Richard Lõvisüda 10A Juhendaja õp. Tallinn 2011 SISUKORD...................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 2.RICHARD LÕVISÜDA...............................................................................................4 2.1.Varajane Elu................................................................................................4 2.2.Ristisõda ja vangipõlv..................................................................
Richard Lõvisüda Anete Samelselg Liisbeth Kallakmaa 10.klass Kes ta oli? Richard lõvisüda ehk Richard I Oli Inglismaa kuningriigi kuningas 1189–1199. Temaga hirmutati lapsi: "Vaata ette, et kuningas Rick sind ära ei viiks!" Richard Lõvisüda oli oma aja kangelane ja teda on sageli kujutatud kirjandusteostes. Ta sai tuntuks auahne mehena. Ta isa oli Henry II kolmas seaduslik poeg. Elulugu Richard sündis 8.septembril 157 Beaumonti palees. Ta oli William IX, Henry, Matilda noorem vend, kolmanda pojana ei oodatud, et ta troonile asub. Richardi kasvatas üles üks naine, keda kutsuti Hodiernaks. Kuningaks saades andis Richard talle helde pensioni. Vähe on teada tema hariduse kohta, teda peeti haritud meheks. Ta sündis küll Oxfordis, Richard I ei rääkinud peaaegu üldse inglise keelt ning oma kümneaastasest valitsusajast veetis ta Inglismaal kokku vaid umbes kuus kuud. Peamiselt elas ta oma...
TALISMAN Walter Scott 1.AUTORI LÜHIANDMED Walter Scott elas 1771-1832, ta oli Soti-Inglise kirjanik. Ta on jäänud maailmakirjandusse kui romantilise ajaloolise romaani rajaja ning viljelja, ta kirjutas kakskümend üheksa maailmakuulsat romaani. Walter Scott sündis Edinburghis juristi pojana, õppis ülikoolis õigusteadust. Töötas Sotimaa kohtuametis. Ta alustas rahvaluule kogumisega ja keskajateemalistega romantiliste poeemidega. Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. 1.1. TEOSE LÜHIANDMED Romaani ,,Talisman" taustaks on Kolmas ristisõda (1189-1192). Tegevustik toimub Süürias Palestiina läheduses. Ristisõda mosl...
Isik: Akvitaania Eleanor Eluaastad: 1122 - 1204 Riik: Akvitaania (tänapäeva Prantsusmaa edelaosa) Üks kokkuvõttev lause antud isiku kohta: Akvitaania Eleanor oli oma aja üks mõjukamaid naisi, kes lisaks suurte maa- alade edukale valitsemisele käis ka Ristisõjas, abiellus omal valikul teist korda ning osales aktiivselt majanduses ja poliitikas. Tundmatu autor, teadmata aasta Ülevaade antud isiku eluloost: Ajatelg Lapsepõlv 1122 - Rooma keisririigi valitseja Eleanor sündis 1122. aastal Akvitaania hertsog Henry V ja paavst Calixtus II William X ja tema naise Aenori perre, kus kolmest sõlmisid Wormsi konkordaadi lapsest oli ta vanim. Kuna pere ainus poeg William 1125 - Saksimaa hertsog Lothar III suri noorelt, oli Eleanor troonipärijusjärjestuses von Supplinburg vali...
Tegevus I ristisõda II ristisõda III ristisõda IV ristisõda V ristisõda VI ristisõda Aeg 1096-1099 1147-1149 1189-1192 1202-1204 1217-1221 1228-1229 Juht Lotringi hertsog Prantsuse Saksa-Rooma keiser Paavst Innocentius III Paavst Honorius III Saksa-Rooma keiser Gottfried ja Toulouse´i kuningas Friedrich I Friedrich II krahv Raymond Louis VII ja Barbarossa, Saksa Prantsuse kuningas kuningas Philippe II August Konrad III ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda Eesmärk Vallutada Jeruusalemm Vallutad...
Kirjandusteose analüüs 18.02.2008 Talisman Walter Scott 1. Teose sisu lühikokkuvõte Punase risti rüütel pidi viima teate Engaddi Theodorichile. Enne tema juurde jõudmist pidas ta duelli Shiirkoofiga. Võitlus oli tasavägine ja nad otsustasid sõlmida rahu. Shiirkoof juhatas Franki eraku juurde. Erak viis Kenneti salajasse tuppa, kus oli pühitsetud pind. Kennet kohtus seal oma armastatu Edithiga, kes jättis talle roose. Inglise kuningas Richard Lõvisüda oli raskelt haige. Kenneth saabus arsti el Hakimiga, kes pidavat Lõvisüdame terveks ravima. De Vaux aitas Richardit ja oli tema nõuandja. El Hakim näitas oma ravimis jõudu Kennethi hea sõbra peal. Ta s...
IVANHOE Walter Scott Turniir Ashby de la Zoucheis. Võitlusväljal domineerivad normannid sünge templirüütli Brian de Guilberti juhtimisel. Inglastest pealtvaatajad on kibestunud.Nad vihkavad vallutajaid ja nende asevalitsejat prints Johni, kes valitseb tsaaririiki karmil käel ja ihaleb krooni, samal ajal kui tema vend seaduslik kuningas Richard Lõvisüda viibib Pühal Maal. Siis ilmub välja tundmatu rüütel, palet varjamas kiivri näokate. Ta ei tõsta seda üles ka siis, kui on sadulast paisanud kõik Sir Briani mehed, samuti tema enda ja võtnud kauni leedi Rowena käest vastu võidurätiku. Ainult asjasse pühendatuile on teada, et naasnud on Richard Lõvisüdame truu kaaskondlane Wilfred Ivanhoe. Nüüd on jälle lootust... Pruuskavad hobused, välkuvad mõõgad, vaprad rüütlid läikivates sõjarüüdes - niisugused pildid kerkivad silmade ette, kui juttu tuleb keskajast. Dramaatilise...
Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog päiksejumal. Veles karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog tuulejumal. Mokosa viljakusejumalanna. 980 Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulga...
Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 Minu töö on lühiülevaade kirjanik Walter Scotti elust ja loomingust ning teosest ,,Talisman''. .....................................................................................................................................................2 1. Walter Scotti elu ja looming...................................................................................................3 2. Lühiülevaade teosest ,,Talisman''...........................................................................................3 2.1 Teose probleemistik..........................................................................................................4 3. Autori peaidee.........................................................................................................................4 4. Tegelased...............
ENGLAND... Normannid: · William I (vallutaja) 1066-1087 · Henry I 1100-1135 · Stephen 1135-1154 · Keisrinna Matilda 1141 Plantagenets: · Henry II 1154-1189 · Richard I (Lõvisüda) 1189-1199 · John I 1199-1216 · Henry III 1216-1272 · Edward I 1272-1307 · Edward II 1307-1327 · Edward III 1327-1377 · Richard II 1377-1399 The house of Lanchester: · Henry IV 1399-1413 · Henry V 1413-1422 · Henry VI 1422-1461, 1470-1471 The house of York: · Edward IV 1461-1470, 1471-1483 · Edward V 1483 · Richard III 1483-1485 Tuudorid: · King Henry VII 1485 - 1509 · King Henry VIII 1509 - 1547 ·...
Ivanhoe Kus, millal ja kui kaua Tegevus toimub 12. sajandil Tegevus toimub Inglismaal, Nottinghamis Tegevus kestis umbed 1-3 nädalat Tegelased Wilfred Ivanhoe Palverändur, Cedricu poeg, saks, kes oli aus, julge ja ustav oma riiki. York Isaac Rebecca isa, pea juut, kes oli vana rahu ise. Brian de Guilbert Normanni templirüütel, kes allus prints John. Kuningas Richard Lõvisüda Inglismaa kuningas, prints Johni vend. Tegelased (2) Rowena Ilu ja Armastuse kuninganna, kes oli iseloomult lahke ja hooliv. Rebecca York Isaacu tütar, kes armus Ivanhoesse. Locksley Robin Lindprii, Kes oli lojaalne oma kuningale. Sisukokkuvõte Wilfred Ivanhoe on ühe saksi üliku, Cedric of Rotherwoodi poeg. Ivanhoe on ristisõjas teadmata kadunud. Cedricul on veel ristitütar ja pärija leedi Rowena. Ühel päeval tulevad Cedricu juurde kaks rändurit mõlemad on norman...
Ristisõjad · Paavstivõimu tõusuga kasvas usuline vaimustus Ajend: · Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema Põhjendused: · tekkis soov vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest · taheti allutada idakirik, kuna paavstil polnud seal võimu I ristisõda (1096- 1099) · kuulutas välja paavst Urbanus II · osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid · Jeruusalemma vallutati ning tapeti tuhandeid inimesi · rajati Jeruusalemma kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike II ristisõda (1147- 1149) · kuulutas välja paavst Eugenius III, juhtisid ka Pr. kuningas Lous VII ja Saksa kuningaas Conrad III · osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed · ristisõdijate läbikukkumine ja suur võit moslemite jaoks · 1187.a vallutab Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi, mis põhjustab I...
Kuressaare Ametikool Gerto Kasesalu EV-1 ,,Ivanhoe" Walter Scott Juhendaja: Anne Rand. Kunagi ammu Inglismaal olid ohtlikud ajad,võimuahne prints John ning julmad,ja nende halastamatud rüütlid töid maale verevalamist ja kannatusi. Keegi ei teadnud, keda usaldada ,kõige vähem teadis seda, noor rüütel Ivanhoe, kes pöördus päranduse ja auta tagasi kodumaale. Ta pidi võitlema oma nime, õiguste, rahva ja naise pärast, keda armastas. Rebeccal arvati olevat mingid salapärased võimed ja rahvas pidas teda isegi nõiaks, teda taheti isegi põletada tuleriidal. Rebecca oli juba lootust kaotamas, kuid äkki ilmus hobuse seljas rahvaseast noormees, kes oma mõõgaga vabastas Rebecca köidikutest, Nönda pääses ta kohutavast surmast. Raamat oli põnev ja huvitav. Sisu oli huvitav ja sündmused hästi lahti mõtestatud. Soovitan teistelgi seda lugeda. Peategelased: Robin Hood ...
Sheet1 STIIL MAA KUJUNEMISAEG VOKAAL M. Grigooruselaul, Rüütlilaul, KESKAEG Frangi suurriik 5-17 saj. Kangelase laul. Ilmalik laul, Ilmalik polü- Madalmaad ja fooniline laul. RENESSANSS Itaalia 14-17 saj. Kaanon, Villa-Nella. Kujunesid ooperid. BAROKK P-Itaalia 1600-1750 nt. koomiline ooper KLASSITSISM Euroopa 19 saj. Dramaatiline kõnelaul Page 1 Sheet1 INSTRUMENTAAL M. VÕIMUKANDJAD ESINDAJAD VARIA Kuningavõim Richard...
ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt. Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel...
Rüütlikultuur Kes on rüütel? Relvastatud ratsanik. Elukutseline sõjamees. Rüütli kasvatus Aadlite kasvatuse peamine eesmärk oli, et nad oskaksid sõdida, kirjaoskus polnud väga oluline. 7-aastaselt saadeti poisid kõrgemate feodaalide juurde õppima: mõõgavõitlust, ujumist, jahipidamist, malemängu, ratsutamist, tantsu jne. 15- aastaselt said nad kannupoisiks ehk oli neil võimalus rüütleid nende retekedele saata. Nad kandsin oma isiklikku relva. 18-20- aastaselt löödi hoolikalt treenitud kannupoisid rüütliks ja nad saadeti maailma õnne otsima ja endale naist valima. Rüütel pidi: Olema heade kommetega, vapper, ustav, valmis kaitsma väeteid. Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel Kõige väärtuslikum oli rüütlitele au. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. Rändlaulikud Ränd- ja rüütlilaulikud oli keskajal lossides ja külades rõõmutoojad. Laul põimus: tantsu, näitlemise, nalj...
Rüütlikultuur Kes on rüütel? Relvastatud ratsanik. Elukutseline sõjamees. Rüütli kasvatus Aadlite kasvatuse peamine eesmärk oli, et nad oskaksid sõdida, kirjaoskus polnud väga oluline. 7-aastaselt saadeti poisid kõrgemate feodaalide juurde õppima: mõõgavõitlust, ujumist, jahipidamist, malemängu, ratsutamist, tantsu jne. 15- aastaselt said nad kannupoisiks ehk oli neil võimalus rüütleid nende retekedele saata. Nad kandsin oma isiklikku relva. 18-20- aastaselt löödi hoolikalt treenitud kannupoisid rüütliks ja nad saadeti maailma õnne otsima ja endale naist valima. Rüütel pidi: Olema heade kommetega, vapper, ustav, valmis kaitsma väeteid. Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel Kõige väärtuslikum oli rüütlitele au. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. Rändlaulikud Ränd- ja rüütlilaulikud oli keskajal lossides ja külades rõõmutoojad. Laul põimus: tantsu, näitlemise, nalj...
Keskaegne Inglismaa Elisa Litvin 7C GAG 2012 Võõramaiste sissetungijate ohvrid Taani liideti Inglismaaga kokku 1066. aastal olevad troonipärimisküsimused Krahv Haroldi ning Norra kuninga Harald Hardrada Stamford Bridgei lahing. Hastingsi lahing, William Vallutaja Normandia hertsog William Vallutaja 14.oktoober 1066 toimus Hastingsi lahing Kuningas Haroldi surm Williami kuulutati kuningaks InglismaaNormandia ühisriik Inglismaa eliit kõneles prantsuse keelt kuni 14. sajandini Linnused Riigiaparaat Williami surm William Vallutaja (10661087) Bayeux' Vaip (70 m pikk, ajalooline allikas) Henry II ( 11541189) Click to edit Master text styles Anjou krahv Second level Abiellus 19aastaselt Third level Eleanoriga ...
WALTER SCOTT Sirli Volt K2 ELUKÄIK Elas aastatel (15.08.1771- 21.09.1832) Sündis Šotimaal Edinburghis advokaadi perekonnas, Ta oli juristi poeg. On inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani žanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsatajaloolist romaani. Juba lapsena huvitus tema Šotimaa ajaloost, poeetilistestlegendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlitekangelastegudest, luges innukalt Shakespeare ’i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid HARIDUSTEE Käis ülikoolis õppimas juristiks ja asus tööle isale kuuluvas advokaadikontoris. LOOMING W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) l...
Lääne kirikumuusika sünd Esimeseks muusikat käsitlenud filosoofiks peetakse püha Augustiniust. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrikontorid, näiteks Tours, St. Gallin, Mitz. Greogorius Suur- Greogoriuse koraal Gregorius I (590.a) oli Lääne-Rooma piiskop. Ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid ning need said lääne kirikumuusika aluseks. Gregoriuse koraal sai tema järgi nime. GREGORIUSE LAULUDE ISELOOMULIKUD JOONED On ladina keeles. Tekstid on proosalaadsed ja vabavärsilised. Rütmika on tekstist lähtuv ja muutuv. Meloodika on ühehäälne. Laulul saadet ei ole. GREGORIUSE KORAALI ESITUSVIISID Retsiteerimine laulja laulab pikki proosatekste peamisel ühel noodil. Kõrvalekanded on vaid mõnetoonilised. Psalmoodia Psalmitekstide laulmine. Antifoon Refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Responsoorium Algselt koorirefrääniga...
Ivanhoe Tegevus toimub 12. sajandil Inglismaal. Kujutatakse kahte võitlust. Esimene võitlus oli Ashby turniir. Kus oli 3 osa. Oli 5 väljakutsujat, kes astuvad soovijatega võistlusesse. Rüütel võis väljakutsuja seast endale vastase valida, puudutades tema kilpi. Kes on viis oda murdnud, siis nimetab prints esimese turniiripäeva võitja. See saab valida ilu- ja armastuskuninganna, kes annab auhinda järgmisele võitjale. Ilmus päranduseta rüütel, kes võitis kõik turniirid, kui prints tahtis teda õnnitlema tulla, palus ta tal võtta maski ära, aha Päranduseta rüütel soovis jääda tundmatuks. Pärast, kui Rowena pani krooni talle pähe nägi, kes ee oli. Ja see oli Ivanhoe. Teine lahing oli see, kus neid vangistati lossi, aga Wamba nägi, kuidas neid vangistati ja Tuck ja Robin Hood läksid neid päästma, põletasid lossi ja kõik olid päästetud peale Rebecca, keda arvati, et ta on nõid ja ta varastati ära. R...
Ristisõjad ja muutused Euroopas. Aastatel 1096-1099 toimus esimene ristisõda. Eesmargiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt, Jeruusalemmast ja idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. 1099. aastal vallutatakse Jeruusalemm ja rajati Jeruusalemma Kuningriik. Aastatel 1147-1149 toimus teine ristisõda. Prantsuse kuningas Louis ja Saksa kuningas Konrad võtavad ette sõjaretke Pühale Maale. 1145. aastal kuulutati sõda välja, kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Väike- Aasiasse jõudnud ristivägi kaotas muhameedlastele Aastatel 1189-1192 toimus komas ristisõda. Muhameedlased vallutasid uuesti Jeruusalemma. Ristisõdijad juhatasid Saksa-Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philippe Auguste. Keiser Friedrich liikus Pühale maale maateid pidi. Kuid uppus üht mäe...
Kirjutan kirjandi Walter Scotti romaani ,,Ivanhoe" põhjal. Teos on ilmunud 2001 aastal, Tallinnas. Raamat räägib ajast Inglismaal, kus on ohtilkud ajad, võimuahne prints John ning julmad halastamatud rüütlid, kes toovad maale verevalamist ja kannatusi. Keegi ei tea, keda usaldada, kõige vähem teab seda noor rüütel Ivanhoe, kes pöördub päranduse ja auta tagasi oma kodumaale. Ta peab võitlema oma nime, õiguste, rahva ja naise pärast, keda armastab. Autor jutustab kaks paralleelset lugu, mis mõlemad räägivad aususest ja ustavusest, samas ka petmisest ja reetmisest. Inglismaa kuninga Richard Lõvisüdame vend John on haaranud võimu ja tahab valitseda riiki, teades samas, et tema vend on elus ja vangis, tegemata midagi tema päästmiseks. Pigem loodab ta seda, et vend ei naase kunagi ja tema saab ise nautida kuninga staatust. Ajalooline võimuvõtlus on taustaks teisele loole, mille peategelaseks on raamatu nimikangelane Ivanhoe. Ivanhoe isa Cedir...
*ilmalikud laulud levisid suuliselt, esimesed ilmalike laulude kirjapanijad olid Goljaarid ehk vagandid rändavad üliõpilased või teenuseta vaimulikud. Nende luule oli ladinakeelne,armu ja joogilaulud porodeerisid kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule- Carmina Burana(13 saj) Carl Orff Carmina Burana samanimeline Vokaal-instrumentaal teos.(20 saj) Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, Iogas lauses korduvad meloodiavormelid. Kuulsaim prantsuse rahvuseepos-Ronaldi laul.(11 saj) Rüütlilaul- 11 saj algus Provence'ist ,L-Pr.maa piirkonnast. Rüütlilaulikud: L-Pr. maal trubaduurid P-Pr, maal truväärid Saksamaal-minnesingerit Alamast seisust muusikud hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. *parimad rändmuusikud võisid jõuda rüütlite kaaskonda. *rüütlilaulude temaatika- armastus, kangelaslaulud,naise ülistamine, Naitsi maarja temaatika. L-Pr.maa Bernart de Ventadorn P-Pr,maa Richar...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Kati Kroon Ivanhoe Walter Scott Juhendaja : Anne Rand Kuressaare 2008 1. Romaani `'Ivanhoe'' sündmused arenevad 12. sajandil, mil Inglismaal käis võitlus seal juba sajandeid elanud anglosakside ning 11. sajandil Prantsusmaalt tulnud normannide vahel. See võitlus põimub omakorda vastuoludega talupoegade ja feodaalide vahel.Konfliktid on seega ühelt poolt rahvuslikud, teiselt poolt aga sotsiaalsed. Lisaks sellele jätkus tol ajal võitlus kuningavõimu tsentraliseerimise pärast- seega ei puudu ka poliitiline tasand. 2. Teose algul on kaks rüütlit jõudnud tagasi Pühalt Maalt ning ratsutasid oma kilbikandjate ja valvurite salgaga läbi Sheffieldi küla lähedal asuva Sherwoodi metsa. Rüütlid Brian de Bois-Guilbert ja Maurice de Barcy olid teel Ashby linna, kus pidi toimuma turniir rüütlioskuste näitamiseks . 3. Isaac andis palv...
Ristisõjad. Ristisõjad kasvasid välja sellest, et katoliku kirik püüdis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohje. Teatud hetkest hakkas paavst kasutama ristisõja ideed enda vaenlaste vastu. Ristisõdadega taheti jeruusalemmas asuv püha haud vabastada. Selleks 1095 aastal clermonti kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja muhamedlasi pühalt maalt välja ajama. See stuff sai suurt populaarsust. Paavs kinnitas ristisõdjatele, et kõik nende patud antakse andeks, nende varandus ja perekond võetakse kiriku kaitse alla, nad vabastatakse sõjategevuse ajaks kõigi võldage tasumisest ja surma saamise korral ootasn eid pääs paradiisi. 1. ristisõda. Ristisõdijate eesotsas oli lorraine. Esimeses ristisõjas oli ligikaudu 40k meest. Teel pühale maale langes ristisõdijate kätte edessa ja antiookia ning 1099 juulis pärast kuuajalist piiramist ka jeruusalemm. Eduka sõja järel moodustati pühal maal ...
1. Keskaja muusika (zanrid, noodikiri, pillid) Mõistega ,,keskaeg" tähistatakse pikka ajajärku, mis jäi Rooma impeeriumi lagunemise (395. a) ja renessansiajastu vahele (14.-16. sajand). Selle ajastu muusikat tunneme lünklikult, kuna tolleaegne muusikakultuur oli suures osas suuline. Zanrid: · Gregooriuse laul Sai nime Rooma paavst Gregorius I järgi, kes ühtlustas liturgilised tekstid, mis said gregooriuse laulu aluseks. See on iseloomulik laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. On väheste muudatustega käibel ka tänapäeval. Peamised on alati tekst ja sõnum. Laul on ühehäälne ja saateta. Rütm lähtub loomuliku kõne rütmist. · Missa - igapäevane peamine jumalateenistus. Missal lauldavad liturgilised laulud jaotuvad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele (missa prooprium), ja laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (missa ordinaarium). · Kangelasl...
Ristisõjad olid teise aastatuhande alguses toimunud sõdade laine, mille eesmärgiks oli kristluse mõjuvõimu suurendada ning uskmatuid alasid enda alla haarata. Ristisõdade idee algatas paavst Urbanus II, kelle kõne ärgitas ristirahvast tõusma ja minema oma usku jagama. Tegelikuks põhjuseks oli aga paavsti soov haarata kristliku maailma juhtohjad. Samuti oli aadlikel soov end kasulikult rakendada feodaalsüsteemi toimimisel selgus, et nooremad pojad jäävad tihti tegevuseta ja neil oli vaja sõjalist tegevust. Ristisõdu oli kokku seitse ning kokkuvõttes olid need eurooplaste jaoks väheedukad. Ristisõdijate peamine eesmärk oli tagasi vallutada Jeruusalemm, mida peeti kõige pühamaks piiblis mainitud paigaks. Kokkuvõttes jäi linn ikka muhameedlaste valdusesse. Suureks läbikukkumiseks osutus II ristisõda ning kui III sõja juhtideks olid kuningad Barbarossa, Richard I Lõvisüda ja Philippe II Auguste, ei saavutatud ka siis edu. Neljanda ristisõj...
1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, mis sündmustega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. 476 algas Lääne-Rooma riigi lagunemisega ja lõppes umbes 1500, kui 1) avastati Ameerika ja hakkasid toimuma maadeavastamised; 2) protestantlik reformatsioon kui hakkas murenema Rooma kiriku võim Lääne-Euroopas; 3) Bütsantsi riigi kokkuvarisemine, kui hävis viimane jäänuk antiiksest Rooma keisririigist. Varakeskajal (u 475-1000) toimus germaanlaste riigid. Kujunes välja uus võimukorraldus feodaalkord. Kõrgkeskajal (u 1000-1300) taastub Lääne-Euroopas linnaelu ning algab uuesti rahvaarvu kasvamine. Areneb põllumajandus, kaubandus ning käsitöö. Arenesid ülikoolid, gildid ja tsunftid. Seni segadustes virelenud Lääne-Euroopa muutub oluliselt tugevamaks ja võimsamaks. Hiliskeskajal (u 1300-1500) tekkisid eeldused varauusajale üleminekuks hakati üha enam kasutama püssirohtu, arenesid tugeva keskvõimuga riigid, arenes ...
Keskaja töö. 1.Mis on kantsoon? Kantsoon on vana prantsuse ja itaalia luulezanr,lembelaul,mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust.Kantsoon muusikas on lihtne ilmalik laul või ka laulva meloodiaga instrumentaalpala.Kantsoonide autoritena on tuntud Dante Alighieri ja Fracesco Petrarca. 2.Mis on katrään? Katrään on värsinelik,neljarealine salm. 3.Mis on romanss? Romanss on lüüriline instrumentaalsaatega soololaul. 4.Mis on sonett? Sonett on luulevorm,mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest.Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks.Sonetil on 14 värsi rida. 5.Loetle luuleteemad keskajal? Rüütliluule keskajal väljendas elurõõmu,selle teemadeks olid noorus,kaunidus,harmoonia,armastus,seiklus,kirg ja nauding.Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi lau...
Kõrgkeskaeg kui rüütlikultuuri kuldaeg Kõrgkeskaega teatakse kui tehnoloogi arengut ja rahvastiku kasvu 11.-13.sajandil. Selle aja kiire Euroopa elanikkonna kasv tõi enesega suuri sotsiaalseid ja poliitilisi muutusi. Need olid eelduseks põllumajanduse arengule ja toitumuse paranemisele. Rahvaarvu ja põllumajandussaaduste kasv sai aluseks sel ajal toimunud linnaelu taastumisele ja linnastumisele. Tekkis keisri ja paavsti vastasseis ning keisrivõimu langus ja paavasti võimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus, see avaldus muu hulgas soovi vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Seejärel tekkis feodaalkord, kujunes rüütliseisus ja õukondade teke. Milles avaldus rüütlikultuur? Kõik saab alguse kasvatusest, nii ka rüütlitel. Rüütlikasvatus oli keskajal väljakujunenud poisslaste kasvatusmeetood nende kasvatamiseks sõjameesteks ja rüütliteks. Se...
ROMAANI STIIL KÜSIMUSED II VARIANT 1.Joonistage kiriku plaan ja märkige vähemalt 5 selle osa nimetust. Pikihoone, põikihoone, altar, apsiid, nelitis, tornid, portaal 2.Kelle või mille jaoks ehitati kabelite pärg? Kellele oli keskmine kabel? (Matmiseks?) Preestrite, pühaku auks 3.Milline ruum asus kiriku all ja milleks seda kasutati? Krüpt-riistade ja kirstude jaoks(ka matusepaik) 2p 4.Joonistage ladina, kreeka, egiptuse,Peetruse,Andrease ,malta ja Jeruusalemma ristid. 5.Milline oli itaalia kirikute eripära? (Kuppel), Torn on põhihoonest eraldi (Pisa) 1p 6.Millise linna kaitsepühakuks on Püha Markus, seal asub tema väljak ja kirik,korraldatakse filmifestival, mille auhinnaks on Kuldne Lõvi? veneets...
KESKAJA ILMALIK MUUSIKA Muusika, mis kõlas keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Kirjaoskust vajasid eelkõige vaimulikud, et panna kirja kirikutekste ja laule, seetõttu ongi rohkem säilinud vaimulikku muusikat. Teada on, et laulmine ja pillimäng olid keskajal väga levinud ja võib vaid oletada, et muusika oli mitmekesine ja huvitav. Ilmalik laul levis pikka aega suuliselt, esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12. sajandist. Üsna omapärased on laulud, mida laulsid ja panid kirja vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende laulud matkisid kiriklikke laule ja olid seetõttu samuti ladina keeles, kuid sisult olid need sageli üsna siivutud. Peamiselt olid need armu- ja joogilaulud. Näiteks üks suurim selline laulukogumik „Carmina Burana” („Beuerni laulud”) on kokku pandud 13. sajandi algul ja leitud ühest Baierimaa kloostrist. Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmali...
Muusika 1. Vanaaja juhtivad muusika riigid on: Egiptus, Babüloonia, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina ja Kreeka. 2. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tevevustega- inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Humanistlik iluideaal: Kõik inimesele omane ja haritud; ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena. 3. Muusika, kui Jumalate kunst/keel- Muusikale omistati imepärast võlujõudu. Muusika näis Jumalate keelena, sest ka Jumalaid peeti muusikuiks, nende hääli võrreldi pillihäälega, nende pille peeti pühadeks. 4. Muusika Antiik Kreekas- Kõik oli lihtne, looduslähedane ja loomulik. 5. Keskaja üldiseloomustus- Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika, mis jumalateenistustel kõlas vaimulike koorilt a cappella. Mitme sajandi vältel oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Meloo...
Suur ja väike algustäht Suur algustäht tähistab esiteks lause algust, nimesid, nimetuste ametlikkust, viisakusvormi. Nimede esiletõstmiseks muust tekstist kasutatakse läbivat suurt tähte, esi-. Suurtähte ja jutumärke. Algustähe ortograafias on vaja eristada NIME (pärisnime), mis on alati individuaalne ning antakse isikutele, kohtadele, asutustele jne. NIMETUST (üldnimi või liigisõna), mis näitab eseme või nähtuse liiki, elukutset, tiitlit jne. Nimed ja suurtähelised nimetused on isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asutustel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, üritustel, autasudel, kaupadel, sõidukitel ja taimesortidel. Läbiv suur täht: · Kohanimi läbiva suure tähega, va liigisõna (Kolme Pärna tänav; Lühike jalg; neem, säär jne) NB! Kui neid kohti on ainult üks: Tallinna Lauluväljak; Tallinna Kaubamaja · Taevakeha...
ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II ) Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahva...
Muusikaajalugu Antiikmuusika oli ühehäälne, seotud jumalatega, kunstiliigid eksisteerisid koos (sõna, muusika, moodustasid ühe terviku) Keskaja muusika 5.-15. sajand Keskaja algust tähistab orjanduslike riikide kokkuvarisemine; orjade ülestõusud; suur rahvasterändamine; sõjad, mille käigus hävitati ehitisi, losse, amfiteatreid ja Euroopas hakkas valitsema kristlus. Krstluse keskuseks sai Rooma, kuhu ehitati kõige rokem uhkeid kirikuid. Kristlik kirikuvõim sai alguse 313. aastast pKr kui Rooma paavst Konstantin Suur liitis su ja riigi; tähtsaim võimuorgan oli kirik ja tähtsaim raamat piibel. Muusika keskuseks muutus kirik ja Jumalateenistus kirikus. Kirikus toimusid missad ja iga päev keskpäeval toimus keskne 4-osaline missa. Missa algab sissejuhatusega, kus lauldakse 2 laulu: 1. Kyrie Eleison, Christe Eleison 2. Gloria in excelsis Deo. Järgneb sõnaliturgia, kus paav...
ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II ) Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi – tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - “Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta.” Võrreldes rahva...
Muusika KT keskaja kohta 1. Nimeta keskaja sajandid 5-13. sajandi lõpp 2. Miks teame tolleaegsest muusikakultuurist vähe? Selle ajastu muusikat tuntakse suhteliselt vähe, sest siis ei kirjutatud muusikat üles, vaid seda anti edasi suuliselt. 3. Seleta mõistet gregooriuse laul ja iseloomusta seda Gregooriuse laul on keskaegne kirikulaul, mis oli ühehäälne ladinakeelne (proosatekst) (pillide) saateta laulsid mehed või poisid vabalt hõljuva meloodiaga (kõne eeskujul – kõrgpunktid rõhutavad olulisi sõnu ja lause osi) taktimõõduta 4. Kuidas on paavst Gregorius seotud gregooriuse lauluga? Umbes 6. sajandi lõpuni lauldi ja viidi jumalateenistusi läbi igas Lääne-Euroopa kirikus oma tavade kohaselt. See aga ohustas Euroopa katoliku kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavst Gregorius Suur I (540- 604) /paavstiks valiti 590.a/ alustas Lääne-Euroopas liturgia (ehk ...
Periood: 5 saj 14 saj 5-7 saj Rahvaste rändamine- Vana-Rooma kultuuri lagunemine Varakeskaeg kujunes Lääne-kristlik kloostrikultuur 8-9 saj hariduse ja vaimuelu tõus 10-11 saj romaanistiilis kirikuarhitektuuri ja vaimuliku luule-ning laulu kõrgaeg 12-13 saj linnade kasvamine, gooti arhitektuuri esimene hiilgeaeg Muusikakultuur põhiosas suuline! 8-9 saj tekkis vajadus noodikirja järele, mil püüti ühtlustada jumalateenistuse korda ning kirikulaulu Kirjandus, arhitektuur, maalikunst jt kunstiliigid olid kiriku teenistuses, ning seotud jumala teenimisega Gregooriuse laul- ühehäälne kirikulaul (Euroopa muusika alusmüüriks) Esitasid posid või mehed (mungad) ilma saateta, ning ladina keeles Palju liike!!! Ühetaolisest tekstilugemisest paaril noodil kuni liikuva meloodiani Alguses lauldi kirikus oma tavade kohaselt, hiljem kinnitati ühtne jumalateenistuse kord ja kindlad laulud (Paavst Gregorius I )- tema auks nimetati katoliku ki...
ANJOU KRAHV HENRY 1133-1189 Anjou krahv Henry sai Henry II nime all 1154. aastal esimeseks Plantageneti soost Inglise kuningaks. Temast sai üks oma aja võimsamaid Euroopa valitsejaid. Anjou krahv Henry oli William Vallutaja lapselaps. Tema ema Matilda oli Püha Rooma riigi keisri Heinrich V lesk, keiser ise oli surnud 1125. aastal. Matilda oli Inglise kuninga Henry I tütar, kelle kuningas oli määranud pärast poegade surma oma pärijaks. Henry I soovis oma võimu Normandias tugevdada ning lasi 1128. aastal Matildal Anjou krahvi Geoffroiga Prantsusmaal abielluda. 1127. aastaks oli Henry sundinud aadlikke Matildat Inglismaa ja Normandia troonipärijana tunnustama, kuid aadlikud olid pahased, et Matilda oli abiellunud Prantsuse kuningakotta. Kui Henry 1135. aastal suri, tekkisid selles küsimuses lahkarvamused kiriku ja aadlike vahel ning enamik soovis Matilda nõo S...
VANAEG JA KESKAEG Loodusrahvad: Muusika matkis lindude ja loomade keelt kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida vaimulik, ilmalik, seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: -Arheoloogilised leiud -Keelpillid -Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: -Religiooniga seotud -Meelelahutus -Teadusega seotud -Seos universiumi ja muusika korralduse vahel Muusika teooria: 1.Pythagoros+Platon= range kord 2.Aristoteles+Aristoxenos=inimkõrv on otsutaja 1.Sumerid Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi Lautd-sukar (kitarri eelkäia) Topeltflööt-sem 2.Vana-Egiptus -Suursugune ,rõhutatult väärika rütmiga laulud,mida saatsid: flöödid, salameid,harfid ja lautod( need olid vana-egiptuse muusikainstrumendid) -Keskm...
Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage feodaalkorda järgmiste märksõnade põhjal... Vasalli kohustused tv. 29 + õp. 134-135 Läänistamine erinevatelt senjööridelt tv. 29 Minu vasalli vasall ei ole minu vasall tv. 29 Läänide muutmine pärusvaldusteks tv. 29 2. Millised etapid tuli rüütliks saamiseks läbida? Milline tähendus oli turniiridel keskaegses ühiskonnas? Nimeta kaks! Õp. 137 Õp. 144 3. Selgitage linnastumise mõju... mõisamajanduse arengule tv. 32 õp. 151 talupoegade olukorrale tv. 32 4.Vali üks järgmistest kuningatest ja seleta kahe näite abil, kuidas ta tugevdas kuningavõimu: Phili...
*Ristosõja põhjused ja eellugu Ristisõjad kasvasid välja, sest paavst tahtis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Teatud hetkest hakkas paavst kasutama ristisõdu oma usuliste kui poliitiliste vaenlaste vastu. Paavst lootis ristisõdadest kahekordset kasu: *suurendada paavsti autoriteeti *suunata kristlikust maailmast ja kiriku varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused elujärje parandamiseks.Itaalia kaubalinnad nt Pisa,Veneetsia soovisid kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades olid läbisegi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada Jeruusalemm, seal oli Püha Haud(oli muhamedlaste käes) ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. 1095. Aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles appi muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama.Üle Euroopa liikusid jutlustajad ja kutsusid Kristuse nimel sõtta.Paavst andis privileege ristisõdijatele kõik patud anti andeks, varandus ja pereko...
Ristisõjad Ristisõda on lääne kristlaste sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu. Püha sõja idee teke: Paavst Urbanus II püüdis kujutada sõda, kuhu ta “ustavaid” minema õhutas, Kristuse haua vabastamise ja “Hommikumaal elavate vendade”, s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Ristisõdade moto oli - „Jumal tahab seda!“ Ristisõdade põhjused: Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja nad ei lubanud sinna enam palverändureid. Euroopas valitses ka sõjameeste üleküllus, sõduritel oli kalduvus endale ise sõjalist tegevust otsida. Algus - talupoegade ristiretk 1095 Prantsuse talupoegade ristiretke juhiks oli jutlustaja Amiensi Pierre. Teel käituti aga rohkem röövlite kui palveränduritena. Sihtpunkti Konstantinoopolisse jõudsid tegelikult vaid sõdijate haledad riismed. Pierre ise põgenes ning kõik sõdijad hävitati. Nii hukkusid esimesed ristisõdijad – talupoj...
KESKAEG Religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhined feodalismil. - feodaaltsivilisatsioon KATOLIK KIRIK JA PAAVST (kõrgkeskajal) Kirik langes. Paavstid pidid eraeluga tegelema, seega jäi kirik unarusse. Gregoriuse reform uuendusliikumine, mille alustan Gregorius 7. Distsipliini tugevdati ja jumalateenistuse tähtsus tõusis. Sellega taheti suurendada paavsti mõjuvõimu. 1059. otsustati et paavsti valivad Rooma peapiiskopkonna kardinalid(enne seda valis rahvas). Kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel tekkisid lahkhelid. Kumma uskumused on õiged?? Nad heitsid teise osapoole paavstid enda kirikust välja. Investituurtüli- paavstvõime ja ilmaliku võimu vahelised tülid. Põhjus- paavst nõudis, et vaimulikele ei jagataks ametitunnuseid (nt sõrmus, sau). Paavsti diktaat- paavst palkab/vallandab piiskoppe, paavst annab keistile võimutunnused, paavst võtab keisrilt võimu, paavsti kohtuotsuseid ei võ...
Kirjanduse KT kordamine 1/2)Renessanss (pr. keeles renaissance 'taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumist eelkõige LääneEuroopas(Itaalias) XIVXVI sajandil. Kunst: peamine huviobjekt antiikkultuur Kirjandus:filosoofid, kunstnikud, kirjanikud asusid võitlema inimese õnne eest Teadus: uuriti Kreeka & Rooma teadust, kirjandust, filosoofiat, püüti taaselustada, jäljendada; kompass maade avastamine; relvad, püssiroht Inimesele endale: taastus inimese usk endasse, põhiolemuselt inimene hea, mitte patune; oluliseks sai inimese maapealne õnn ja harmoonilisus; humanism inimesekeskne elutunnetus; inimsuse idee(1) kõrgeim väärtus, mitmekülgselt arenenud inimene, haritud, kõlbeline. Ütlus:"Hobuseks sünnitaks...
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1...
KESKAEG Algab 476pKr kui langes Lääne-Rooma impeerium Kujunesid rahvusriigid, rahvaste rändamine, maadeavastused. Teoreetikud: Püha ambroosius-Milano piiskop, pani aluse ka lad.k. hümni loomingule, Ambroosiuse laul-ladinakeelne hümn. Püha augustus-Eeskujuks Pythagoras, ,,muusika" kasvas välja keskaegne muusikaõpetuse süsteem. Gregorius suur-Lääne-Rooma piiskop. Ei ole saanud muusikalist haridust. 1. alustas liturgia ühtlustamist. 11.sajandiks katoliku kiriku lituriga MISSA 2. katoliku kiriku laul gregooriuse laul/koraal 3. taastas laulukooli, Schola Cantorum, koolitati professionaalseid lauljaid. Avati palju, vanimad Prantsusmaal. Gregooriuse laul katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, liturgilised tekstid. MISSA-katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele üks kord päevas Eelmissa Peamissa · Sissejuhatav laul · ...
Varakristlik muusika Sündis antiikmaailma varemetel (u. 476 aastal barbarite kultuur). Liturgia- jumalateenistuse ülesehituse korrastus, mis kujunes ühistest palvustest ja laulmisest, mida alates 8./9. Saj. toetas kirikuorel. Erinevates riikides liturgiad erinevat moodi. Gregorius Suur- leidis Lääne-Rooma paavstiks saanud, et katoliku kirikus peab olema ühtne laul ja jumalateenistus. Tema austuseks kutsuti Gregoriuse poolt seatud ühtset laulu. Alustas missade ning liturgiate ühtlustamist. Lõpptulemus saavutati 11. Sajandil. Missa katoliku kiriku igapäevaselt toimuv keskpäevane jumalateenistus. Ülesehitus: Algab introitusega, mis on missa sissejuhatav osa. Peale seda eelmissa lõpeb. Peamissa jaguneb kaheks: ordinaarium- muutumatute tekstiosadega. Meloodia võib muutuda. Propium- muutuvate laulu osadega, ka tekst varieerub. Ordinaariumi ülesehitus: I Kyrie- Issand halasta II Glori...
annaabi.ee 
