tõrjutud ja tagasihoidlikud. Anne võib avalduda muusikas, spordis, kunstis, loodusteadustes, matemaatikas, keeltes või hoopis mitmes valdkonnas korraga. Andekus võib välja paista juba esimestel eluaastatel, kuid võib avalduda ka hiljem, isegi alles täiskasvanueas. Kõigist erinevustest hoolimata on mitmed uurijad leidnud sarnaseid läbivad jooni, mille abil andekust sõnade või mudelite kaudu kirjeldada. Tänapäeval on tuntuim mudel andekuse olemuse selgitamiseks Renzulli-Mönksi mudel (joonis 1). Joseph Renzulli oli esimene, kes osutas tähelepanu sellele, et varasemad, pelgalt IQ testide alusel tehtud otsused andekuse kohta (andekaks loetakse intelligentsustestide alusel lapsi, kelle IQ on üle 120130), mõõdavad pigem n-ö kooliandekust ehk testide sooritamise andekust, mis tugineb üldisele intelligentsusele ning oskusele meelde jätta ja reprodutseerida omandatut, kuid selle alusel ei saa mõõta ühiskonna arenguks olulisemat võimet luua uut ja
aktselereerimise meetodeid: a) varasem kooliminek b) klassikursustest ülehüppamine c) ainekava ,,kokkupakkimine" d) integreeritud õppekava e) individuaalõpe f) kõrgema taseme kursuste kuulamine g) väljatõstmine h) mitteformaalhariduslikud programmid · Loomulik õppimine tekitab huvi, on loominguline, arendab mitmekülgseid oskusi, on konkreetse väljundiga ja tekitab sotsiaalse kaasatuse tunde. · Renzulli jagab õppetöö rikastamise mitmeks tasemeks: I. tasemel tutvustatakse uudseid valdkondi II. tasemel toimub õpe huvigruppides III. tasemel individualiseeritud õpe · Andekatele lastele antavad ülesanded peaksid hõlmama mõtlemise kõrgemaid tasemeid, nõudes üldistuste ja abstraktsioonide rakendamist uudsetes situatsioonides, analüüsi, sünteesi ja hindamist.
iseloomustamiseks koolipraktikas? 35. Milline on seni teada olevatest ainuke usaldusväärne skaala õpistiilide eristamiseks? 36. Millist kaht J. Guilfordi intellektuaalse aktiivsuse mudeli mõtlemise tüüpi kasutatakse loomingulisuse avamiseks? 37. Millised on kolm mõtlemisprotsessi on Guilfordi järgi vajalikud loomingulisuse avaldumiseks? 38. Kas andekus ja loomingulisus on sünonüümid? On/ei 39. Kui ei ole sünonüümid, siis kas andekus või loomingulisus on Renzulli järgi laiem mõiste? 40. Mida mõistetakse üldjuhul tööalase loomingulisusena? 41. Milliseid loomingulise avaldumise dimensioone hinnatakse E Torrance'i testiga. 42. Milline on loomingulisuse korrelatiivne seos üle keskmise üldise vaimse võimekusega? 43. Milline on loomingulisuse korrelatiivne seos alla keskmise üldise vaimse võimekusega? 44. Kas loomingulisus avaldub õpilastel üldise isiksuseomadusena või pigem valdkonniti? 45
erinevad. Just seetõttu leida – niivõrd keerukas on see fenomen oma paljususes. Seetõttu kasuta- vajavad andekad takse andekuse määratlemiseks pigem mudeleid, mis aitavad meil mõista lapsed individuaalset lähenemist. ande avaldumise eeldusi ning selleks vajalikke tingimusi ja katalüsaatoreid. Tuntuim nüüdisaegses andekuspedagoogikas kasutatav mudel on Amee- rika psühholoogi Joseph Renzulli nn “kolme ringi mudel”. Renzulli oli esimene, kes osutas tähelepanu sellele, et varasemad, pelgalt IQ-testide alusel tehtud otsustused andekuse kohta (andekaks loetakse intelligentsus- testide alusel lapsi, kelle IQ on üle 120–130) mõõdavad pigem nii-öelda kooliandekust ehk testide sooritamise andekust, mis tugineb üldisele intel- ligentsusele, s
39. Kas andekus ja loomingulisus on sünonüümid? Ei ole. 56. Kui Piaget käsitles õppimist ja arengut põhiliselt individuaalse tunnetusliku skeemide konstrueerimisena, siis 40. Kui ei ole sünonüümid, siis kas andekus või loomingulisus Võgotski tõstis esilie selles protsessis olulise tegurina on Renzulli järgi laiem mõiste? sotsiaalset interaktsiooni ehk lävimine teiste inimestega Andekus on laiem mõiste kui loomingulisus 57. Mida mõistetakse Võgotski järgi potentsiaalse arengu 41. Mida mõistetakse üldjuhul tööalase loomingulisusena? tsoonina? See on õppimise korraldamine raskusastmel, kus
mõtlemisprotsesside voolavuse, paindlikkuse ja originaalsusena. See tähendab, et väga loomingulisi isikuid iseloomustab kiire ideede produtseerimise võime (ideede voolavus), võime hõlpsasti vabaneda senisest arutlusviisist, et läheneda probleemile uuel viisil (paindlikkus) ja võime produtseerida tõeliselt uudseid ideid (originaalsus). 13. Kas andekus ja loomingulisus on sünonüümid? Ei. 14. Kui ei ole sünonüümid, siis kas andekus või loomingulisus on Renzulli järgi laiem mõiste? Renzulli järgi on andekus laiem mõiste, sest tema kohaselt on loomingulisus üks andekuse komponentidest. Kolm andekuse komponenti: 1) keskmisest kõrgemad võimed (üldised ja erivõimed) 2) pühendumus ja motivatsiooon (entuasiasm, püsivus, kõrged standardid) 3) loomingulisus (mõtlemise paindlikkus ja originaalsus, uudishimu ja mängulisus). 15. Mida mõistetakse üldjuhul tööalase loomingulisusena?
eneseteadvuse kujunemine pole eakohane; tõsised ja introvertsed; mäng on ühetaoline ja stereotüüpne; erihuvid; hirmutada ei tohi, muidu hakkabki see laps konkreetset isikut kartma; täiskasvanulikud lapsed ANDEKAS LAPS kingitus (GIFT), mis väljendub kõrgemates vaimsetes või eri-võimetes, loomingulisuses ja tugevas motivatsioonis; võib avalduda erinevates valdkondades. Renzulli kolme ringi mudel Andekuse kujunemise komponendid pärilikkus keskkond lähim sotsiaalne ümbrus isiksuse psühholoogilised omadused võimaluste faktor Andekatele lastele iseloomulik üldine intellektuaalne võimekus kõrge IQ akadeemiline võimekus tuleb välja õppeainete kaudu kreatiivne ehk loominguline mõtlemine liidrivõimed Edgar Savisaar võimekus tegeleda mingi kunstialaga psühhomotoorne võimekus
aspekti analüütiline (võrdlemine ja hindamine; mõõdetav matemaatiliste testidega) loominguline (avastamine ja loomine; testitav piltide joonistamise ning lühijuttude kirjutamisega) praktiline (vilumus praktilistes tegevustes, näiteks teostamine ja rakendamine; mõõdetav igapäevaelus ette tulevate ülesannete lahendamisega). Süsteemsed lähenemised · Eristatakse potentsiaal ning realiseeritud võime · Renzulli-Mönksi andekusemudel (Mönks, 2003) andekuse avaldumiseks on oluline lisaks kõrgele intelligentsusele ja/või erivõimetele ka loovus ning ülesandele pühendumine, motivatsioon andekuse avaldamisele avaldab mõju kasvukeskkond (kool, vanemad, kaaslased) · Lisaks ka kultuurikeskkond laiemalt (mis on soositud, suhtumine andekatesse) · Üldiselt: Võgotski, Bronfenbrenner jt .... · Võimaldab eristada alasooritajad Süsteemne lähenemine
2005: 55). Kolmas annete diagnoosimise meetod koolis on õpilase tööde ja tegevuste tulemuste analüüs. Sel juhul on aluseks silmaga nähtav ja enamasti ka millal tahes analüüsitav lapse tegevuse tulemus. Eriti häid andmeid annete kohta annavad erineva raskusastmega ülesanded (ibid). Intelligentsustestid ei ole siiski täiuslikud ning paljude arvates mõõdavad need andekust eelkõige kooliandekuse, mitte aga tulemusliku ja loomingulise andekuse mõttes (Renzulli, 2002) väitel (Sepp 2010: 63). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on loodud spetsiaalsed skaalad, millega andeka lapse omadusi hindab lapsevanem või õpetaja, arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Renzulli soovitab andekate programmidesse õpilaste valimisel võtta vaatluse alla vähemalt 15 protsenti potentsiaalselt andekaid lapsi ja pooled IQ alusel aga kindlasti sama palju ka õpetajate hinnangu alusel
Sõnavaratest Arvusuhete test Kujundite analüüsi test Helmesmälu test Arusaamise test Arvuridade test Kopeerimistest Lausete mälu test Absurdsuste test Võrduste loomise test Maatriksite test Numbrite mälu test Sõnaliste seoste test Paberi voltimise ja lõikamise test Objektide mälu test 2.3.4. Eriandekuse (geniaalsuse) olemus Renzulli (1986): eriandekus on soodus kombinatsioon erilisest andekusest, erilisest loovusest ja erilisest motiveeritusest. Eriline andekus või Eriline motivatsioon intelligentsus ühes valdkonnas pühenduda ülesandele Eriline loovus Intellektuaalne andekus eeldaks väärilise tähelepanu pööramist andekatele ja neile arenguks rikastatud keskkonna loomist. Paraku pole sellega kusagil lood eriti head
annaabi.ee 
