telekt ei olnud...". H.Käo tuletab teleriga kokku kasvanud lastele meelde, et peale helesinise kiirgava ekraani on olemas ka joonistamine ja lugemine, loodus ja õuemängud. · ,,Maailma ots ja teisi lugusi" (2002) on Henno Käo omanäolisest töötlused meie kummalises maailmas toimuvatest sündmustest. Kasutatud on nii rahvajuttudest tuntud süzeekäike kui vaba fantaasiat. · ,,Ahjukoll ja teisi lugusid" (2003)
Ilu- ja kunstikummardus, lihvitud sõnakasutus, maksimalism, eksistentsialism. Luulestiil muutub järsult pärast vangilaagrist vabanemist. Väga pikad read, vabavärsis tekstid. Kõlamängud, tuletised, poeetilised etümoloogiad, paradoksid, äkkpöörded. Struktuur on pealtnäha amorfne ja laialivalguv. 3. „Kuuekümnendatelikkuse” tähendused eesti kirjanduses. 60.-te alguses oli sulaaeg. Kirjandus oli optimistlik, romantiline, allegooriline (loodusallegooria, ridadevaheline poeetika), avatud, taastamine oli põimunud uuendusega. Avaliku ja varjatud kirjanduselu asünkroonia. Kevadine meeleolu, sulaaja metafoor hakkas kirjanduses ringlema. Helgus, ühemõttelisus. 1964 – sulaaja lõpp. Kultuurile hakatakse tasapisi pidureid peale panema. 60.-te lõpus oli kirjandus raskemeelne, sünge, mitmekihiline. 4. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966–72. Almanahhide laine. Eksistentsialismipoleemika, uuenduse ja pessimismi põimumised, iroonia,
Suurte tiraazide fenomen. 1960 vabavärsipoleemika (Nirk (Hermelin), Kross, Niit, Kaalep, Mäger jt) kas Eesti Nõukogude luules võib kasutada vabavärssi või mitte. Topeltmängu kahtlus Noor kirjanik Nirk avaldas värssparoodia, kus ta parodeeris noorema luuletajate (Niidu, Krossi jne) luulet. Pärast 1960ndaid polnud enam vabavärss keelatud. 196268 luulekassetide väljaandmine. Sulaaja luule: allegooorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika), retoorilisus (retoorlilselt kõlav vabavärss, suured kujundid, retoorilised pöördumised ja küsimused), romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine (Jaan Kross, Mats Traat, Paul-Erik Rummo kosmose luuletused), avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Luule tuum: Varem alustavad (stalinlik sugupõlv): Debora Vaarandi, August
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse
Etiooplased kasutavad lisaks aedruudu lehtedele ka nende kuivatatud marju. Kasvatamine - Valgust armastav ja põuakindel taim. Mulla suhtes vähenõudlik. Kasvab hästi rähk-, karbonaat-, lubjarikkal- ja liivsavimullal. Paljundamine - vahetu seemnete külviga avamaale või istikukastidesse, samuti põõsa jagamise teel ja pistikutega. Külvatakse talve alla oktoobris- novembris, või kevadel mai alguses. Istikute kasvatamiseks võib külvata ka märtsis. Külvatakse laiarealiselt. Ridadevaheline laius 70-100cm. Alalisele kasvukohale istutatakse vahedega 20-25cm. Õitseb teisel kasvuaastal. Saagi kogumine Mõrkjalt lõhnavaid lehti võib kogu suve jooksul ja enamasti talvelgi värskena kasutada. Nad säilitavad aroomi ka kuivatatult või õlis konserveeritult. Kuna lehed on väga tugeva maitsega, kulub neid vähe. Kasutamine maitsetaimena - Kuigi aedruut on mõrkjas, siis tasuks seda kasutada Liha, Muna ja Juusturoogade maitsestamiseks
See poolitumine tähendab erinevaid asju erinevates kontekstides. Kirjeldused kalduvad sinna poole, et 60ndate algus on rõõmsameelsem ja optimislikum, lõpp pigem must ja negatiivsem. Ühendavad märksõnad 50ndate lõpp 60ndate algus Noorus – näeb välja erinevalt, hipiliikumine jms Optimism Romantilisus (kosmoseromantika ja loodusromantika ja armastusromantika) Allergoorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika) Avanemine ja avatus – nii ruumilises kui ka muus tähenduses ilmne. Maailm on kuidagi lahti,kuid tegelikult pole. Suured kangelased lähevad avastusretkedele. Sulaaja kultuur on tulevikku orienteeritud kultuur. Taastamise põimumine uuendusega Avaliku ja variatud kirjanduselu asünkroonia – see tähendab, et on mingi nihe – on ametlik trükisõna, mis näitab kirjanduse üht nägu ja on varjatud trükisõna
optimism, sunnitud kõik naeratavad. Sunnitud optimism kestab edasi, tajutav ka see, et tuleb siirast optimismi. Kuidas võltsi ja tõelist optimismi eristada, on keeruline. - Aeg on tugevalt romantiline: loodusromantikast läheb lihtsamalt lahti. Nt kevade laulud jne. Armastusromantika ja kosmoseromantika. Mingi perspektiivi järsk avaldumine. räägitakse tehnika hävitamisest jne. Kuidas urbaniseerumine tõrjub loomulikkust. - allegoorilisus - loodusallegooria st ridadevaheline poeetika - Avanemine ja avatus - Töötab ruumiliselt nt kosmose avanemine. töötab ka ülekantud tähendustes. Avanemist saab võtta ka kui läänekultuurile, kirjanduslikule kontekstile. - Taastamise põimumine uuendusega - uuendus tihti kirjanduses, see võib tähendada vana tagasitulekut, aga toimub stalinstiliku kirjanduse taustal. 50ndate algusega võrreldes on kõik uus. kes on õige luuletaja? Betti Alver või Artur Alliksaar? üks esindab
annaabi.ee 
