Laulev revolutsioon on nimetus Eestis aastail 19871988, toimunud sündmustele, mille eesmärk oli taastada Eesti Vabariigi iseseisvus. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta. Perestroika 1980. aastate keskel algatas Mihhail Gorbatsov NSV Liidus uuenduspoliitika - perestroika, mis saavutas Eestis oma haripunkti 1987. aastal ning kasvas 1988. aastal üle iseorganiseerunud laulvaks revolutsiooniks. Tähelepanuväärsel viisil algasid umbkaudu samal ajal analoogilised ühiskondlikud protsessid ka paljudes teistes Nõukogude Liidu liiduvabariikides. Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Balti kett oli 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks Leedu Sjdise, Läti Tautas Fronte ja Eesti Rahv...
1. Millised olid prantsuse revolutsiooni põhjused?- Prantsuse revolutisoon puhkes selle pärast: * ühiskondlik kriis * poliitiline kriis * rahandus kriis * majandus kriis * talupoja rasked koormised 2. nimeta seisused prantsusmaal enne revolutsiooni- 1.seisus, 2.seisus, 3.seisus 3. Kes kuulusid nimetatud seisustesse ja millised olid nende privileegid ja ülesanded? vaimulikud(1.seisus), aadlikud,mantliaadel(2.seisus), ülejäänud rahvas nt: talupojas,töölised jne (3.seisus) 4.miks oli kuningas sunnitud 1789.a kokku kutsuma generaalstaadid? Finantskriis,
monrahistid-parempoolsed,kuningvõimu pooldajad 7.Kuningvõim kukutati 22.sept 1792. Kehtestati vabariik 8.Generaalstaadid-seisuste esindukogu, kutsuti kokku üle pika aja, et kehtestada maksukoormus ka aadlikele ja vaimulikele. Rahvuskogu-kolmanda seisuse esinduskogu, millega ühines veel osa aadlike ja vaimulike saadikuid Asutav Kogu-rahvuskogu uus nimetus, eesmärgiks koostada põhiseadus ja panna alus uuele riigikorrale Revolutisoon-suured muudatused ühiskonna elus, eelkõige poliitikas. Rahva rahulolematus Reform-ümberkorraldus 9.Kuninga hukkamine: 21.jaanuar 1793. Välisriigid kasutasid Prantsusmaa nõrka olukorda ning alustasid riigi vastu sõda 10.Rahvapäästekomitee: Jakobiinid olid saanud parlamendis võimule, selle kinnitamiseks loodigi rpkomitee, mis kujunes diktatuuti tähtsamaiks organiks. 1793 juuni said jakobiinid võidule, kõrvaldades konkurente
anarhistid. 11. Anarhistid – valitsemisvormide kokutamine, ametiühingutegevused, terroriaktid, radikaalsus. (Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa) 12. Liberalism – Vabadus ja võrdsus töölistele. Rikkad jäävad rikasteks. (Suurbritannia, Prantsusmaa) 13. Sotsialism – Tööliste huvide kaitsmine. Varalisele ebavõrdsusele ei. (Venemaa) 14. Sotsiaaldemokraadid – Õpetuste revideerimine. Järk-järgulised reformid. Vägivalde revolutisoon, tääliste huvide kaitsmine. (Saksamaa, Venemaa, Bulgaaria) 15. 20.sajandi rahvusvahelised liikumised – revisionistid, vene enamlased, tsentristid. 16. Revisionism – taotlesid Marxi õpetuste uuendamist. Järk-järgulised reformid. 17. Vene enamlased – Väfivaldne revolutsioon, proletariaadi diktatuuri kehtestamine. 18. Tsentristid – Kahe eelneva kesktee, keda enamlased seetõttu ründasid. 18. Vene- Jaapani sõda – 1904-1905. Huvide põrkumine Jaapaniga. Mõlemad tahtsid
revolutsiooni puhkemist, mis algas Verise pühapäevaga 9.jaanuaril, mil võimud lasid Peterburis rahumeelse töölisrongkäigu pihta tule avada, järgnesid rahutused, 1905 oktoobris halvas ülemaaline streik elu kogu maal ja tsaarivalitsusel tuli järele anda.16.10-vere valamine Tallinna uuel turul 17.oktoobri manifestis lubas Nikolai 2 rahvale sõna,- koosoleku ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse- Riigiduuma- valimisi, erakondade moodustamine.Detsembris toimus uus revolutisoon mis uuesti maha suruti, kergenes talupoegade olukord, nõrgenes rahvuslik suhtumine ja laienesid poliitilised õigused. Pjotr Stolõpin-asus teostama reforme Venemaal, kõige olulisem oli agraarreform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada, et tekiksid iseseisvad talud, senine külakogukond lammutati:talupoeg sai õiguse sellest välja astuda ja maa eraomandiks kinnistada, hiljem pöördus Stalõpin tagasi venestamispoliitika juurde ning see tekitas pingeid ja 1911 ta mõrvati.
· Tugevama võim. Siirdeühiskond Ühiskond ,kus üks valitsusvorm on läinud üle teisele. Algab vabade valimistega, lõppeb siis kui kõigis ühiskonna elu valdkondades on juurdunud demokraatia. Kas EST on siirderiik? Korruptsioon ,kodanikuühiskond nõrk ,riigihanked. Siirdeühiskonna ohud : · Demokraatia näib liiga aeglane. · majanduskriis · reformide ebaühtlane tempo · Suutmatus ühendada eri rahvuste nõudmisi demokraatia põhimõtetega. REVOLUTISOON REFORM Algatavad dissidendid Algatab valitsus partei. Osalevad massid. Osalised poliitikud ametnikud. Etteaimamatu. Planeeritud. Oodatav tulemus. Kasutatakse vägivada. Võimusuhted jäävad samaks. Muutuvad võimusuhted. Säästev Eesti 2005-2030
Venestamise sümbolid tänini eesti pinnal: Nevski katedraal, Kuremäe klooster Eesti Üliõpilasselts : 1883, seltsi värvid sini must valge, mis said hiljem rahvusvärvideks. Venestamise tagajärjed: Eestlastele: hariduse langus Vene riigile: baltisakslaste mõju vähenemine Baltisakslastele: Venestamise tähtsus ja mõju eestis: eesti ühiskonna uuenemine jätkus, järjest rohkem eestlasi oslales rahvusliku liikumise üritustes, eesltasle majanduslik jõukus kasvad §20 1905 aasta revolutisoon 20 sajandi poliitilised rühmitused Tartu mõõdukad Tallinna radikaalid Rahv demokraadid häälekandja ,,postimees" ,,teataja" ,,uudised" eestvedaja Jaan Tõnisson K.Päts M.Martna,P.Speek toetajaskond tartus tallinnas tartus Vaated,nõudmise Parlamentaarne Vabariik, mõisnike Demokraatlik
Vietnamis. Suur hulk Lääne-Euroopa intellektuaale uskus lühemat või pikemat aega, et proletariaadi diktatuur on ainus tee muuta maailma paremaks, marxisism segunes Lenini ja tema lähiskondlaste ning järgijate ideedega. Marxisimi populaarsus tõusis järsult pärast Esimest maailmasõda, kui kapitalistliku maailmakorra pattudele lisandus Euroopa viimane mastaapsele enesehävitusele (Annus, 2009, LK 14). Karl Marx oli missiooniga filosoof. Marxi nimega seostuvad automaatselt revolutisoon, võim ja inimeste kannatused. Pilt elitaarsest, mitte alati kõige olulisemate asjadega tegelevast akadeemikust, on visa ilmuma. Siiski oli ta nii see, kui ka mees, kelle filosoofiat püüti korduvalt ellu rakendada ning kelle teoseid pole ka tänaseks oma aktuaalsust kaotanud (Bergman, 2005, lk 118). Referaadi autor valis teemaks Karl Marx, sest filosoof on mõjutanud maailma. Maailm oleks ilma Karl Marxita hoopis teistsugune. Karl Marxi ema on öelnud tema
samuti. 16. 60nendate optimistliku olustiku lpetas 1968. aasta Praha kevade mahasurumine. 17. Kakskeelsuse edendamine. 18. 1970ndendalte tekkis vastupanukultuur, mida viisid edasi rahvsulikult meelestatud haritlased. 8) Taasiseseisvumine - Eeldused : 1. Kriis Nukogude Liidus. 2. Majanduslik pankrot. 3. Sotsialismi hbumine. 4. Sisepoliitiline kriis. 5. 1985. aasta tuli vimule Mihhail Gorbatov - perestroika ja glasnost. 6. Rahvas ise oli aktviine ja tahe oli vga suur. Laulev revolutisoon - 1988. aasta septemberis toimus Lauluvljakul ritus nimega Eesti Laul kus osales 300000 inimest kes olid vgagi isamaaliselt meelestatud. 7. Vimuvahetus EKPs - 23. juuni sai sinimustvalge taas Eestimaa rahvuslipuks. 10. Suvernsusdeklaratsioon 16.novembril 1988 aastal. 11. Iseseisvusreferendum . Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasused ja erinevused : Iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasused: Iseseisvumise ja taasiseseisvumise erinevused: 1
aasta Praha kevade mahasurumine. 17. Kakskeelsuse edendamine. 18. 1970ndendalte tekkis vastupanukultuur, mida viisid edasi rahvsulikult meelestatud haritlased. 8) Taasiseseisvumine - · Eeldused : 1. Kriis Nõukogude Liidus. 2. Majanduslik pankrot. 3. Sotsialismi hääbumine. 4. Sisepoliitiline kriis. 5. 1985. aasta tuli võimule Mihhail Gorbatsov - perestroika ja glasnost. 6. Rahvas ise oli aktviine ja tahe oli väga suur. Laulev revolutisoon - 1988. aasta septemberis toimus Lauluväljakul üritus nimega ,,Eesti Laul" kus osales 300 000 inimest kes olid vägagi isamaaliselt meelestatud. 7. Võimuvahetus EKPs - 23. juuni sai sinimustvalge taas Eestimaa rahvuslipuks. 10. Suveräänsusdeklaratsioon 16.novembril 1988 aastal. 11. Iseseisvusreferendum . Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasused ja erinevused : Iseseisvumise ja taasiseseisvumise Iseseisvumise ja taasiseseisvumise
Valimised toimusid oktoobris. Bolsevikud hakkasid ajutise valitsuse venitamise tõttu populaarsust võitma, sest nad lubasid rahvale leiba ja rahu. Kerenski ajas bolsevikud põranda alla ja lõpetas kaksik võimu - likvideeris Madruste, soldatite ja tööliste saadikute nõukogu töö. Kõrgemaiks seadusandlikuks organiks (parlamendiks) sai Ülevenemaaline Nõukogude Kongress. Seda vähemalt kommunistide poolelt. 11-12.03.1917 - Venemaa pealinnaks Moskva. 4.7.6 1917 OKTOOBRI REVOLUTISOON Kukutati ajutine valitsus (peaminister - Krenski). Võimule tulid bolsevikud ehk enamlased ehk kommunistid, kes esindasid töölisi, soldateid ja madruseid. Enamalastel aitas võimule tulla Saksa valitsus, neid rahaliselt toetades. Seda selleks, et kestvas maailmasõjas oleks bolsevikega sõlmitud vaherahu ja oleks kadunud üks rinne. 45 Peterburis juhtis revolutsiooni Lev Trotski, kes võtis võimu üle 25.10.1917. Peterburis oli
annaabi.ee 
