membr sisepind muutub välispinna suhtes elektiliselt positiivseks. Membr depolariseerub ning tekib aktsioonipotentsiaal(AP), millel eristatakse de- ja repolarisatsiooni. Esialagne väga kiire potentsiaalide muutus-aktsioonipotentsiaali depolarisatsioonifaas-kestab umbes närvikoel 0,5 ms. Selle järel väheneb membr läbilaskvus Na ja suureneb K suhtes. Puhkeolekule iseloomulik membraani polarisatsioon ning ioonide jaotus rakus ja väljaspool rakku taastub, see on aktsioonipotentsiaali repolarisatsioonifaas. Närvikiu ärritamisel elektrivooluga saadakse üksiku närvikiu aktsioonipot, mis tekib vastavalt seadusele ,,kõik-või- mittemidagi", st AP on antud tingimustes aati maksimaalne amplituudidga. 1791.aastal täheldas Galvani, et konna tagajäseme lihased kontraheeruvad, kui neid innerveerivat istmikunärvi puudutada kahest erinevast metallist koosneva hargiga(Galvani pinsett). Tõestas loomse elektri olemasolu. Iniese lihaste ja perigfeersete närvide kronaksia jääb ajavahemikku 0,06-0,8 ms
intertsellulaarvedelikus. K+ Na+ Cl- Konsentratsioon raku sees 155 mmol/l 12 mmol/l 4 mmol/l Konsentratsioon rakuvälises 4 mmol/l 145 mmol/l 120 mmol/l aines 25. Aktsioonipotentsiaali faasid ja nende tekkemehhanism? 1) Depolarisatsioonifaas väga kiire esialgne muutus närvikoes (kestus u 0,5 ms). Selle järel väheneb membraani läbilaskvus Na+ ja suureneb K+ suhtes. 2) Repolarisatsioonifaas puhkeoleku taastumine. Sellel eristatakse hüperpolariseeruvat ja depolariseeruvat järelpotentsiaali, millele järgneb potentsiaali jõudmine puhkeoleku tasemele, st repolarisatsioonifaasi lõpuks on rakumembraan taas polariseeritud ja valmis uusi aktsioonipotsentsiaale genereerima. 26. Mida tähendab "kõik või mitte midagi" seadus aktsioonipotentsiaali tekkes? Aktsioonipotnetsiaal on antud tingimustes alati maksimaalse amplituudiga (närvikiud kas reageerib
välispind omandab negatiivse ja sisepind positiivse laengu, aktsioonipotensiaali amplituud on sõltuvalt koest 60-120mV.Erutus kujutab endast rakumembraani depolarisatsiooni levikut mööda erutatava koe membraani, nn depolarisatsioonilainet, mis on närviimpulss kui kiireim levinuim informatsiooni edastamise viis. Aktsioonipotensiaali depolarisatsioonifaasi pikkus u 0,5 m/s, millele järgneb aksioonipotensiaali repolarisatsioonifaas. Peentes närvikiududes on erutslaine kiirus 0,3-3m/s, müelliinkattega kiududes diameetriga 1-22mikromeetrit levib erutus hüppeliselt müelliinkatteta sooniselt teisele müelliinkattega soonisele 3-130m/s. Rakult-rakule levib erutus sünapsi vahendusel, mis on moodustunud närviraku aksonite ja dendriitiide vahel, ja rakusoomadega ühendused. Erutuse ülekandemehhanismid on kas keemilised või elektrilised.
4. Membraani aktsioonipotentsiaal Ärritaja toimel või spontaanselt tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina: tegevus- e aktsioonipotentsiaalina (AP): rakumembraani välispind omandab negatiivse ja sisepind positiivse laengu. AP amplituud on sõltuvalt koest 60... 120mV. Depolarisatsioonifaas: avanevad pingetundlikud Na-kanalid - Na-ioonid tungivad laviinitaoliselt rakku ja membraani sisepind muutub välispinna suhtes elektriliselt positiivseks. Repolarisatsioonifaas: sulguvad Na-kanalid ja avanevad K-kanalid taastub ioonide jaotus rakus ja väljaspool rakku hüperpolariseeriv järelpotentsiaal depolariseeriv järelpotentsiaal. 5. Sünapsi ehitus ja impulsi levik Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünaps edastab erutust närvirakkudest. Sünaps on elektriline või keemiline
Sellega kaasneb närviraku depolarisatsioon e. raku sisemembraanil tekib pos, välismembraanil neg. laeng. Kui närviraku depolarisatsioon saavutatakse, sulguvad Na + kanalid ja avanevad K+ kanalid ja K+ ioonide väljavool rakust kuni saavutatakse K+ ioonide tasakaalupotensiaal. Ehk närvirakk repolariseerub. AP faasid on: * depolarisatsioonifaas – esialgne väga kiire pot. muutus, rakumembraan depolariseerub Na + ioonide sissevoolu tõttu. * repolarisatsioonifaas – K+ ioonid voolavad rakust välja, taastatakse puhkepotensiaal. Repolarisatsioonifaasil eristatakse omakorda hüperpolariseerivat (veel rohkem neg) ja depolariseerivat järelpotensiaali (tagab Na/K-pump), millele järgneb pot. jõudmine puhkeoleku tasemele. Rakumembraan on taas polariseeritud ja valmis uusi AP genereerima. Välis- või sisekeskkonna muutus (ärritaja) peab olema piisavalt tugev (läviväärtusest), kestev ja tekkima kiiresti. 3.7. Aktsioonipotentsiaali vallandumistingimused
membraani osaline depolarisatsioon. Kui see jõuab teatud kriitilise piirini, avanevad naatriumikanalid ja naatriumiioonid tungivad laviinina rakku. Membraani sisepind muutub välispinna suhtes elektriliselt positiivseks. Membraan depolariseerub ja tekib aktsioonipotentsiaal. Aktsioonipotentsiaalil eristatakse de- ja repolarisatsioonifaasi. • Depolarisatsioonifaas: väga kiire potentsiaali muutus. Väheneb membraani läbilaskvus naatriumi ja suureneb kaaliumi suhtes. • Repolarisatsioonifaas: Puhkeolekule iseloomuliku membraani polarisatsiooni ja ioonide jaotuse taastumine. • Hüperpolarisatsioon: Kaaliumi kanal jääb veidi kauemaks lahti ja laeng läheb kergelt positiivseks. Leidsime prefertaalse perioodi: aja, mis kulub, et saaks esile kutsuda uue aktsioonipotentsiaali. Selle leidsime arvutuste teel. 3-4 m/s kulus aksonil, et sama aktsioonipotentsiaal anda Difaasiline aktsioonipotentsiaal: aktsioonipotentsiaali ekstratsellulaarsel registreerimisel.
potensiaali muutusena sinuatriaalsõlme rakkude pinnamembraanil, mille väärtus -50..-60mV. Suhtelist puhkeolekut iseloomustab aeglane diastoolne depolarisatsioon, mis vallandab kiire depolarisatsiooni- ja repolarisatsioonifaasi. Antrioventikulaarsõlmel on iseloomulik potentsiaalimuutus samaugune kui sinuatriaalsõlmel. Vatsakeste müokardi pontentsiaalil on püsiv polarisatsioonifaas, kiire depolarisatsioon ja platookujuline repolarisatsioonifaas, mille jooksul on vatsakeste lihas refraktaarperioodis ega võta vastu uusi ärritajaid. Elektrokardiogramm- Kui südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnalt. EKG. Tavaliselt kätele ja jalgadele kinnitatud eletroodide abil. Standardsete jäsemelülituste abil. I lülitus-parem ja vasak käsi II lülitus parem käsi, vasak jalg III lülitus vasak käsi ja jalg. Erinevaid väljalööke tähistatakse P,Q; R, S, T sakkidega.
membraani sisepind muutub välispinna suhtes elektriliselt positiivseks. Esialgne väga kiire potentsiaalimuutus--aktsioonipotentsiaalide polarisatsioonifaas--kestab närvikoel umbes 0,5 ms. ·Selle järel väheneb membraani läbilaskvus Na+ ja suureneb K+ suhtes. K+ liigub rakust välja. Algul taastub puhkeolekule iseloomulik membraanipolarisatsioon, hiljem ka ioonide jaotus rakus ja väljaspool rakku,see on aktsioonipotentsiaali repolarisatsioonifaas. ÜheAP jooksul läbi rakumembraani liikuv ioonide hulk on kaduvväike. Närvikiud suudaksid levitada sadu tuhandeid närviimpulsse enne kui Na+-K+-pumpseiskuks. Ioonivahe ühtlustumisel impulsid siiski lõppeksid. ·Repolarisatsioonifaasil eristatakse hüperpolariseerivat ja depolariseerivat järelpotentsiaali, millele järgneb potentsiaali jõudmine puhkeoleku tasemele. Repolarisatsiooni faasi lõpul on rakumembraan taas polariseerunud olekus ja valmis uusi aktsioonipotentsiaale genereerima.
..- 60mV. Siin iseloomustab suhteliselt puhkeolekut aeglane diastoolne depolarisatsioon, mis kriitilise lävipotentsiaalini jõudes vallandab AP kiire depolarisatsiooni- ja repolarisatsioonifaasi. AV sõlmel on iseloomulik pot.muutus ligikaudu samasugune kui sinuatriaalsõlmel. Vatsakeste müokardi potentsiaalil on suhteliselt püsiv polarisatsioonifaas, kiire depolarisatsioon ja platookujuline repolarisatsioonifaas, mille jooksul on vatsakeste lihas refraktaarperioodis ega võta vastu uusi ärritajaid. EKG Kui südame tööga kaasuvaid elektrilisi potentsiaale registreeritakse keha pinnalt saadakse elektrokardiogramm ( EKG ). See peegeldab erutuse teket ja levikut nii südame erutustekke ja –juhtesüsteemis kui ka töömuskulatuuris. Elektroodid asetatakse elektriliste potentsiaalide registreerimiseks kehale. Sõltuvalt nende
annaabi.ee 
