Miks see on oluline kui ravimeid manustatakse koos? 22. Esmast maksapassazi ei läbi üldse ravimid manustamisel ... a) suu limaskestalt b) peroraalselt c) rektaalselt 23. Enterohepaatiline ringe? Eritumine soolestiku kaudu paljud farmakonid transporditakse aktiivselt läbi maksarakkude verest sappi. Sapiga soolde eritunud ained võivad soolest tagasi imenduda. Selline enterohepaatiline ringe võib pikendada ravimi toimet 24. Mis on ravimi biosaadavus? Biosaadavus retseptoriteni (või verre) jõudnud ja manustatud farmakoni koguste omavaheline suhe (%). Biosaadavust mõjustavad imendumine, metabolism, jaotumine. Reeglina määratakse võrreldes kontsentratsioonikõvera alust ala intravenoossel manustamisel (100%) ja peroraalsel manustamisel. 25. Manustatakse suu kaudu 100 mg tablett, mille biosaadavus on 50%. Palju jõuab tegelikult süsteemsesse vereringesse ravimit? 26. Jaotusruumala on ... a) koed, millesse farmakon tungib b) bioloogiline vedelik,
ja selle põhjused Toiduainete sensoorse hindamise alused Lõhn Lõhn-toidu organoleptiline omadus inimene tajub oma lõhnaanalüsaatori ehk nina abil Lõhnaaistingu tekitab enamasti gaaside segu nuusutamisel satuvad kergestilenduvate ühendite molekulid koos sissehingatava õhuga ninasõõrmetesse, kust kanduvad nina ülemise piirkonna limaskesta haistmisepiteelil asetsevate retseptoriteni, mis reageerivad lenduvate ainete osakestele > lõhna tajumine. Ajju edastatud signaali tulemusena tekib inimesel vastav käitumismuutus söögiisu, hirm, meeldiv emotsioon või vastikustunne. Lõhna tajumine Eristatakse: Nasaalsed lõhnaaistingud lenduvate ainete nuusutamisel (õhu hingamisel läbi nina) Tajutavad lõhnaaistingud;
tasakaalumeel - sisekõrva poolringkanalites paiknevate retseptorite poolt tekitatavad aistingud, mis annavad meile informatsiooni meie pea asendist ja selle liikumisest. nahameeled - rühm meeli, mis annavad meile infot meie vahetu ümbruse kohta(surve, soojus, külmus, valu). Erinevad retseptorid vastutavad kindlate aistingute eest Haistmismeel - õhus olevad molekulid, mida nim lõhnaaineteks, tõmmatakse ninna ja need läbivad ninaõõne, et jõuda retseptoriteni, mis vallandavad haistmismeele. Kindlat tüüpi lõhnaained seonduvad kergemini kindlat tüüpi retseptoritega Maitsmismeel - kui sööme v joome midagi, käivitavad molekulid, mida nim maitsetekitajateks, retseptorites reaktsiooni. Maitsenäsad on keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad maitsepungasid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid. Iga retseptor reageerib vähemalt mingil määral kõikide maitsetekitajatega.
Kui uriin on aluselise reaktsiooniga, siis erituvad paremini nõrgad happed. Rinnapiim on happelisem kui vereplasma, seega erituvad sinna paremini aluselised ained. Imendumist mõjutavad faktorid Lahustamisviis (vesi, õli, suspensioon jne.). Tingimused lahustamiskohal (pH). Kontsentratsioon (kõrgema kontsentratsiooni puhul on kiirem). Manustamiskoha verevarustus, soojus, füüsiline töö, vasokonstriktorid. Manustamiskoha pindala (peensool, kopsud). Biosaadavus Retseptoriteni (või verre) jõudnud ja manustatud ravimi koguste suhe %-des. Praktiseerivat arsti huvitab see rohkem kui imendumine. Mõjustavad imendumine, metabolism ja jaotumine. Määratakse kontsentratsioonikõvera aluse ala põhjal. Intravenoossel manustamisel on biosaadavus 100%. Jaotumine Pärast imendumist jaotub ravim interstitsiaal- ja ekstratsellulaarvedelikes. I faasis koguneb ravim hea verevarustusega kudedesse nagu süda, maks, neerud ja aju. II
vahemikku suudab inimene eristada? (nm) 17. Kirjeldage lühidalt, kuidas toimub Transduktsioon on protsess, kus väliskeskkonnast transduktsioon tulev signaal muundatakse närvisignaaliks. nägemismeeles? Retseptorid paiknevad silma põhjas, teiste rakukihtide taga. Valgus peab läbima need rakukihid kuni jõuab retseptoriteni. Valgussignaali võtavad vastu kolvikesed ja kepikesed ning saadavad selle edasi horisontaalrakkudele, bipolaarsetele rakkidele, seejärel aktiveeruvad amakriinrakud. Retina närviedastuse lõpetavad ganglionirakud, mille aksonid saadavad signaali edasi ajju. Ganglionirakkude aksonid kokku
Millised tegurid seda mõjutavad ja kuidas? Ehk absorptsioon. Ravim jõuab manustamiskohast verre. Mõjutab: · manustamisviisi valik (kiire vs aeglane ja kestev ravitoime) · ravimvorm - vesilahus, õlilahus, suspensioon, tahke aine · tingimused manustamiskohal - pH, soole motoorika, ravimi vastupidavus keskkonnas, mao täituvus · ravimi kontsentratsioon imendumispiirkonnas · manustamiskoha verevarustus · manustamiskoha pindala 6. Mida nimetatakse biosaadavuseks? Retseptoriteni jõudva toimeaine hulga suhe manustatud kogusesse 7 . Mis on esmane maksapassaaz ja millise manustamisega on seda võimalik kas osaliselt või täielikult vältida? Protsessid, mis leiavad aset nii seedetraktis kui ka maksas enne ravimi jõudmist süsteemsesse vereringesse. Vältida: - parenteraalse manustamisega - sublingvaalse manustamisega - osaliselt ka rektaalse manustamisega 8. Kus toimub suukaudse manustamise korral manustatud ravimi nö kadu? 9
Uimastid võivad stimuleerida naudingukeskust ja tekitada naudingutunnet. Dopamiini ja adrenaliini säilitatakse aksoni otstes paiknevates põiekestes. Amfetamiin muudab normaalolekut kolmel erineval viisil. 1. Amfetamiin jõuab verega ajju ja siseneb dopamiini või adrenaliini neuronitesse tagasihaardevalkude abiga. Närvilõpmetes põhjustab amfetamiin kogu adrenaliini ja dopamiini põiekestest väljutamise. Need neurotransmitterid liiguvad seejärel üle sünaptilise pilu teise raku retseptoriteni, viies signaali edasi. 2. Normaalolukorras haarataks dopamiin või adrenaliin tagasihaardevalkude poolt aksonisse tagasi, ent amfetamiin blokeerib selle protsessi. Normaalolukorras lammutaks dopamiini või adrenaliini MAO, ent amfetamiin blokeerib ka selle protsessi. Kuna kokaiinil seda efekti pole, on amfetamiini mõju kokaiini omast kestvam. Nendel kolmel põhjusel jääb suur hulk dopamiini ja adrenaliini sünapsidesse ja see vahendab
- Kontsentratsiooni suurenedes suureneb ravimiga reageerinud etseptorite hulk ja toime intensiivsus, mis on võimalik vaid kindlas kontsentratsioonide vahemikus - Peale kõikide retseptorite sidumist ei saa ravimi kontsentratsiooni edasie suurendamine enam toimet intensiivistada - Kontesentratsiooni suurenedes suurenevad nii peatoime kui ka kõrvaltoimed - Ravimi kontsentratsioon organismis oleneb; manustatud aine kogusest ja aine jõudmisest retseptoriteni Ravimi toimivus - Ravimi annus – alalävine ja toimiv annus Toimiv annus – minimaalne toimiv, terapeutiline, toksiline ja surmav annus Ravimi manustamise korduvus - Ravimi korduv manustamine – toime tugevnemine, toime nõrgenemine - Toime nõrgenemine – korduval manustamisel võib farmakoni toimivus nõrgeneda ja lõpuks kaduda Ravimsõltuvus Tunnused: psüühiline, füüsiline sõltuvus, tolerantsuse suurenemine, isiksuse muutumine
läbi organelli membraani · Mitokondriaalne signaal sisaldab 3-5 positiivselt laetud AH-t, mis on vaheldumisi hüdroksüleeritud AH- ga (Ser või Thr) 29 22. Mitokondriaalne membraanitransport Transporditavad valgud peavad olema lahti pakitud. Tsütosoolsed chaperonid transpordivad mitokondriaalsed valgud kanal-seotud retseptoriteni. Mitokondriaalsed valgud seotakse kas mitokondriaalset importi stimuleeriva faktori (MSF) või Hsc70 valkudega- hoiab ära agregatsiooni Mitokondriaalsete valkude membraanist läbiviimine kasutab energiat · ATP energiat tsütosoolis · Prootonite gradienti (proton- motive force) sisemembraanist läbiviimisel · ATP energiat maatriksis Erinevad mitokondriaalsed valgud kasutavad transprodiks submitokondriaalsetesse struktuuridesse erinevaid radu
annaabi.ee 
