2. Mida kujutasid endast monopolid? Miks olid ettevõtjad huvitatud monopolist? Mida tegid etttevõtjad, et endale monopoli saada? Monopol on turuseisund, kus eesotsas on ainult üks inimene.ettevõtjatele oli see hea, est sai ise hinda dikteerida.Kui turule tuli mõnu uus ettevõtja, siis teised alandasid oma hindu. Seega läksid nooremad ettevõtjad pankrotti. 3. Millised olid 1905 aasta revolutsiooni tulemused Venemaal? (4) * rahvas sai demokraatlike vabadusi *talupoegadel alandati rendimaksu *töötajad võisid astuda ametiühingutesse *võis rajada emakeelseid koole 4.* 9 jaanuari verine pühapäev- see oli revolutsiooni ajendiks *tsaari manifest- rahvas sai demokraatlikke vabadusi *mõisate põletamine- tsaar sai eesmärgi revolutsiooni veriseks mahasurumiseks 5. Millal rajati esimene raudtee Eestis? Nimeta vähemalt 3 raudteede rajamise soodsat tagajärge. 1870 * tekkisid uued asulad ja ettevõted *arenes kaubavahetus *suurenesid suhted teiste riikidega ? 6
2. Mida kujutasid endast monopolid? Miks olid ettevõtjad huvitatud monopolist? Mida tegid etttevõtjad, et endale monopoli saada? Monopol on turuseisund, kus eesotsas on ainult üks inimene.ettevõtjatele oli see hea, śest sai ise hinda dikteerida.Kui turule tuli mõnu uus ettevõtja, siis teised alandasid oma hindu. Seega läksid nooremad ettevõtjad pankrotti. 3. Millised olid 1905 aasta revolutsiooni tulemused Venemaal? (4) * rahvas sai demokraatlike vabadusi *talupoegadel alandati rendimaksu *töötajad võisid astuda ametiühingutesse *võis rajada emakeelseid koole 4.* 9 jaanuari verine pühapäev- see oli revolutsiooni ajendiks *tsaari manifest- rahvas sai demokraatlikke vabadusi *mõisate põletamine- tsaar sai eesmärgi revolutsiooni veriseks mahasurumiseks 5. Millal rajati esimene raudtee Eestis? Nimeta vähemalt 3 raudteede rajamise soodsat tagajärge. 1870 * tekkisid uued asulad ja ettevõted *arenes kaubavahetus *suurenesid suhted teiste riikidega ? 6
3. Millised olid maailmamajanduse iseloomulikud jooned 20. s alul? *tekivad monopolid *maailma majandus globaliseerub *tööstuse kiire arengutempo 4. Millised olid 1905. a. rev. põhjused Venemaal? *taheti rajada emakeelseid koole *talupojad tahtsid maad *rahvas tahtis demokraatlikke vabadusi (rahulolematus tsaari ainuvalitsemisega) *töölised nõudsid olukorra parandamist 5. Millised olid 1905. a. rev. tagajärjed Venemaal? *võis rajada emakeelseid koole *talupoegadel alandati rendimaksu *rahvas sai demokraatlikke vabadusi *töölised võisid astuda ametiühingutesse 6. Millised olid sinu arvates 3 olulisemat sündmust 1905. a. rev. ajal Venemaal? Põhjenda *9. jaanuari Verine Pühapäev- see sündmus oli revolutsiooni ajendiks *tsaari manifest- rahvas sai demokraatlikke vabadusi *mõisate põletamine- tsaar sai ettekäände revolutsiooni veriseks mahasurumiseks 7. Mida kujutas endast Stolõpini agraarreform Venemaal? Milline oli selle tähtsus?
• Jaapan alustas 1904 • Venemaa sai lüüa 1905 1905. aasta revolutsioon: • rahutused sõjaväes: vilets varustus, suured kaotused armees • majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi/kütusekriis, näljamässud • keisrivõimu autoriteedi langus: keiser polnud valitsemisest huvitatud, G.Rasputin • rahulolematuse üldine kasv: linnades rahutused, rahul polnud ka aadlikud ja kodanlus • Kaotati maa müügilt riigile makstav maks, vähendati rendimaksu ja tõsteti põllutööliste palka • Õigus asutada ametiühinguid, lühendati tööliste tööpäeva, parandati töötingimusi, tõsteti palku • Lubati emakeelset õpet rahvuskoolides, suurenes rahvuskeelne ajakirjandus, lubati erinevaid organisatsioone 4. Rahvusvahelised suhted 19. sajandi lõpus, 20. sajandi algul. • Tekkis kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia
kubermangus, kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Eesti- ja Liivimaal olid ka rüütelkonnad, mis koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õiguse Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rootsi riigivõim ja Balti aadel Rootsi hakkas riigimaid tagasi võtma – reduktsioon. Tagasivõetud mõisad anti enamasti nende endistele valdajatele, kes pidid rendimaksu riigile maksma. Kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Talurahva olukord Rootsi ajal. Taaskehtestati sunnismaisus, talupoegade karistamine keelati, talupoegade võõrandamine keelati, fikseeriti koormised. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ja õigus kaevata mõisarentniku peale. Pearaharahutused: Liivimaal vallandus esimene tõsisem talurahva väljaastumiste laine. Paljudes mõisates ei mindud enam teotööle. Talurahva korralekutsumiseks saadete mõisatesse sõjaväeosad
kodanikõigusi, riigikorra kaasajastamist) 20. 1905.a revolutsioon – 9.jaanuar 1905 kogunedis Talvepalee juurde töölised, et anda tsaarile palvekiri. Kõlab lask ja tsaar annab käsu rahva ihta tulistada, saab alguse Verine Pühapäev. 21. 1905.a revolutsiooni taotlused – esialgu majanduslikud, hiljem poliitilised (demokraatlik vabadus, valimisõiguse laiendamine, Riigiduumale seadusandlikud võimalused) 22. 1905.a revolutsiooni tulemused – talupoegadel vähendati rendimaksu ja tõsteti palka, töölised said koonduda ametiühignutesse, Riigiduuma loomine. 23. 20.sajandi Keisri Saksamaa maksupoliitika – sõjaväestiku ehitamine, kolooniate hooldamine, sõjaväe pidamine, kaudsete maksude tõstmine (pärandimaks, maks viinale, tubakale) 24. 20.sajandi suurriikide liidud + nende eesmärgid – Kolmikliit – Saksamaa,Austia- Ungari(Türgi,Bulgaaria, Itaalia), Atant – Venemaa,Prantsusmaa, Inglismaa (jaapan,serbia) 25
saj.-1917. aastani. reduktsioon - aadlike kätte antud endiste riigimaade tagasivõtmine Rootsi aja lõpus (Karl XI) vakuraamat - raamat, kuhu kanti sisse talupoegade kohustused mõisa vastu. teoorjus - pärisorjuse kaotamise järel Eesti- ja Liivimaal kujunenud talupoegade sõltuvuses hoidmise viis, mille puhul talupojad, kellel oli keelatud oma mõisa piirest lahkuda, olid sunnitud sõlmima mõisaga rendilepingu, mis kohustas neid tegema peamise rendimaksu vormina mõisale tasuta tööd lepingus sätestatud ulatuses. rakmetegu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga. jalategu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline. abitegu - teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne.) tegemiseks. manufaktuur - käsitöökoda, kus rakendati tööjaotust. konsistoorium - Liivimaa luterlik kirikuvalitsus Rootsi ajal.
kohustuse sisseseadmine, Mõisnikud Rootsi ajal: reduktsioon, Vene ajal: restitutsioon jms) 17saj-Rootsi aeg Reduktsioon- 1680 mõisnike võimu vähendamine võetakse tagasi erakätesse sattunud riigimaad. Rohkem oli neid Liivimaal. Liivimaal langes reduktsiooni alla maadest(see vallutati sõjaga), eestimaal 54% ja saaremal 30%(need saadi vabatahtliku truuduse andmisega). Tagasivõetud maad anti rendile nende endistele valdajatele kes pidid nüüd rendimaksu maksma. Nii kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt. Selle tagajärjena kujunes Liivimaa aadlike seas oppositsioon mida juhtis Patkul. Pärisorjastamine-Koos reduktsiooniga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnimaisus. Sellega kaasnes talupoja allutamine mõisahärra politsei ja kohtuvõimule millega seati talupoeg mõisnikust sõltuvusse. See võeti vastu mõisnike huvides sest talupoegi ehk tööjõudu oli vähe.
Nõuti demokraatlike vabadusi ja Asutava Kogu kokkukutsumist. Selle tulemusena kirjutas tsaar alla manifestile, millega lubati anda demokraatilkud vabadused, laiendada valimisõigust ja anda Riigiduumale seadusandlikud õigused. Seejärel tekkis rida ülevenemaalisi ja ka kohalikke parteisid. Mereväe ülestõus haaras 12 laeva ja merekindluse garnisoni. Mässas ka maavägi, talurahvas ja töölised. Tagajärjed: Talupojad vähendati rendimaksu, tõsteti palka · Töölised õigus koondada ametiühingutesse, tööpäeva lühendamine, palgad suurenesid · Koolides õpe emakeelseks, kirjanduse vaba välja andmine · Rahvas sai mitmeid poliitilisi õigusi · Demokraatiat ei kehtestatud ja vabadust kõigile rahvastele ei antud põhiülesanne jäi täitmata 5. I maailmasõda Üldised põhjused: imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate ja
õigusliku seisundi üle täpse arvestuse pidamise vajaduse · kinnistud (talud) registreeriti kinnistusregistrites päritolu järgi grupeerituna, arvestades seda, kas talu oli eraldatud eramõisa talu- või mõisamaast või kroonumõisa või kroonumetsa maast · talude kruntimine ja maa ostu- müük · talude kruntimine ja müük nõudis maa mõõtmist ja hindamist, samuti oli maa tulukuse kindlaksmääramine vajalik rendimaksu põhjendamiseks. Kuna maa oli mõisniku omand, oli maamõõtmise korraldamine aadli- ja linnade omavalitsuse õiguseks ja kohustuseks · metsade hindamine · Liivimaal otsustati 1901. a loobuda seni kasutusel olnud, kuid aegunud taalrisüsteemist ja läbi viia uus maade hindamine, mis põhineks maa kvaliteedi ja saagikuse täpsemal arvestusel · hindamise tulemusena tuli kindlaks määrata uus maksustusühik- puhaskasurubla
17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile, millega lubas demokraatliku vabadust, laiendada valimisõigust ja lubas kokku kutsuda Riigiduuma. Paljudes paikades kehtestati sõjakord. Tsaar oli oma rahvaga sõjas ning muutunud olukorra tõttu hakkas ta kärpima manifestiga antud lubadusi. Riigiduuma tegelik mõju oli väiksem tänu valitsuse koostatud seadustele. Paranesid tööliste töötingimused mingil määral, põllutöölistel tõsteti palka ja talupoegadel vähendati rendimaksu. Rahvas sai mitmeid poliitilisi õigusi, mis neil ennem puudusid. Kultuur ja igapäevaelu 20. sajandi algul. Suuri edusamme tehti teaduses ja tehnikas. 20 sajandi algul ehitati esimene tsepeliin, lennuk ning tehti esimene raadioülekanne. Tehastes võeti kasutusele Henry Fordi konveiermeetod. Teaduses avastati geenide olemasolu, relatiivsusteooria(valgus on korraga nii lainetes kui ka osakeste voog A. Einstein). Avastati ka hormoonid,
Hiljem mindi järk- järgult üle raharendile- talupoeg pidi ise oma toodangu turul maha müüma ning sellest oma maksud tasuma. Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi, millega toideti oma peret. Suurem osa maad jäi isandale (mõisamaa). Talupojad tasusuid feodaalile oma maa eest teorenti- käisid mõisas tööl ning toodangu realiseerimise eest hoolitses feodaal ise. Sageli esinesid need kaks majandamisvormi kombineeritult: talupojad pidid tasuma nii rendimaksu kui ka tegema teotööd.(lisa 2) Feodaalidele oli maa talupoegadeta väärtusetu. Järelikult kujutasid talupojad endast suurt varandust ja neid püüti maa küljes kinni hoida. Selleks, et talupojad raskete koormiste tõttu teist elupaika ei otsiks, muudeti nad sunnismaisteks. Neil oli keelatud isanda loata oma maalapilt lahkuda. Omaenda maad harivaid ja koormistest vabasid talupoegi oli vähe. Neid oli rohkem Euroopa hõredamalt asustatud ääremaadel, näiteks Skandinaavias, kus paljudes
See kehtis nii kaua, kuni Karl XI valitsema asumiseni 1672. Majanduslikult olid sõjad väga laastavad ning päranduseks tühja riigikassa saanud Karl XI alustas reduktsiooni ehk erakätesse läinud maade riigistamist. Kuningas ei soovinud vaid Rootsi ajal antud maid tagasi, vaid ka enne Rootsi aega, Seega langes Liivimaal reduktsiooni alla 4/5 maadest, Eestimaal umbes 54% ja Saaremaal 1/3. Tagasivõetud mõisad anti tagasi nende endistele valdajatele, kes pidid nüüd rendimaksu maksma. Riigikassa täitus märkimisväärselt. Paljudele aadlitele selline kuninga korraldus ei meeldinud. Liivimaa aadliopositsiooni juhiks sai Johann Reinhold Patkul. Kättemaksuks Liivimaa aadlile saatis kuningas 1694. laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas selle kindralkubernerile. Nii murti Liivimaal aadlivõim. Reduktsioon muutis oluliselt ka talurahva olukorda. Sajandi keskel said talupoegadest pärisorjad ja sunnismaised
ostetud objekti väärtuse kajastamise poolest kliendi, ja kohtu osavõtuta; 6)panga võla- või asjaõiguse reali- kapitalituru vahendid; 2)deposiit on hoius, laen ei ole rentniku raamatupidamises. Rentniku kohustused: seerimine täitevmenetluse korral. ·sissenõue pööratakse deposiit; 3)pank võtab allutatud laenu, et suurendada 1)rendimaksu maksmine; 2)kindlustuspreemia normatiivseid omavahendeid võlgniku vara vastu, vara arestitakse, seejärel panditakse maksmine kindlustusfirmale; 3)liisitud vara säilimise FV= PV(1+i) t Efektiivne intressimäär: i ef
Tingimuseks on: 1) liisitud vara ostumaksumuse täielik kompenseerimine liisimise ajal või 2) rentnik ostab pärast liisingulepingu lõppemist liisitava vara välja jääkväärtuse järgi. Liisingutehingu objektiks ei saa olla toore ja materjalid, mis tootmise käigus füüsiliselt ära tarvitatakse, samuti ei saa liisida väärtpabereid. Rentniku peamised kohustused liisimisel on: 26 1. rendimaksu tasumine liisingufirmale 2. renditava vara kindlustamine ja kindlustuspreemia maksmine kindlustusfirmale 3. liisinguvara säilimise tagamine 4. kahjude korvamine rendileandjale 5. liisinguvara mitteandmine kolmandale isikule ilma rendileandja loata 6. liisinguvara väljaostmine (kui see on ettenähtud lepingus). Liisingu põhieelised rentnikule on: 1. rentnik saab kauba vajadusel, mitte aga vaba raha olemasolu, st.. rentniku maksevõime ei nõrgene 2
annaabi.ee 
