Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"reservaadis" - 11 õppematerjali

Washingtoni osariik
6
doc

Washingtoni osariik

peamiselt laavast, koosnev tasane või lainjas kuiv Columbia platoo, mille kõrgus on 150-600 m. Seda äärestavad põhja poolt Okanogani mägismaa ja kagust Blue Mountains. Kaskaatides asub Saint Helensi vulkaan. Suurimad jõed on Columbia ja tema lisajõed (Snake River, Yakima), järvi on üle 900. Jõed on energiarikkad (u. 20% USA vee-energiavarust) ja voolavad kohati sügavais kanjoneis.Põliselanikke on u. 80 000, neist üle poole elab 27 reservaadis. Osariigi majandus tugineb põllu- ja metsamajandusele ning hüdro- energeetikale, kaevandatakse kivisütt ning vähesel määral tsingi-, plii- ja uraanimaaki. Suurimad jõujaamad asuvad Columbia jõel. Elektrienergiat tarbivad elektrokeemiatööstus ja elektrometallurgia (sh. alumiiniumi- sulatus). Töötleva tööstuse põhiharud on lennuki- ja kosmose- (Boeing Company tehased Seattle´is), puidu-, paberi- ja toiduainetööstus ning laevaehitus. Hanforgis on suur tuumauurimiskeskus

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
Pandad
2
docx

Pandad

Aastail 1974-1989 raiuti Hiina kesk- ja lõunaosas bambusmetsi, et rajada uusi asulaid ja põlde. Nüüd on panda asulad range kaitse all ning on tunnistatud reservaatideks (kaitsealadeks). Praegu on panda suurimaks probleemiks üksikute populatsioonide isoleeritus. Kokku on Hiina mägedes 13 reservaati, mis on üksteisest võsastike ja põldudega eraldatud, mis teeb asukate vaba rändamise ja paaritumise võimatuks. Kuigi ühes reservaadis elava populatsiooni arvukus on maksimaalselt mõnikümmend pandat, toimub lähisuguluses olevate isendite ristumine, mis mõjub väga ebasoodsalt populatsiooni geneetilisele mitmekesisusele. Suur panda paljuneb väga aeglaselt. Emasloom sünnitab vaid ühe poja. Kaksikute sünni korral pühendab ema tähelepanu vaid ühele pojale, teine aga sureb nälga. PANDAD VANGISTUSES Pandat kirjeldati esmakordselt 1869. aastal. Esimene elus panda püüti kinni 68 aastat hiljem. 1936

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
Pandad
7
doc

Pandad

Aastail 1974-1989 raiuti Hiina kesk- ja lõunaosas bambusmetsi, et rajada uusi asulaid ja põlde. Nüüd on panda asulad range kaitse all ning on tunnistatud reservaatideks (kaitsealadeks). Praegu on panda suurimaks probleemiks üksikute populatsioonide isoleeritus. Kokku on Hiina mägedes 13 reservaati, mis on üksteisest võsastike ja põldudega eraldatud, mis teeb asukate vaba rändamise ja paaritumise võimatuks. Kuigi ühes reservaadis elava populatsiooni arvukus on maksimaalselt mõnikümmend pandat, toimub lähisuguluses olevate isendite ristumine, mis mõjub väga ebasoodsalt populatsiooni geneetilisele mitmekesisusele. SUURE PANDA PÄÄSTMISEKS ETTEVÕETUD AKTSIOONID Hiinlased on oma suure panda üle uhked. Hiinas on loodud mitu teaduskeskust, mille ülesandeks on looduses elavate pandade jälgimine. See võimaldab nende eluviisi ja toitumisharjumustega tutvuda ning võtta

Loodus → Loodusõpetus
14 allalaadimist
Referaat - Matsalu rahvuspark
9
doc

Referaat - Matsalu rahvuspark

Luhaniitudele saab pilgu heita Kloostri vaatetornist. Luhal liikumine on lubatud vaid luha hooldustööde tegijatele. Saared Rahvuspargi Väinamere ossa jääb ligi 50 meresaart ja laidu, saartevöönd eraldab ka Matsalu sise- ja kesklahte. Saartel pesitsevad külg-külje kõrval meri-, hõbe- ja kalakajakad, hahad, tõmmu- vaerad, hallhaned, kühmnokk-luiged, tiirud, meriskid, liivatüllid jpt. Tondirahul pesitseb Matsalu suurim kormoranikoloonia. 7 Väinamere väikesaart on reservaadis, ülejäänud saared on sihtkaitsevööndis ja inimeste viibimine neil saartel on keelatud. Rannik Rannajoone kogupikkus koos saartega on ligikaudu 165 km. Merele avatud rannad on enamasti kiviklibused, varjulisemad rannad mudased ja roostunud. Rannaniitude pindala on kokku ligikaudu 3000 hektarit, olles seega ühed suurimad omataolised Euroopas. Karjatamine on üks lihtsam ja loomulikum viis rannikualade lagedana hoidmiseks. Karjatatavad madalmurused rannaniidud on

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Kesk Eesti tasandik
12
doc

Kesk Eesti tasandik

puisniidu ja soodega, vaadelda linde ja õppida tundma taimi. Rajad osaliselt kattuvad, igaüks saab valida võimetekohase. Looduskaitseala idaosas on neli matkarada ja lääneosas üks. Mõned neist muutuvad märjal ajal raskesti läbitavaks, kummikud on märgalal peaaegu alati soositud. Kehtivaid piiranguid järgides on külastajal võimalik liikuda looduses ka väljaspool matkaradu, kuid igal ajal igale poole ei pääse. *Inimesed ei ole oodatud Linnusaare reservaadis. * Endla järv ja Sinijärv kuuluvad sihtkaitsevööndisse, kuhu minekuks on alati vaja looduskaitseala luba. Järvedele ei saa lindude pesitsemise ajal. * Telkimiseks ja lõkke tegemiseks on lõkkealusega laagripaigad. * Kaitseala külastamine eeldab loodushoidlikku mõtteviisi. · PÕLTSAMAA ROOSIAED Roosiaias kasvab üle 3000 roosiistiku ning erinevaid roosisorte on kollektsioonis kokku ligi 900 (pargi-, põõsa-, roni-, mini-, teehübriid jpt). · KIRNA MÕIS

Geograafia → Geograafia
38 allalaadimist
Videvik-Twilight
8
docx

Videvik (Twilight)

Edwardi lahkumist. Mootorratastega sõites kuuleb Bella jällegi Edwardi häält oma peas. Ta mõistab, et kuuleb Edwardi häält, kui ta ohus on. Bella kuuleb Edwardi häält ka siis kui ta välul Laurenti kohtab ütleb ta , et Victoria tahab Bellale kättemaksta. Laurent valmistub Bellat tapma kui viis suurt hunti hakkavad teda taga ajama. Bella saab teada , et Sam Uley tegeleb mingisuguse kultusega.Jacob kardab, et Sam teeb midagi noortega reservaadis ja , et tema on järgmine.Kui Jacob ühel päeval oma sõpruse Bellaga lihtsalt katksetab, siis arvab Bella, et sellel on midagi pistmist Sami ja tema kambaga.Kui Jacob näeb, kui endast väljas Bella on, siis palub ta tütrukul ära arvata, et kes ta on. Lõpuks mõitstatab Bella selle välja -Jacob on libahunt.Jacob räägib Bellale, et Sam on samuti libahunt ja see tema kamp oli hoopis libahuntide kari La Pushis. Ta ütleb , et nende ülesanne on kaitsta reservaati ja nad

Kirjandus → Kirjandus
12 allalaadimist
Visuaalne antropoloogia loengud
33
docx

Visuaalne antropoloogia loengud

24 maailmast objektiviselt. Annab endasi tundeid ja suhtumusi, mida filmitegija ei suuda kontrollida, sageli on need alateadlikud suhtumised, mida ei osata isegi sõnastada. Iga film on mingismõttes autobiograafia ­ näitab midagigi filmi tegijast, eriti kuna filmitegijad ei ole professionaalid. Järgmise sammuna organiseeris Worth 1966nda aasta suvel filmitegemise projekti Arizonase Pine Springi nimelises külas, mis asub Navaho reservaadis ­ kes on Põhja-Ameerika suuremaid ja elujõulisemaid indiaanigruppe, neil on hõimuvalitsus; reservaadis on uraani ja naftat, maavarade kaevandamise tulud on aidanud hõimu tugevdada. Eesmärk uurida, mis juhtub kui anda mingisse kindlasse gruppi kuuluvatele inimestele kaamera kätte ja lasta neil teha oma film, mis on siis tulemus? Kas on võimalik öelda, et erinevates kultuurides tulevad filmid teistsugused, kas filmikeel on erinev. Projektist võtsid osa ka

Antropoloogia → Visuaalne antropoloogia
6 allalaadimist
Keskkonnakaitse üldkursus
32
docx

Keskkonnakaitse üldkursus

Valitseja nõusolek järgmisteks tegevusteks püsielupaiga ja looduse üksikobjekti kaitsevööndis: detailplaneeringu ja üldplaneeringu kehtestamine nõusoleku andmine väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; jahiulukite söötimine. Valitseja nõusolek antakse kui: tegevus ei ole vastuolus kaitse-eesmärgi saavutamisega ega ei kahjusta kaitstava loodusobjekti seisund. Kaitsealal (v.a reservaadis) või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks. Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul.  Kaitsekohustuseteatis: Teabedokument maaomanikule – pruunkaru talvituspaik või I kat liigi isendite kasvukoht/elupaik. Teave: 1) kaitstava loodusobjekti kohta; 2) kaitse eesmärk; 3) LKS

Loodus → Keskkonnakaitse
15 allalaadimist
Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine
42
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus (kordamisküsimuste põhine)

Looduskaitseala ­ looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ning haruldaste ja hävimisohus olevate ja/või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Reservaat ­ kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Reservaadis on keelatud igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine; inimeste viibimine, va järelevalve-, teadus- ja päästetöödel. 13 Sihtkaitsevöönd ­ kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. S-i metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse. Kaitse-eeskirjaga on inimeste viibimine keelatud.

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
47 allalaadimist
Sinise planeedi projekt
110
pdf

Sinise planeedi projekt

Nad väidavad, et Jeesus oli nende pingutuste produkt. Tulnukad on enda väitel varustatud tõenditega ning nad väidavad, et neil on "seade", mis võimaldab neil näidata heli ja pilti suvalisest ajaloo punktist mida nemad või meie soovime näha. TULNUKATE BAASID eksisteerivad nelinurksetel territooriumitel Utah-is, Colorado-s, New Mexico-s ja Arizona-s. 1972 a. kirjeldati 6 baasi, mis kõik asuvad indiaani reservaadis ja kõik need asuvad nelinurksel territooriumil. Baas, mis oli Dulce lähedal, oli üks nendest, (samuti baasid Californias, Nevadas, Texases, Floridas, Maineis, Georgias ja Alaskal). LAEVADE TAASTAMINE ­ See dokument väitis, et paljud laevad on taastatud. Laevad, mis on pärit varasematest aegadest (Roswell, Aztec, uuesti Roswell, Texas, Mexico ja teistest paikadest), nendest räägime hiljem. RÖÖVIMISED ­ Röövimisjuhtumeid oli ammu enne 1972 a. Juba varajased tsivilisatsioonid

Filosoofia → Filosoofia
42 allalaadimist
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

selgitas   kuidas   lapse   arengukeskkond   (tema   vanemad,   nende kasvatustraditsioonid,   suguvõsale   omased   kasvatusviisid, normihierarhia jne.) mõjutab isiksuslikku arengut. Läbi oma isiklike kogemuste   (immigrant,   kokkupuude   erinevate   kultuuridega)   Mõistis Erikson,   et   Freudi   teooriat   tuleb   kaaluda,   võttes   arvesse ühiskonnamõjutusi   inimesele.   Tüdruk,   kes   kasvab   üles   Siuxi indiaanlaste   reservaadis,   kus   teda   õpetatakse   teenima   oma  tulevast kütist abikaasat on oma  arengult erinev, kui seda on tüdruk, kes on saanud   kasvatuse   sajandialguse   Viinis   jõukas   juudi   peres.   Sellised olid aga enamik Freudi patsiente. Samuti märkab Erikson, et Freud vaatab   ühiskonnale,   kui   millelegi   negatiivsele.   Freud   näeb 29

Psühholoogia → Arengupsühholoogia
224 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun