Uurimistöö pealkiri Ülevaade Mis oli küsitluse eesmärk? Keda küsitleti? Millised olid küsitluse tulemused? SISSEJUHATUS Mis eesmärgil küsitlust läbi viidi ja milline oli hüpotees? Millistele teoreetilistele alustele tugineti? Kuna ja kes on veel taolisi küsitlusi läbi viinud ning millistele tulemustele nad jõudsid? MEETOD Respondendid. Metoodika. Millist küsimustikku või ankeeti kasutati? Küsimustiku või ankeedi kirjeldus. Protseduur. Kuidas küsitlus läbi viidi? Milline oli küsitluse käik? TULEMUSED Kirjeldatakse saadud tulemusi ja esitatakse tulemusi graafiliselt ning tabelitena. ARUTELU Antakse hinnang hüpoteesi kinnituse kohta. Arutletakse selle üle miks tulemused olid just sellised nagu
kättesaadavus pimedale sobivas vormis. Käsitleti nägemispuudeliste hoiakuid ja hinnanguid tööhõiveküsimustele. Selgus, et aktsepteeritavad oleksid nii töö vabal turul kui ka nn kaitstud tööl. Antud uurimuse empiiriline materjal kinnitas indiviidikeskse lähenemise vajadust nägemispuudega inimeste tööhõiveprobleemide lahendamiseks ja vajalike tugisüsteemide loomist. Järgnevalt loetelu ametitest, mida nägemispuudega respondendid uurimuse läbiviimise ajal pidasid: massöör, õpetaja, kasvataja, treener, klubitöötaja, klaverihäälestaja, ettevõtja, administraator, mööblirestaureerija, ajaloolane, ühingu juhataja, harjade valmistaja. Lisada võiks veel matemaatiku, nahakunstniku, koristaja, hooldustöötaja (sanitari) positsiooni, mida mainiti varem tehtud tööde nimistus. Erinevate allikate alusel võib väita, et loetelu töökohtadest, kus töötavad pimedad või vaegnägijad, on ülaltoodust oluliselt pikem
religioosne taust jne. 4. Lumepalli-meetod – kasutatakse, kui valimit on raske koostada või seda ei eksisteerigi. Sel juhul valib uurija üks-kolm sobivat respondenti ning palub neil oma küsimustik edastada samadele tunnustele vastavatele inimestele. Ehk nagu lumepall kasvab, kasvab ka respondentide arv. Samas ei saa selle meetodi kohta öelda, et see oleks juhuslik või piisavalt esinduslik. Respondendid on vabatahtlikud ja valmis koostööd tegema, ent nad võivad esindada mingeid kindlaid seisukohti teatud küsimustes vms. Esinduslik valim kajastab üldkogu piisava täpsusega. Esinduslik valim peaks olema piisavalt suur, kõigil objektidel peab olema võimalus valimisse sattuda ja peab esindama seesmist struktuuri ehk klasside vahekorda. (Kalle Remm, i.a) 3. Mis teeb uurimistulemuse paikapidavaks? Mis teeb uurimuse usaldusväärseks?
Küsimustiku andmetele toetudes saab loetleda peamise, mida noored arvavad, et kanep mõjutab. Esimestena nimetati käitumist, mälu ja suhteid, keskmiselt 25%. Seda, et kanep 13 muudab loomingulisemaks arvas 19%. Vabavastustest tõstab töö autor esile veel selle, et noorte arvates kanep: muudab maailmavaadet, soodustab tutvumist uute inimestega, avardab mõttemaailma, muudab sõbralikumaks. Samas olid kõik respondendid ühel meelel selles, et kanep omab alati mingisugust mõju. Küsitluse vastuseid analüüsides saab järeldada, et respondendid suhtuvad kanepi tarbimisse kui millessegi tavapärasesse ja see ei põhjusta seltskonnas või sõpruskonnas reeglina väljatõrjumist. Samuti saab uurimistöö ankeetküsitluse andmete põhjal järeldada, et vastanud 14-19-aastased koolinoored on teadlikud kanepi mõjudest, kuid see ei takista neil seda tarbimast
Lisaks eelmainitule kasutatakse fookusgruppe veel ka järgmistes kasutusaladel: · poliitika · kogukonna hindamine · asutuse hindamine · massimeedia analüüs · grupianalüüs · karjäärinõustamine · äri alustamisel · nõudluse määramisel · tarbijaskonna laiendamisel Fookusgrupi intervjuu meetodi eeliseks võrreldes süvaintervjuuga on see, et uurija ei suhtle inimesega üks-üheselt, vaid respondendid stimuleerivad üksteist vastastikku. Samuti on kliendil võimalik jälgida grupivestlust, seda tehakse tavaliselt videokaamera vahendusel või peegelseina abil, et kliendi kohalolek ei mõjutaks antavaid vastuseid. 3 FOOKUSGRUPI ESITLEMINE Enne fookusgrupi kokkupanemist tuleks käsitletava teema põhjal panna kokku intervjuu juhis. Juhises tuuakse välja arutelu teema ja küsimused, mille abil vajaliku teabeni jõuda. Lisaks
kolledži tudengeid delinkventidega, kes olid läbinud noortekohtu. Selgus, et mõlemad grupid olid sarnaselt sooritanud õigusvastaseid tegusid nooremas eas • 1947. a uuring (Wallershtein and Wyle) näitas, et õiguskuulekatestkeskklassi inimestest 99% tunnistasid, et nad on pannud toimevähemalt ühe kuriteo. • 1957. a James F.Short, and F.Ivan Nye tegid nimekirjadelinkventsetest tegudest, mida respondendid pidid anonüümselttäitma. Leidsid, et käitumishälbed on laialt levinud kõikidesklassides, mis oli mõnevõrra vastuolus ametliku statistikaga, kusolid ülekaalus alamklasside esindajad. Eesmärk Saada pilt toimepandud kuritegudest ja õigusrikkumistest. 2. Self-report (enesekohesed) uuringuid kasutatakse regulaarselt selleks, et arendada ja kontrollida teooriaid kuritegeliku käitumise põhjustekohta. Nt. Seda on kasutanud T. Hirschi sotsiaalsete sidemete teooria (soci
Kõikidele respondentidele antakse samad küsimused ja nende vastused on tihti piiratud alternatiivide loeteluga. Küsitlusel pole varjatud eesmärki ja kõik vastajad saavad aru teema eesmärgist. Taoline formaat välistab küsitleja mõju tõstes seega uuringu usaldusväärsust, kuna kõikidele respondentidele esitatakse samad küsimused. Küsitluse tulemusi on lihtne kodeerida töödelda ja interpreteerida. Puuduseks on alternatiivsete võimaluste piiratus- respondendid ei saa täiendada oma vastuseid ja intervjueerija ei saa võtmeküsimustes sügavamale minna; · struktureeritud, varjatud (structured, disguised) küsitlused. · mittestruktureeritud, varjamatud (unstructured, undsiguised) küsitlused. See variant sobib hästi hoiakute uurimiseks. Seda formaati võib kasutada nii üks-ühe kui ka grupiintervjuudes. Kasutamise edu sõltub eelkõige intervjueerijast- moderaatorist, kes formeerib küsimused ja tõlgendab tulemused:
juhuslikult tekkinud protsesside tulemusi Muutujate kontrollimine - reeglina kontrollitakse muutujaid kas eksperimentaalse meetodi abil või „statistiliselt“ cross-case analüüsi alusel suure valimi või populatsiooni baasil Vajadus uurida asju, mida ei saa mõõta Mis juhtub tavaliselt, reaalsetes tingimustes, mitte eksperimendi ajal? Vajadus vaadelda seda, mis juhtub, mitte seda, mida arvavad juhtunust respondendid, kes vastavad struktureeritud küsimustiku või intervjuu ajal Vajadus võimaldada inimestel rääkida nii nagu nad ise seda sooviksid, kasutades oma sõnavara, et mõista nende enda perspektiivi Oht, et kvantifitseerimise käigus kaob keskse kontseptsiooni tähendus Arusaamine, et muutujate analüüsile keskendudes, kvant. uurimuses ignoreerib sotsiaalse tegelikkuse keerulist, juhuslikku ja kontekstist sõltuva iseloomu ja
sotsiaalse klassi hindamiseks. 8.8. Kuidas sotsiaalset klassi hinnata / määrata? Defineerimise mitu võimalust: kasutada inimese reputatsiooni kogukonnas, kasutada tema eluviisi või inimese enda klassikuuluvuse määratlust, määrata mitmesuguseid SESi indekse. Sotsioloogidele tihtipeale aga kasutuskõlbmatud. Konfliktiteoreetiliselt keskendutakse inimese töökohale - tootmise sotsiaalsetele suhetele. Oma klassikuuluvuse määratlemisel kasutavad respondendid üldjuhul standardseid objektiivseid muutujaid, kuid lisaks võtavad arvesse tootmise sotsiaalsete suhete mitmesuguseid karakteristikuid. 8.9. Mis on klassiteadvus? Tekib, kui klassiteadlikkus muutub inimese enesemääratlusele ja tema poliitilistele eelistustele kesksekt mõju avaldavaks teguriks ning kui inimesed näevad oma klassihuve vasutseisvatena teiste klasside klassihuvidele. 8.10. Mis on sotsiaalne stabiilsus? mobiilsus
Intervjuud saab klassifitseerida: 1. Lähtudes intervjuu eesmärgist: 1) Arvamuste ja suhtumiste intervjuu - eesmärk välja selgitada inimeste arvamused või nende reaktsioonid nähtuste ja sündmuste suhtes. 2) Dokumentaalne intervjuu - eesmärk taastada mingid minevikufaktid, reprodutseerida sotsiaalsed sündmused pealtnägijate või vahetute osaliste küsitlemise teel. 2. Liigendus respondentide tüübi alusel: 1) Vastutavad isikud kui respondendid - need on isikud, kes oma erilise sotsiaalse positsiooni tõttu võivad kas lubada või keelata uuringu läbiviimist oma asutuses. Intervjuu vastutava isikuga - eesmärk tekitada vastutava isiku huvi uuringu vastu 2) Eksperdid - isikud, kes tingituna professionaalsest ettevalmistusest või ametiseisundist on kompetentsed ja informeeritud uuritava probleemi valdkonnas. Ekspertide intervjueerimise eesmärgiks on saada maksimaalselt ja
annaabi.ee 
