vastavalt pidurdustunnusjoonele 4. Pidurdamise intensiivsus sõltub pidurdustakistuse ja ankruvoolu suurusest. Koormuse pinge ja voolu reguleerimiseks kasutatakse reostaate ja lülititalitluses pooljuhtseadiseid. Lüliti eeliseks võrreldes pidevatoimelise regulaatoriga, nt. reguleeritava takisti või võimenditalitluses transistoriga, on väiksem energiakadu (joonis 4.12). Ud i1 RL R ir i2 Ud i1 RL i2 a) b) Joonis 4.12. Koormuse pinge ja voolu reguleerimine: a) reostaadiga, b) lülitiga Koormuse RL pinge ja voolu reguleerimisel reostaadiga R jaguneb toiteallikast tarbitav vool regulaatori ja koormusvooluks i1 = ir + i2. Kui reguleerida koormuse pinget pooleni (q = 0,5) toiteallika pingest, on regulaatori poolt tarbitav võimsus võrdne koormusele langeva võimsusega, s.t. pool tarbitavast energiast läheb kaduma regulaatoris. () ( ) ( ) 2 2 2 2 2 2 2 1 reg 1 r r 1 =−++=−+= Lr iRiRqiiRqiRqiRqP . (4.1) Sama
Takisti. Reostaat. Voolutugevuse reageerimine Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooruringis kasutatavate juhtmete takistusest. Vooluringi takistust ja voolutugevust saab sujuvalt muuta reostaadiga. Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. Reostaati iseloomustavateks suurusteks on reostaadi suurim takistus ja suurim lubatud voolutugevus. Kuidas saab vooluringis reguleerida voolutugevust? Voolutugevust saab vooluringis reguleerida kahel viisil: võib mutta pinget vooluallika klemmidel või siis vooluringi takistust. Millist juhti nimetatakse takistiks?
Uudne o aga“lülitid“, mis on valmistatud silikoonist. Lambilülitid Laua- ja põrandalampidel asuvad lülitid tavaliselt pirnipesa või juhtme küljes või põrandal (saab lülitada jalaga).Toodetakse ka pööratavaid lüliteid, mis esimese pöördega annavad hämara valguse ja teisega süttib täisvalgus. Üks uuemaid arengusuunasid on laualambid, mis reageerivad koputusele lambialusel: mida tugevam on koputus, seda intensiivsemaks muutub valgus. Reostaadid Reostaadiga lülitid koosnevad tavaliselt seinale asendatud keerlevast silindrist, mis järk-järgult suurendab valguse intensiivsust ning ühtlasi lülitab seda sisse ja välja. Kasutada võib ka üles-alla liikuvat hooba. Mõnede lampide puhul ei saa reostaate kasutada – seda tuleks kontrollida lambipirni ostmisel. Enamik luminoorlampe pole legureeritavad. Taimeriga lülitid Taimeriga lülitid on kasulikud turvaseadmed – nende abil saab luua
juhi ristlõike pindalaga ning sõltub juhi ainest. Valem R=?* l/S. Ühikuks 1 oom. Juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistusega. Eritakistuse ühik on 1O mm2/m Takistite ja reostaadiga reguleeritakse voolutugevust vooluringis. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus. Voolu võimsust saab arvutada valemite N=Ui, N=I 2R ja N=U2/R. Lühiseks nimetatakse vooluringi otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kaitsme ülesandeks on katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis. Jadaühendus Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide
täiendab halogeenlamp sobivalt moodsaid heledaid inerjööre. Sädelev valgus on võimalik tänu halogeeni sisaldusele hõõglambi gaasides. Madalapinge halogeenlamp on jahedam, energiasäästlikum ja odavam kui tavaline hõõglamp. Tavapingel töötavad halogeenlambid Need väiksed pirnid ja torud võtavad elektrit otse vooluvõrgust ega vaja trafosid. Neid on saadaval erineva võimsusega ning nende valgustugevsut saab reostaadiga reguleerida. Sarnaselt hõõglambiga tekitab ka halogeenlamp suurel hulgal soojust. Need lambid sobivad suurepäraselt toruvalgusstile ning lakke või põrandasse süvistatud valgustitele. Madalapinge halogeenlambid Need kompaktsed lambipirnid, tihti sisemiste reflektoritega annavad heledad ja säravat suunatud valgust. Erinevalt tavalisest halogeenlamist ei võta madalpinge halogeenlambid elektrit otse vooluvõrgust, vaid kasutavad trafosid, mis voolupinget vähendavad
Kuidas saab vooluringis reguleerida voolutugevust? 1. Saab muuta pinget vooluallika klemmidel 2. Vooluringi takistust muutes, kasutades takisteid, reostaate. Millist juhti nimetatakse takistiks? · Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutavate juhtmete takistusest. Millist juhti nimetatakse reostaadiks, milleks kasutatakse? · Takistite abil ei saa voolutugevust sujuvalt reguleerida, küll saab seda teha reostaadiga! · Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav! Millel põhineb reostaadi töö? · Joonis 22.4 lk 86. Reostaadis on üks kuradi pikk juhe, mis on kokku keritud. SINUL on võimalik üht nuppu keerates muuta juhtme pikkust, mis on ühenduses vooluringiga. Keerates nuppu (vms) ühele poole liigub liugur (mille otsas on klemm) kaugemale. Mida kaugemal ta on, seda pikem osa juhtmest on ühendatud vooluringi. Ja kuna
neljakihiline pooljuhtkristall, kusjuures väliskihid on legeeritud tugevalt sisemised aga nõrgalt. Nõrgalt legeeritud kihid vähendavad vastupingestatud siirde ruumilaengut ja vähendavad elektrivälja tugevust suurendades siirete lubatavat vastupinget. Lihttüristori struktuur ja tingmärk on toodud joonisel 3.10. Anoodtoiteallikas on reguleeritava pingega UA, koormustakisti Rk piirab anoodvoolu ja reostaadiga RG reguleeritakse tüürvoolu. Juhul kui lüliti S on avatud (IG = 0) on päripingestatud türistori äärmised siirded 1 ja 3 samuti päripingestatud, keskmine siire 2 aga vastupingestatud. Keskmisel siirdel on potentsiaalibarjääär kõrgem kui äärmistel. Madalatel anoodpingetel on türistori läbiv vool väike ( A, mA), mis kujuneb põhiliselt vähemuslaengukandjate _ soojusliikumisest läbi vastupingestatud siirde 2
6 $2,000 5 $1,000 4 $500 3 $300 50:50 2 $200 1 $100 A: ampermeetriga B: vattmeetriga C:voltmeetriga D: reostaadiga © Mark E. Damon - All Rights Reserved 15 $1 Million 14 $500,000 13 $250,000 12 $125,000 11 $64,000 10 $32,000 9 $16,000 8 $8,000
/1,2,3/ Et kindlustada elektroodide ja paigalduskoha korralik elektriline kontakt ja vältida looma naha põlemist, tuleks paigalduskohad looma kehal teha märjaks. /1/ 4 Veiseid uimastatakse erilistes puurides- boksides, nende puudumisel uimastatakse erisulgudes. Uimastamiseks kasutatakse enamasti vahelduvvoolu pingega 70- 200 V ja sagedusega 50 Hz. Voolu pinget reguleeritakse reostaadiga ja kontrollitakse voltmeetriga. Elektrivooluga mõjutatakse veiseid 5- 30 sekundi jooksul. Vooluga mõjutamise kestus ja pinge sõltuvad looma vanusest ja suurusest. Liiga kõrge pingega voolu puhul võib looma surra. Ebaõige uimastamise korral võivad tekkida selgroomurrud neid ümbritseva verevalumiga. Elektrivoolu halvav toime kestab 3- 5 minutit, millest piisab järgnevate operatsioonide teostamiseks. /1,2,6/ Ainult pead läbiva uimastusmeetodi rakendusvariandina kasutatakse moskva
2)kõrvalekalde mõõturina. Magnesüün- Kontaktivaba elektromeh.pöördenurga andur.Ehistus on lihtne., väiksed mõõtmed ja kaal, annab hea mõõte täpsuse. 20. Diskreetkiiruseandurid- Elektro.meh.kiiruse kontr.relee-Töötab asünk.M põhimõttel. Rel.rootorix on püsimagnet (sees on kontaktid , mida lülitaxe ümber)mis on ühendatud M.võlliga.Kiiruse väärtust mille juures toimub relee rakendumine , regul.häälestuskruvidega. Tahhogen.pingereleega-Reostaadiga regul.kiirust mille juures relee rakendub. Induktsiooni impulssandur- Koosneb hammaskettast, mis on ühendatud M.või töömasina võlliga.Hammaste vastas asub induktor (püsimagnet) millele on paigaldatud mõõtemähis, mida toidetaxe alalispingega. Mähiselt saadav pinge antakse läbi kondensaatori võimendi sisendisse. Võimendi täitab seejkuures ka impulsside formeerimise ül. Fotoelektriline impulssandur- Kasut.siirdeanduritena ning koos
suureneb pöörlemiskiirus koos koormusega ei suurene, vaid jääb kogu koormuse ulatuses praktiliselt muutumatuks. Segaergutuse (joonis 6.14) mehaanilistel karakteristikutel ei ole nii järsku langust. Eelisteks on et võib töötada ka tühijooksul, sest 1 piirab mootori pöörlemiskiirust tühijooksul ja väldib puruksjooksu ohtu. Pöörlemiskiirust reguleeritakse rööpergutusmähise ahelas reostaadiga. Kahe ergutusmähisega teeb mootori kallimaks ja piirab kasutamist. Kirjandus: "Elektrimasinad ja transformaatorid" M.Katsman Tallinn 1971 "Valgus"
i1 i1 i2 R i2 Ud Ud RL ir RL Joonis 4.12. Koormuse pinge ja voolu reguleerimine: a) reostaadiga, b) lülitiga Koormuse RL pinge ja voolu reguleerimisel reostaadiga R jaguneb toiteallikast tarbitav vool regulaatori ja koormusvooluks i1 = ir + i2. Kui reguleerida koormuse pinget pooleni (q = 0,5) toiteallika pingest, on regulaatori poolt tarbitav võimsus võrdne koormusele langeva võimsusega, s.t. pool tarbitavast energiast läheb kaduma regulaatoris. Preg = q R i12 + (1 − q ) R i r2 = q R (i r + i 2 )2 + (1 − q ) R i r2 = R L i 22 . (4.1)
Faasirootoriga asünkroonmasin: 1 kere, 2 staatori mähis, 3 rootor, 4 kontaktrõngad, 5 harjad · Rootorimähiseks on kolmefaasiline isoleeritud mähis · Mähiste lõpud on omavahel tähtühenduses, algused aga ühendatud võllil asuvate kontaktrõngastega 24 · Rõngaste vastu puutuvad laagrikilbi külge kinnitatud harjad · Harjade kaudu ühendatakse rootorimähis kolmefaasilise reostaadiga mootori käivitamiseks ja kiiruse reguleerimiseks · Kontaktrõngaste ja harjade sõlm muudab faasirootoriga masina lühisrootoriga masinast oluliselt kallimaks, vähendab töökindlust ning suurendab masina käidukulusid · Seepärast valmistatakse faasirootoriga masinaid peamiselt suuremate võimsustega, kus energiavoo paindlikumast juhtimisest tuleneb kasu korvab eelnimetatud puudused Ühefaasiline asünkroonmootor · Ühefaasilisel asünkroonmootoril puudub loomulik käivitusmoment
induktsioonivooluks. Induktsioonivool on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel. Näiteks tekib elektrivool paljudest juhtmekeerdudest koosnevas poolis, kui viimase läheduses või sees liigutada püsimagnetit. Tekkimise viisid: 1)Välise magnetvälja muutmine, liigutades püsimagnetit mähise sees 2) Liigutades mähiseid üksteise suhtes 3) Muutes esimest mähisest kulgev vool ka reostaadiga või sulgedes ja avades ahelat (?) 4) Pöörates kinnist kontuuri välises muutumatus magnetväljas · Faraday' seadus ja Lenz'i reegel (+ valem) Michael Faraday (1831): Ajas muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja ajas muutuv elektriväli omakorda magnetvälja Kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud i on võrdeline kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. "" näitab tuletise vastupidisust elektromotoorjõuga
Mootori töö muutub seejuures ebastabiilseks, sest koormuse suurenemisega suureneb pöörlemiskiirus koos koormusega ei suurene, vaid jääb kogu koormuse ulatuses praktiliselt muutumatuks. Segaergutuse (joonis 6.14) mehaanilistel karakteristikutel ei ole nii järsku langust. Eelisteks on et võib töötada ka tühijooksul, sest 1 piirab mootori pöörlemiskiirust tühijooksul ja väldib puruksjooksu ohtu. Pöörlemiskiirust reguleeritakse rööpergutusmähise ahelas reostaadiga. Kahe ergutusmähisega teeb mootori kallimaks ja piirab kasutamist.
takistustustega (RAG ja RAM). Ülejäänud skeem on juhtimisahel. Printsipiaal skeemil näeme elektrimootorit M, mille kiirust me püüame hoida konstantsena. Selle jaoks on paigaldatud mootori võllile tahhogeneraator (TG), mille abil muundatakse mootori pöörlemiskiirus tagasiside pingeks (U ts). Seda pinget võrreldakse etteande- või ülesandepingega (Uü). Ülesandepinge seatakse reostaadiga Rs. Uü määrab ära mootori pöörlemiskiiruse Uü-Uts liidetakse pingega U0. See on kohalik tagasiside, mis parandab süsteemi dünaamilisi omadusi. on kohaliku tagasiside ja on peatagasiside kolfitsendid, mis seatakse reostaatidega R0 ja RT. Nende pingete summaarne pinge suunatakse elektronvõimendisse (EV). EV-st läheb võimendatud signaal edasi elektromasinvõimendi (EMV) ühele ergutusmähistele. Selle tulemusel antakse tekitatakse
Sageduse sujuv muutmine on aga võimalik 28.Rööpergutusmootori nurkkiiruse reguleerimine- rootori pöörlemissagedus n on pöördvõrdeline sagedusmuunduri abil, mis teeb seadme kalliks. On õigustatud ainult siis kui üheaegselt on vaja muuta suure magnetvooga . Viimane sõltub ergutusvoolust Ie, mida saab reguleerida reostaadiga re .Seega on re grupi mootorite pöörlemiskiirust. *Lühisrootoriga as.mootorite pöörlemiskiiruse astmeline muutmine on mootori kiiruse regulaatoriks, võimaldades kiirust lihtsalt reguleerida küllaltki suures piires, kuni 1:8. võimalik poolusepaaride arvu muutmise teel, mis osutub võimalikuks staatormähise sektsioonide vastava 29
.. 4 A piires. l P i n g e r e g u l aa 16 r i kontroll im i s e k s ühen - datakse voltmeeter regulaatori väljaviiguklemmiga ja lülitatakse sisse koormusreostaat. Suurendatakse pöördeid ja viiakse reostaadiga koormusvool nimiväärtuseni. Edasi suurendatakse pöördeid kuni voltmeetri näit jääb püsima. Pingeregulaator töötab seejuures II regüleerimisastmel. See j ärel vähendatakse suj uvalt pöördeid kuni regulaator
annaabi.ee 
