5) Kuidas muutus riietus ja soengumood? V: Naised: rahvusvärvides kokardiga müts, võeti eeskuju antiikajast, domineerima pääsesplebeiliste kihtide lihtne kleidimood. Mehed: suur mood oli rahvuskaardi vorm, hakati kandma saableid, punane früügia müts, karmanjool. 6) Võeti kasutusele meetermõõdustik, raskuse põhiühikuks võeti kilogramm, kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga, kellaaja arvestamises rakendati kümnendsüsteemi.
Muudatused eluolus Teise poole sõnadega "sina" ja "kodanik. Sellega eitati aadlikke ja rõhutati kodanike võrdsust. Muutus rõivamood: Üldiseks sai sankülottide lihtrahva rõivastus Naised võtsid pidurõiva loomisel eeskuju antiigist, Kadusid parukad, kanti lühikest soengut. Uued mõõdudkaalud: Vanade mõõtudekaalude asemel meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel. Uus kalender: Endine kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga, mis kehtis 1805. a. lõpuni. Ajaarvamise alguseks sai 22. september 1792 vabariigi kehtestamine. Aastas oli 12 kuud, igaühes 30 päeva. Kuude nimetused tuletati loodusest: Sügiskuud Talvekuud: Kevadkuud: Suvekuud: alates 22. sept: ·Vandemjäär ·Nivoos lumekuu ·Zerminaal ·Messidoor
3. dekristianiseerimine. Hakati sulgema kirikuid, igati püüti kiriku mõju vähendada ja püüti kristliku usu kõrvale luua uus vaadete süsteem. 4. Kirkumaad võõrandati, kirikukümniaw kaotamine Eluolu muutmiseks 1. Muutus mood 2. Pärast kuninga hukkamist (1793) kaotati härra, proua ja preili ning aupaklikkust väljendavaks kõnetlussõnaks kujunes kodanik, kaotati tiitlid 3. konvendi otsusega 1793. aastast asendati kristlik kalender revolutsioonikalendriga 4. moraalinormide kaotamine, tähtsustati patriotismi. 2. Kas pooldad kõiki suure prantsuse revolutsiooni aedseid ettevõtmisi? Leia ni poolt kui ka vastuargumente. JAH Need muutused aitasid maailmapilti muutuda demokraatlikumaks EI See lõi tollese maailmakorralduse täielikult sassi 3. kuidas muutus ühiskond Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul? Leia viis alateemat arutluse jaoks 1. Mood muutus 2. Feodaalkord lammutati 3. Kultuuri edendati 4
Napoleon Revolutsiooniaegne eluolu Üldiseks kõnetusvormiks sai "sina", kaotati varasemad pöördumisvormid "härra", "proua" ja "preili". Viisakaks ja lojaalseks kõnetusvormiks sai "kodanik" Looduti aristokraatlikus rõivamoest, asemele tuli lihtrahva rõivastus. Juukseid hakati kammima siledaks ilma igasuguse frisuurita Igati õhutati vooruslikkust Revolutsiooniaegne eluolu Tõsiselt püüti ühiskonnast välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju Kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga Uus ajaarvamine: alguseks sai päev, mil Prantsusmaa kuulutati vabariigiks Meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Endist kultuuripärandit eitati peaaegu täielikult, mistõttu hävitati
Kaelas kanti lõdvalt sõlme seotud rätikud, hakati kandma pikki pükse. Uue olustiku keskne probleem oli voorus. Revolutsiooniline moraal pidi olema range, vastand aristokraatlikule armukese pidamisele. Keelati prostituutide ilmumine tänavale. Vanade mõõtude ja kaalude asemele tuli meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel. Seda rakendati ka kellaaja arvestuses. Päevas oli 10 tundi, tunnis 100 minutit, minutis 100 sekundit. Kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga. Ajaarvamise alguseks võeti 22. september 1792. Aasta jagunes kaheteistkümneks 30-päevaseks kuuks, millele anti nimetused loodusnähtuste järgi. Prantsuse revolutsioon oli esimene suur revolutsioon, mille ulatus oli laiem ja tähendus sügavam (Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon), kui sellele eelnenud Ameerika revolutsioonil. Ainult Venemaa 1917. aasta Oktoobrirevolutsioon, milles sündis tänapäeva kommunism, suudab tähtsuselt võistelda sellega, mis juhtus Prantsusmaal 18
(naised) rahvusvärvides kokardi müts või kolmevärviline lint rinnal, punane müts, puukingad, kalurinaised kantsid pikke pükse e. Pantaloonid ja kõrgem klass plebeiliste kihtidega lihtsa lõikega kleit. Soengud: kadusid parukad. (mehed) lühikesed ettekammitud juuksed, moekamad kandsid põskhabe. (naised) hakkasid juukseid siledaks kammima. Mõõtühikud: võeti kasutusele meetri süsteem,raskus ühikuks oli kg., kümnendsüsteem (10 h, 100 min, 100s.), kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga (12 kuud). Mõjud kultuurile : Kultuuris toimus oluline häving. Nõuti rojalistlike ja kristlike sümbolite hävitamist(kannatada sai ka nt. Norte-Dame'i katetraal). 1793a. Toimus eriti barbaarne lõhkumine, hävitati ka sakrofaage. Hävitati maalikunste, kuna paljud meistritetööd puudutasid usuteemasid või olid nime saanud Piibli järgi. 1793.a avati järelejäänud maalidest rahvale mõeldud kunstimuuseum, osa maalidest läks ka Louvre'isse.
Loodi monumentide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida milline monument kuulub säilimisele. 20. Mõõdu-, kaaluühikute muutmine, kellaaja ja kalendri muutmine. TV 71 Mõõduühikud- võeti kasutusele meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel Kaaluühikud- raskuse põhiühikuks sai kg Kellaaeg-kuuekümnendik süsteemi asemel tuli kümnendsüsteem: päevas 10 tundi, tunnis 100 minutit, minutis 100 sekundit Kalender- kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga Muudatused, mis võeti üle : Kaaluühikud, mõõduühikud Põhjused: Lihtne ja arusaadav süsteem, lihtsam kaubelda kui ühtsed mõõtühikud (varem polnud) Muudatused mida ei võetud üle: uus ajaarvamine, kellaaeg Põhjused: Oli piisavalt täiustatud juba ennem ning rahvas oli omaks võtnud selle (kellaaeg) See sündmus oli oluline vaid Prantsusmaa jaoks, seostati kirikuga ning süsteem toimis. 21. Muudatused riietuses, soengus; muudatuste põhjused. TV 70
Kaelas kanti lõdvalt sõlme seotud rätikud, hakati kandma pikki pükse. Uue olustiku keskne probleem oli voorus. Revolutsiooniline moraal pidi olema range, vastand aristokraatlikule armukese pidamisele. Keelati prostituutide ilmumine tänavale. Vanade mõõtude ja kaalude asemele tuli meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel. Seda rakendati ka kellaaja arvestuses. Päevas oli 10 tundi, tunnis 100 minutit, minutis 100 sekundit. Kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga. Ajaarvamise alguseks võeti 22. september 1792. Aasta jagunes kaheteistkümneks 30-päevaseks kuuks, millele anti nimetused loodusnähtuste järgi. Revolutsiooni ajast alates hakkas Venemaa teistest riikidest maha jääma. Eestile mõjus Suur Prantsuse revolutsioon positiivselt (saadi tagasi Tartu ÜK, talupojad vabastati pärisorjusest). Üldiselt mõjus Suur Prantsuse revolutsioon positiivsemalt kodanlusele, negatiivsemalt feodaalkonnale ja oli eeskujuks teistele riikidele. 3
toimuvat hakati nägema kui ohtu Euroopa senisele korrale. Euroopa riigid hakkasid sekkuma Prantsusmaal toimuvasse sõjaliselt, üritades seal taastada monarhia ning suruda maha revolutsioon. Prantsusmaa sõjaline edu sundis Euroopa riike oma jõud ühendama ning moodustati mitmeid koalitsioone Prantsusmaa purustamiseks. 5 Revolutsiooni ajal tehtud muudatused · Endine kristlik kalender asendate revolutsioonikalendriga, mis kehtis 1805. aasta lõpuni, ning uueks ajaarvamise alguseks võeti 22. september 1792. aastal päev, mis Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. · Vanade mõõtude ja kaalude asemel võeti kasutusele meetermõõdustik. · Varasemate pöördumiste ,,härra", ,,proua" ja ,,preili" sai üldiseks kõnetusvormiks ,,sina". · Moraal pidi olema range ja rõhutama vooruslikkust. · Ühiskonnas üritati vähendada kiriku mõju ning välja juurida usku. Revolutsiooni tagajärjed
lihtne kleidimood. Kanti ka pikki pükse, punast mütsi ja puukingi. · Kadusid parukad, kanti lühikest soengut. c) Uued mõõdud-kaalud: · Vanade mõõtude-kaalude asemel meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel. · Seda rakendati ka ajaarvamises päevas 10 tundi, tunnis 100 minutit jne. · Mujal Euroopas võeti meetermõõdustik kasutusele 1870. aastail. d) Uus kalender: · Endine kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga, mis kehtis 1805. a. lõpuni. · Ajaarvamise alguseks sai 22. september 1792 vabariigi kehtestamine. · Aastas oli 12 kuud, igaühes 30 päeva. · Kuude nimetused tuletati loodusest: Sügiskuud Talvekuud: Kevadkuud: Suvekuud: alates 22. sept: Vandemjäär Nivoos lumekuu Zerminaal Messidoor viinamarjakuu Plüvioos idanemiskuu lõikuskuu
" Kiidan heaks ka kogu Napoleoni sõdade järgse tegevuse seoses Viini Kongressiga fakt, et Euroopa suutis peale seda niivõrd kaua ilma sõdadeta püsida, räägib enda eest. Negatiivseteks külgedeks on aga liigne terror, millega kaasnes ka kultuuri hävitamine. Bastille'i kindluse hävimine on sündmus, mis oleks kindlasti võinud olemata jätta. Veel üks üsna mõttetu punkt on ka uus ajaarvamine Prantsusmaal revolutsiooni ajal asendati endine kristlik kalender revolutsioonikalendriga, kus loeti uue ajaarvamise alguseks päev, mil Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. Kuudele anti nimetused loodusnähtuste järgi. Iseenesest oli see küll armas idee, kuid suuremat mõtet ma sellel ei näe, kui see ajaarvamine niikuinii vaid veidi üle sajandi kestis. Tänapäeval kehtib Prantsusmaal jätkuvalt sama ajaarvamine, mis ülejäänud maailmas. Sellegipoolest lendab siit üks punkt taas positiivsele poolele- revolutsiooni ajal võeti vanade mõõtude ja kaalude asemele kasutusele
jõupingutusi ühendama. 1793 moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland omavahel sõjalise liidu koalitsiooni Prantsusmaa hävitamiseks. Euroopa suurriigid kasutasid ära , et jagada lõplikult omavahel Poola tollase nimega Rzeczpospolita. Poolat jagati nende maade vahel 3 korda: 1772, 1753 ja 1795. Poola riik lakkas olemast ning tema osad jagati suurriikide vahel. Revolutsiooni ajal asendati endine kristlik kalender revolutsioonikalendriga. Uue aja arvamiseks sai päev, mil Prantsusmaa kuulutati vabariigiks 22 .september 1892. Revolutsioonikalender kehtis kuni 1805. Revolutsioon oli murdnud vana feodaalkorra, kaotati aadli ja vaimulike eesõigused, kukutati monarhia ja loodi vabariik. Kaotati seisused, inimesed olid seaduse ees võrdsed ning ausse tõsteti eraomanduse puutumatus. Revolutsiooni ajal kasutusele võetud meetersüsteem kehtib tänaseni. Üheks kaugeleulatuvaks tagajärjeks oli rahvustunde võimas tõus
Teadlaste ettevõtmistest köitis meeli katse mõõta meridiaani pikkust. Võeti kasutusele pikkusühik meeter (Pariisi läbiv veerandmeridiaani kümnemiljondik osa). Kümnendkordsuse alusel loodi meetermõõdustik. Raskuse põhiühikuks võeti kilogramm (liitri vee mass). Kümnendsüsteem oli ka aja arvestuses (päevas 10 tundi, tunnis 100 minutit, minutis 100 sekundit) senise kuuekümnendsüsteemi alusel. Konvendi otsusega 1793. a asendati kristlik kalender revolutsioonikalendriga. Kuude nimed tulid loodusest. 23. Riik ja ühiskond Prantsusmaal konsulaadi ja esimese kesririigi ajal Uus ühiskond. Suure Prantsuse revolutsiooni esimestel aastatel hakkas tekkima uus struktuur. Esiplaanile tõusid sankülotid e lihtrahavas. Juhtivat osa poliitikute hulgas etendasid kodanlassed ja haritlaskond. Kodanlust surus tagaplaanile jakobiinide majanduspoliitika, jakobiinid aga kukutati riigipöördega. Valitsus hakkas soosima
kultust (põletati pühasid reliikviaid ja säilmeid, teenistustel peeti patriootlikke kõnesid ja lauldi isamaalisi laule, pühakujude asemele paigutati filosoofide ja revolutsiooni märtrite omad), suleti enamik kloostreid, vähendati vaimulike arvu, kirikumaad võõrandati, kirik lahutati riigist (riik muutus ilmalikuks), kirik jäeti välja riigieelarvest, dekristianiseerimine f) Eluolu muutmiseks kaotati teietamine ning igasugused tiitlid, asendati kristlik kalender revolutsioonikalendriga, hääbus toretsev rõivastusmood, riietus muutus lihtrahvalikuks, ühine mõõtühikute süsteem, moraalinormide muutumine, tähtsustati igapäevaelus patriotismi 2. Kas pooldad kõiki Suure Prantsuse revolutsiooni aegseid ettevõtmisi? Leia nii poolt kui ka vastuargumente: POOLT: Suurte muutuste nimel, et ühiskonda paremaks muuta, on lubatud ka vägivald, terror, rüüstamised. Kui poleks nii kindlakäeliselt tegutsetud, poleks positiivseid muudatusi saavutatud.
annaabi.ee 
