- agressiivsus ja populatsiooni tihedus: eeldatakse, et populatsiooni suur tihedus või ülerahvastatus viib agressiivsuse kõrgele tasemele. Seda efekti on seostatud patoloogilise reaktsiooniga stressile aga ka adaptatiivse käitumisega, mis limiteerib populatsiooni suurenemist. - füsioloogilised faktorid ja agressiivsus: kuigi ei ole otseselt agressiivsuse füsioloogilist teooriat, on leitud endokrinoloogiliste faktorite, eriti reproduktiivsete hormoonide taseme olulist mõju agressiivsele käitumisele. Psühholoogilised teooriad Selle nimetuse alla koondatakse tavaliselt kõige erinevamaid teooriaid, millest osade puhul on raske tõmmata selget eristavat joont psühholoogia, etoloogia ning sotsiobioloogia mõnede aspektide vahele. Selle spektri teises otsas on seisukohad, millel on vähene bioloogiline sisu ja mis üldjoontes lähtuvad
- agressiivsus ja populatsiooni tihedus: eeldatakse, et populatsiooni suur tihedus või ülerahvastatus viib agressiivsuse kõrgele tasemele. Seda efekti on seostatud patoloogilise reaktsiooniga stressile aga ka adaptatiivse käitumisega, mis limiteerib populatsiooni suurenemist. Tiheliolek muudab agressiivseks. - füsioloogilised faktorid ja agressiivsus: kuigi ei ole otseselt agressiivsuse füsioloogilist teooriat, on leitud endokrinoloogiliste faktorite, eriti reproduktiivsete hormoonide taseme olulist mõju agressiivsele käitumisele. Testosteroon. Psühholoogilised teooriad Selle nimetuse alla koondatakse tavaliselt kõige erinevamaid teooriaid, millest osade puhul on raske tõmmata selget eristavat joont psühholoogia, etoloogia ning sotsiobioloogia mõnede aspektide vahele. Selle spektri teises otsas on seisukohad, millel on vähene bioloogiline sisu ja mis üldjoontes lähtuvad eeskätt inimese käitumisest, mitte võrdlevatest uurimustest teiste liikidega,
- agressiivsus ja populatsiooni tihedus: eeldatakse, et populatsiooni suur tihedus või ülerahvastatus viib agressiivsuse kõrgele tasemele. Seda efekti on seostatud patoloogilise reaktsiooniga stressile aga ka adaptatiivse käitumisega, mis limiteerib populatsiooni suurenemist. - füsioloogilised faktorid ja agressiivsus: kuigi ei ole otseselt agressiivsuse füsioloogilist teooriat, on leitud endokrinoloogiliste faktorite, eriti reproduktiivsete hormoonide taseme olulist mõju agressiivsele käitumisele. Psühholoogilised teooriad Selle nimetuse alla koondatakse tavaliselt kõige erinevamaid teooriaid, millest osade puhul on raske tõmmata selget eristavat joont psühholoogia, etoloogia ning sotsiobioloogia mõnede aspektide vahele. Selle spektri teises otsas on seisukohad, millel on vähene bioloogiline sisu ja mis üldjoontes lähtuvad
nelinurgad, pereväärtuste erinev mõistmine. ROLLID on sageli konfliktis- meestele on oluline eduelamus, abikaasa või isa roll ei ole esmatähtis. Naistel võivad põrkuda kokku ema- ja nn karjäärinaise roll. Rahunemisperioodi hilistel 30-tel , kui inimesed on konkreetsetes rollides sisse seadnud ning alustavad arenemist ja töötamist oma isikliku tulevikunägemuse suunas. 40.-59 ELUAASTAD Keskmine täiskasvunu iga Füüsiline areng: - bioloogiline muutus toimub reproduktiivsete võimete osas - keskmiselt 40-date lõpus ja 50 date algul naiste menopaus(peatuvad menstruatsioonid ja kaotavad viljakuse, sellega kaasneb naissuguharmooni östrogeeni produksiooni langus, sümptomiks on kuumad hood) - menopausi süüdistati varem hulga psühholoogiliste sümptomite, kaasa arvatud depressiooni põhjustamises. Nüüd sellised probleemid tekkivad on põhjustatud rohkem naiste reaktsioonist "vanasse" jõudmisel noorust väga
eoskuhjadeks e. soorusteks. Tavaliselt lehtede alumisel pinnal, harvem eraldi lehel Umbes 11000 liiki 27. Sõnalgtaimede elutsükkel, sugukonnad Sugukonnad: sõnajalalised, naissteõnajalalised, kilpjalalised, osmundalised, soosõnajalalised, raunjalalised, roodjalalised, imaralised Loeng 10 28. Seemnetaimed Gametofüüt redutseerunud, pole enam iseseisev organism. Areneb sporofüüdi peal ja on ümbritsetud sporofüüdi kaitsvate reproduktiivsete kudedega. Gametofüüt sõltub toitumises täielikult sporofüüdist Viljastamiseks pole enam vaja vett, sest on tekkinud tolmuterad ja tolmutorud. Spermiumid on liikumatud, viiakse tolmuterades õhu kaudu munarakuni – tolmeldamine toimub tuule või loomade abil Seemnete teke. Sügoodist (viljastatud munarakk) areneb toitainetega varustatud embrüo ehk idu, mis on pakitud erinevate kestade vahele ja moodustab seemne. Seemnes on idu kaitstud
Pärast testimist kasutatakse ülekandeks emakasse ainult terveid embrüosi -Esmakordselt kasutati 1968 küülikutel soo määramisel.Kasutati peamiselt loomapidamises soovitud sooga järglaste saamiseks. Inimesel kliinises diagnostikas algselt pärilike ensümaatiliste defektide (SCID, Lesch-Nyhani ja Tay-Sachsi sündroom) testimiseks. Alates 80a. seoses PCR ja FISH tehnikate arenguga kiire edasiminek. -Momendil kasutatakse erinevat tüüpi reproduktiivsete riskide puhul (X-liitelised retsessiivsed haigused; Xseoselised haigused, kromosomaalsed aberatsioonid) ning viljatute paaride IVF puhul. -Alternatiivideks näiteks spermadoonorite(munarakudoonorite) kasutamine -Diagnostikamaterjalina PGD puhul kas polaarkehad ja hilised (ca. 300) või varajased (8- 16 rakku) blastomeerid. 20.Fertiilsuse säilitamise võimalused Fertiilsuse säilitamise võimalused naistel: -Munarakkude krüopreservatsioon kasutatakse eelkõige vähihaigete puhul aga ka
vähem ilmsed. Pikaldasemalt toimivad. Sotsiaalsed muutused nii lahknevad, et keeruline on neid kategoriseerida. Bioloogiline- 18-25- inimeste jõud füüsiliselt kõige suurem. Refleksid on kõige kiiremad. Reproduktiivsed võimed kõige kõrgemal tasemel, haigestumus kõige madalam. 25-... hakkavad aset leidma kvantitatiivsed muutused. Keha toimimine efektiivsuse osas langeb (refleksid), vastupanuvõime haigustele langeb, reproduktiivsus hakkab langema. Peamine muutus reproduktiivsete (järglased) võimetega seotud. Meestel mitte, just naistel. Meestel vananemise protsessid sujuvamad. Psühholoogilised raskused omistatakse mitte füüsilisse taandarengusse vaid sotsiaalse keskkonna poolt nooruslikkuse liialdatasu standarditele mitte vastavusele. D.Levison- 1986- täiskasvanu arengu mudel- neljakümne mehe peamiste elusündmuste uurimisel (kõigepealt mehed, hiljem naised).
Pikaldasemalt toimivad. Sotsiaalsed muutused nii lahknevad, et keeruline on neid kategoriseerida. 18-25- inimeste jõud füüsiliselt kõige suurem. Refleksid on kõige kiiremad. Reproduktiivsed võimed kõige kõrgemal tasemel, haigestumus kõige madalam. 25-... hakkavad aset leidma kvantitatiivsed muutused. Keha toimimine efektiivsuse osas langeb (refleksid), vastupanuvõime haigustele langeb, reproduktiivsus hakkab langema. Peamine muutus reproduktiivsete (järglased) võimetega seotud. Meestel mitte, just naistel. Meestel vananemise protsessid sujuvamad. Vanadus Bioloogiline- kõige ilmsem on silmaga nähtav- nahk kortsus, juuksed heledamaks, hambumus, lülisammas võib kõverduda, meelte teravus (nägemine, kuulmine, maitsetundlikkus- hapu ja kibe püsivad kauem suus aga magus ja soolane kaovad), reaktsiooniaeg aeglustub, füüsiline vastupidavus langeb. Vastuvõtlikkus haigustele suureneb, füüsilise koormuse järgne taastumine aeglasem
eoskuhjadeks e. soorusteks. Tavaliselt lehtede alumisel pinnal, harvem eraldi lehel. Umbes 11000 liiki 26. Sõnalgtaimede elutsükkel, sugukonnad Sugukonnad: sõnajalalised, naissteõnajalalised, kilpjalalised, osmundalised, soosõnajalalised, raunjalalised, roodjalalised, imaralised 27. Seemnetaimed SEEMNETAIMED Gametofüüt redutseerunud, pole enam iseseisev organism. Areneb sporofüüdi peal ja on ümbritsetud sporofüüdi kaitsvate reproduktiivsete kudedega. Gametofüüt sõltub toitumises täielikult sporofüüdist. Viljastamiseks pole enam vaja vett, sest on tekkinud tolmuterad ja tolmutorud. Spermiumid on liikumatud, viiakse tolmuterades õhu kaudu munarakuni – tolmeldamine toimub tuule või loomade abil .Seemnete teke. Sügoodist (viljastatud munarakk) areneb toitainetega varustatud embrüo ehk idu, mis on pakitud erinevate kestade vahele ja moodustab seemne. Seemnes on idu kaitstud keskkonna mõjude eest ja
annaabi.ee 
