oluline autori ühiskondlik-kultuuriline kontekst, haridus, suhtlusringkond, lugemus Teatud kirjanike mütologiseerimine, eriti kaanonilised autorid, nt Shakespeare Fenomenoloogiline lähenemine – autori vaim on kättesaadav läbi tema loomingu Psühholoogiline ja psühhoanalüütiline kriitika – tegeleb autorite eluga, aga ka teatud psühholoogilise arengu seaduspäradega või kõrvalekalletega Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti? 1960ndatel retseptsiooniteooriad Fookus lugemisprotsessil Tekste on sama palju kui on lugejaid Iga lugeja loob oma teose Lugemist mõjutavad ootused Uuriti kuidas ja miks mingit teksti loetakse, lugemispraktikad Kuidas tekst haakub kirjanduse peavooludega, mida selles oluliseks peetakse Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsism ja uus kultuurilugu,
Otsesed ja kaudsed (alateadlikud) seosed. Püütakse mõtestada suurte autorite isiksust läbi nende teoste (Shakespeare). Fenomenoloogiline lähenemine: eeldab, et autori vaim on kättesaadav läbi tema loomingu Psüholoogiline kriitika: tegeleb autorite eluga, aga ka teatud psühholoogilise arengu seaduspäradega või kõrvalekalletega neist, mis tekstides ilmnevad. Sigmund Freud, alateadvuse jõud, seksuaalse arengu faasid. Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti? Lugeja – teose tähenduse määrab lugeja, iga lugeja nö loob oma teose. 1960’ndatel retseptsiooniteooriad,olulisel kohal on lugemisprotsess, see millised on lugeja eelnevad teadmised ja ootused, see kuidas ta loob lugedes oma tähenduse, tekste on sama palju kui on lugejaid. Oluline ka miks mingit teksti loetakse, kuidas uuritav teos seostub peavooluga, mis teeb teksti oluliseks ja loetavaks. Kontekstikesksed lähenemised
Shakespeare, püütakse autori meelelaadi tema teoste kaudu rekonstrueerida. Fenomenoloogiline lähenemine: eeldab, et autori vaim on kättesaadav läbi tema loomingu Psüholoogiline ja psühhonalaüütiline kriitika: tegeleb autorite eluga, aga ka teatud psühholoogilise arengu seaduspäradega või kõrvalekalletega neist, mis tekstides ilmnevad. Sigmund Freud, alateadvuse jõud, seksuaalse arengu faasid. Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti? 1960'ndatel retseptsiooniteooriad fookus lugemisprotsessil tekste on sama palju kui on lugejaid iga lugeja loob nö oma teose lugemist mõjutavad teatud lugejaootused uuriti, kuidas ja miks mingit teksti loetakse, millised on teatud inimrühmade lugemispraktikad (klass, rahvus, sugu jne) milline on olnud mingi teksti retseptsioon (kuidas mingi tekst haakub kirjanduse peavooludega, mida selles oluliseks peetakse)
Analüüsikese võib olla nii autor, teos, lugeja kui kontekst. 3 Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). 4 Autorikesksed lähenemised (milliseid autori elu aspekte peetakse kirjandusteoste tõlgendamisel oluliseks). 5 Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti? Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika). Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? NB! Kirjanduslugu saab uurida mitmete erinevate teooriate ja arusaamade valgusel kirjandusest ja kirjanduse ja ühiskonna ja ajaloo suhtest, sellest annab lühiülevaate kirjandus(aja)loo konspekt.
Kuidas see toimib kirjandusajaloos? Ei ole üks teooria, pigem laiem fookus kirjandusteksti lugemise protsessil Fookus lugejate reaktsioonil, lugeja ootustel Tekstil EI OLE kindlat tähendust, selle määrab lugeja Kirjandusteos omandab positsiooni vastuvõtvas kultuuris just lugemise kaudu Teksti tähenduse loob (vähemalt teatud määral) lugeja Pole olemas üht ‘õiget’ tõlgendust, mis oleks sama kõikidele lugejatele ei teksti osade ega terviku suhtes Erinevad retseptsiooniteooriad: 1) mis on olulisimad lugeja reaktsiooni mõjutavad tegurid 2) millisel määral määrab või piirab tekst lugemisportsessi (nt kas on üldse võimalik rääkida valest/ekslikust lugemisest v tõlgendusest. Ootushorisont on Hans-Robert Jaussi hermeneutilises teoorias võimalik ootus, mis meil teksti reeglite ja kogemuste põhjal tõlgendades tekib. Loo mõistmiseks rakendab lugeja oma eelnevat kogemust ja teadmisi, mida autor juba kirjutades ette kujutab ning seega on ta teadlik lugeja
5. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Analüüsikese võib olla nii autor, teos kui lugeja. Autor – tema tahe, maailmavaade ja elukogemus; teos – kui iseseisev tervik, kujundid, tegelased, kompositsioon, ideestik; lugeja – kirjandusteose tähendus sõltub lugejast, iga lugeja loob oma teose. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad) lugeja tõlgendab oma teksti endast lähtuvalt, teeb ise otsuseid ja valikuid loo kohta. Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika). 6. Mis on tõlgendamine? kitsas tähendus - teksti keeleliste tähenduste määratlemine analüüsi, ümbersõnastamise ja kommentaaride kaudu, fookus eelkõige kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega tekstiosadel
Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Autorikesksed lähenemised (autori biograafiaga seotud aspektid, mida peetakse nende loomingu tõlgendamisel oluliseks). 1 Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti? Kirjandusteose analüüs jaguneb kolmeks: autorikeskne (autori tahe, maailmavaade, elukogemus, sõnum), teosekeskne (kui iseseisev tervik, planeerimata tähenduskihi; tegelaste, kompositsiooni jms analüüs) ja lugejakeskne (teos kui lugeja tõlgendus). Autor. Autor on teose looja. Keskajal oli autor anonüümne, renessansiajal tekstiga seostatud, romantismiajal geenius ja 20. sajandil pigem lugeja alam
6. Retseptsiooniteooria. Ei ole üks teooria, pigem laiem fookus kirjandusteksti lugemise protsessil Fookus lugejate reaktsioonil, lugeja ootustel Tekstil EI OLE kindlat tähendust, selle määrab lugeja Kirjandusteos omandab positsiooni vastuvõtvas kultuuris just lugemise kaudu Teksti tähenduse loob (vähemalt teatud määral) lugeja Pole olemas üht `õiget' tõlgendust, mis oleks sama kõikidele lugejatele ei teksti osade ega terviku suhtes Erinevad retseptsiooniteooriad: 1) mis on olulisimad lugeja reaktsiooni mõjutavad tegurid 2) millisel määral määrab või piirab tekst lugemisportsessi (nt kas on üldse võimalik rääkida valest/ekslikust lugemisest v tõlgendusest Teoreetikud: nn. Konstanzi koolkond (H.R Jauss, W. Iser), J. Culler, S. Fish H. R. Jauss (Konstanzi koolkond) vaatleb kirjandust teksti tarbija ehk lugeja vaatepunktist kirjandus kui loomingut ja selle vastuvõttu põhjuslikult seostav protsess
6. Retseptsiooniteooria. Ei ole üks teooria, pigem laiem fookus kirjandusteksti lugemise protsessil Fookus lugejate reaktsioonil, lugeja ootustel Tekstil EI OLE kindlat tähendust, selle määrab lugeja Kirjandusteos omandab positsiooni vastuvõtvas kultuuris just lugemise kaudu Teksti tähenduse loob (vähemalt teatud määral) lugeja Pole olemas üht ‘õiget’ tõlgendust, mis oleks sama kõikidele lugejatele ei teksti osade ega terviku suhtes Erinevad retseptsiooniteooriad: 1) mis on olulisimad lugeja reaktsiooni mõjutavad tegurid 2) millisel määral määrab või piirab tekst lugemisportsessi (nt kas on üldse võimalik rääkida valest/ekslikust lugemisest v tõlgendusest Teoreetikud: nn. Konstanzi koolkond (H.R Jauss, W. Iser), J. Culler, S. Fish H. R. Jauss (Konstanzi koolkond) vaatleb kirjandust teksti tarbija ehk lugeja vaatepunktist kirjandus kui loomingut ja selle vastuvõttu põhjuslikult seostav protsess
annaabi.ee 
