Idablokk- NSV Liit, tema sõltlasriigid ja kommunistlikud liitlased 1945-1991 Ideoloogia- Poliitikat, majandust ja ühiskonna puudutav süsteemne ideedekogum Ideoloogiline- Ideoloogiat väljendav. Industrialiseerimine- Suurtööstuse arendamine Inflatsioon- Raha ostujõu langus ja hindade tõus Integratsioon e lõimumine- riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö Julgeolekuorganid- Nõukoguliku võimustruktuuri luure- ja repressiivorganid, nõukogude vägivallapoliitika elluviijad. Koalitsioonivalitsus- Erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. Kolhoos- Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. Kolmas maailm- Külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka.
Inimsusevastas ed kuriteod Eestis Sken Selge Sisukord • Inimsusevastased kuriteod enne Nõukogude okupatsiooni • Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal • Saksa okupatsiooni aastatel • Nõukogude okupatsiooni ajal pärast II maailmasõda • Kolonisatsioon Inimsusevastased kuriteod enne Nõukogude okupatsiooni • 1918. aastal punane terror-Punaarmee • Repressiivorganid, tapeti umbes 600 inimest • Valge terror- Eesti Vabariigi võimukandjad Inimsusevastased kuriteod Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal • NSVL okupeeris Eesti Vabariigi 17.juunil 1940 • Repressiooniorganid-arreteerimine ja Eestist välja saatmine, hukkamine või vangistus • Juuniküüditamine-1941.a 14-16 juuni, ning 17 juuni viidi välja • Küüditatud olid erinevad inimesed, kokku umbes 10 000 inimest • Hävituspataljonidesse kuulus umbes 6000 inimest,
Et loomevabadus püsiks, asutati 1925. aasta Kultuurikapital, mis on valitsusest sõltumatu. Nende tegevuse eesmärk kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine. Üldreegel on, et mida ebademokraatlikum on võim, seda rohkem tuleb riigilt kunstnikele tellimusi. Loomeinimesed Leidus kunstnikke, kes südametunnistuse piinadeta astusid võimu teenistusse. Mõned valisid vaikimise, kuigi vaikimine polnud lihtne, sest repressiivorganid tõlgendasid seda nõukoguvaenulikkusena. Valmis arvukalt otseselt valelikke propagandistlike teoseid. -romaanid -filmid -näidendeid -luuletused -Evald Okase pannoo 1980. aastatel taastus sõna- ja loomevabadus Aitäh kuulamast!
Saksamaa: 1919-1933 oli Saksamaa demokraatlik vabariik e Weimari vabariik; pettumus Versailles' süsteemis, tingimusi peeti ebaõigasteks ning toetati juhte, kes lubasid ülekohtu lõpetada; majandus ei suutnud rahuajaga kohaneda; tekkis hüperinflatsioon · Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur erinevused Kehtestatakse mingi eelneva olukorra Täiesti uue ühiskonna ülesehitamise soov säilitamiseks Luuakse repressiivorganid Säilivad inimõigused Sõjatööstus! Vägivalla tase on madal Haarab kõiki eluvaldkondi, inimõigused · Diktatuurile iseloomulikud tunnused majanduses, poliitikas, kultuuris ja igapäevaelus. Valitsus kontrollib majandust (kehtastab hinnad, palgad) Ühe partei, ühe ideoloogia võim Parlament on ilma võimuta Kontroll omavalitsuste üle Tsensuur
ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab hoolt valitsus idablokk - NSVL, tema sltlasriigid ja kom.liitlased 1945-1991 ideoloogia - poliitikat, majandust ja hiskonda puudutav ssteemne ideedekogum. ideoloogiline - ideoloogiat vljendav industrialiseerimine - suurtstuse arendamine inflatsioon - raha ostuju langus ja hindade tus. integratsioon ehk limumine - riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koost. julgeolekuorganid - nukoguliku vimustruktuuri luure ja repressiivorganid, nukogude vgivallapoliitika elluviijad koalitsiooniivalitsus - erinevate poliitiliste judude poolt moodustatud valitsus. kolhoos - pllumajandusettevte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete hisomand. kolmas maailm - klma sja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike lnemaade ega ka kommunistliku idablokki maade hulka. kolonialism - poliitika, mis taotleb vhem arenenud v. nrgemate maade kolooniateks e. asumaadeks muutmist vi nende allutamist muul viisil. kollektiviseerimine e
kodudese, juute tapeti ja saadeti koonduslaagritesse. Ettekäändeks oli ühe Saksa diplomaadi tapmine Pariisis juudi poolt. PIDID KANDMA TAAVETI TÄHTE. 5. Seaduse vastu eksinud, poliitilised vastased, kommunistid ja juudid saadeti koonduslaagritesse, 1933 rajati Dachau koonduslaager. 6. Majanduse parandamine laenud, uued ettevõtted jne. 7. Loodi Natsionaal-Sotsialistlik Töölispartei. 8. Kujunesid välja repressiivorganid Gestaapo ja Hitleri ihukaitse SS. NÕUKOGUDE LIIT 25.10.1917 sai oktoobripöörde käigus võimule Lenin. 3.03.1918 sõlmiti SKS'iga Brest-Litovski rahu, 1918-1920 toimus Venemaal kodusõda punaste ja valgete vahel. Punased kommunistid, valged parlamentaarse monarhia pooldajad, vabariiklased. Punased võitsid, tänu sellele jäi ka Eesti iseseisvaks. SÕJAKOMMUNISM nimetus sõda kodusõjast, nimetus kommunism jaotamise
Hitleri-aegsele Saksamaale oli iseloomulik: · tegutses vaid üks partei NSDAP. Ametühingud allusid parteile, streigid keelati · Riigipäev kaotas tähtsuse. Käis koos siis, kui Hitler tahtis kõnet pidada käis koos veel 12 korda, võeti vastu 4 seadust · Hitlerist sai diktaator. Kui president Hindenburg 1934 suri, võttis Hitler tema ametikoha ka endale. Hitleri ametlik tiitel Führer und Reichskanzler (juht ja riigikantsler) · loodi repressiivorganid. 1921 loodi SA (Sturmabteilung ehk rünnakrühm), see oli NSDAP sõjaline tugi. Kuna ta aga polnud piisavalt kuulekas, siis tapeti tema juht Ernst Röhm Hitleri käsul 30. juunil 1934 nn. pikkade nugade ööl. (SA püsis siiski kuni 1945) 1925 loodi SS (Shutzstaffel ehk kaitsemalev ehk mustsärklased). Ta tekkis kui Hitleri ihukaitse, kui partei sõjaväestatud organisatsioon, kuid hiljem sai temast kõikvõimas poliitiline politsei, kes kontrollis kogu riiki
„preestrid“ jne Nõukogude korra (režiimi) „rahvavaenlased“, „bandiidid“ potentsialse (ja tegeliku) -> metsavennad jne vaenlase tunnuse alusel Usuliste tunnuste alusel Jehoovatunnistajad jt Rahvustunnuse alusel Sakslased, juudid, poolakad jne Rühmatööst tulnud repressiivorganid KGB – ülekuulamised, hukkamised, vangis hoidmine NKVD / SARK (SORVO) – nö majanduspolitsei Miilits GULAG - vangilaager Vene sõjavägi / Armee Prokuratuur Kohus KP GLAVLIT Õpsi repressiivorganid Julgeolekuorganid o Julgeoleku Ministeerium/Komitee = nõukogude „salapolitsei“ o Siseministeerium (sh siseväed – praegusel ajal komandod,
Balti alade "ühte- sulamise" Venemaaga olevat põhjustanud juba alates mui- nasajast peale samasugused looduslikud tingimused ja sar nane elulaad. Vene suurvürstide pärusmaana olevat Balti alad kuulunud Vene riigi koosseisu veel ammu enne saksa ristirüütlite saabumist siia. Just venelas- tele, kui tsivilisatsiooni ja kultuuri toojatele võlgnevat balti rahvad oma tänu. Pärast Lenini surma jätkus Venemaal stalinlik terror. Lääne-Euroopa ajaloouurijate arvates olid stalinlikud repressiivorganid Teise maailmasõja eelõhtuks mõrvanud üle 30 miljoni nõukogude elaniku. See hävitatud kuuendik Venemaa elanikest oli vene intelligents, rahva haritum ning võimekam osa. Kui rääkida Venemaal elavatest rahvastest, siis need on suuresti erinevad. Erinev on nende töökus, eesmärgiselgus ja vitaalsus. Mida enam põhja poole, seda suurem on seal elavate rahvaste edasipürgimus. Venemaa põhirahvuse - slaavlaste juures on kõrvuti nende andekusega muusikas, kirjanduses, teaduses jm
Kõigi nende 1940.a. muutuste ja repressioonide eesmärk oli teha Eestist lõplikult N.Liidu osa. Juunipöörde järel elavnesid ümberkorraldused ja repressioonid veelgi: Riigivolikogu muudeti ENSV ülemnõukoguks. Tegelik võim Eestis läks EKP-le, mida juhtis Karl Säre Eesti vabariigi juhtivad tegelased arreteeriti järk-järgult, kes enamuses hukati ja ülejäänud küüditati. (Päts ja Laidoner küüditati juulis 1940). Nõukogude repressiivorganid töötasid täisvõimsusel ega väsinud, arreteerides, piinates, tappes ja hirmutades sadu tuhandeid inimesi. Erilise julmusega paistsid silma Sergei Kingissepp ja Idel Jakobson. 1940 viidi läbi ulatuslik natsionaliseerimine, st. tehaste, vabrikute, kaubandus-, transpordi ja muude ettevõtete, peagi ka majade äravõtmine omanikelt. Kahekümne aastaga iseseisvaks kujunenud majandus pidid taas saama suurriigi majanduse osaks.
interventsioon välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse J jakobiinid Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori jesuiidid 16. sajandil vastureformatsiooni käigus loodud katoliikliku mungaordu Jeesuse Ühingu e jesuiitide ordu liikmed julgeolekuorganid nõukoguliku võimustruktuuri luure- ja repressiivorganid, nõukogude vägivallapoliitika elluviijad jääaeg kliima ülemaailmse jahenemise ajajärk, mil maa võis olla kaetud kuni kahekilomeetrise jääkilbiga K kaheväljasüsteem põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvati täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäeti kesana puhkama kalifaat araabia riik, mida valitsevad kaliifid kaliif prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma; araabia riikide valitsejad
interventsioon välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse J jakobiinid Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori jesuiidid 16. sajandil vastureformatsiooni käigus loodud katoliikliku mungaordu Jeesuse Ühingu e jesuiitide ordu liikmed julgeolekuorganid nõukoguliku võimustruktuuri luure- ja repressiivorganid, nõukogude vägivallapoliitika elluviijad jääaeg kliima ülemaailmse jahenemise ajajärk, mil maa võis olla kaetud kuni kahekilomeetrise jääkilbiga K kaheväljasüsteem põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvati täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäeti kesana puhkama kalifaat araabia riik, mida valitsevad kaliifid kaliif prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma; araabia riikide valitsejad
interventsioon välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse J jakobiinid Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori jesuiidid 16. sajandil vastureformatsiooni käigus loodud katoliikliku mungaordu Jeesuse Ühingu e jesuiitide ordu liikmed julgeolekuorganid nõukoguliku võimustruktuuri luure- ja repressiivorganid, nõukogude vägivallapoliitika elluviijad jääaeg kliima ülemaailmse jahenemise ajajärk, mil maa võis olla kaetud kuni kahekilomeetrise jääkilbiga K kaheväljasüsteem põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvati täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäeti kesana puhkama kalifaat araabia riik, mida valitsevad kaliifid kaliif prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma; araabia riikide valitsejad
11.1929. aasta määrusega ja türmis kinnipidamine NSVL KTK ja RKN 08.08.1936. aasta määrusega (15:9- 10). 1938. aastal võeti "NSV Liidu ning liidu- ja autonoomsete vabariikide kohtukorralduse seadusega" uuesti kasutusele mõiste "karistus", kuid seda mitte täies ulatuses. Kohtuväliselt kasutati siiski veel karistuse asemel terminit "sotsiaalse kaitse vahend", mis kadus peale Stalini isiku-kultuse hukkamõistmist, kui kohtuvälised repressiivorganid likvideeriti (15:7). Alles 1958. aastal hakati NSVL seaduste põhjal välja töötama ENSV Kriminaalkoodeksit, mis võeti vastu 1961. aastal. Tegemist on demokraatlikuma kriminaalkoodeksiga, kui seda on 1926. aasta Vene Kriminaalkoodeks. 1940-1961.a. kehtis Eesti territooriumil 1926. aastal vastu võetud ning 01.01.1927.a. kehtima hakanud Nõukogude Vene Kriminaalkoodeks 4.3. 1926.a. Kriminaalkoodeks 4.2.1. Koodeksi struktuur 4.2.2. Üldine iseloomustus