RENDIPINNA ÜLEANDMISE VASTUVÕTMISE AKT Käesolev rendipinna üleandmise vastuvõtmise akti (edaspidi: Akt) on koostanud [kuupäev] (1) [Rendileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rendileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Rentniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rentnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled vahel alljärgnevas: 1. Vastavalt Poolte vahel [kuupäev] sõlmitud rendilepingule (edaspidi: Leping) annab Rendileandja Rentnikule üle ja Rentnik võtab vastu ruumid, asukohaga [asukoht], üldpinnaga [ruutmeetrite arv] m2 (edaspidi: Rendipind) valduse. 2. Rentnik kinnitab, et ta on põhjalikult tutvunud Rendipinnaga ning see ...
MAA RENDILEPING Käesoleva maa rendilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Rendileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rendileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Rentniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rentnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Rentnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel maa asukohaga [kinnistu asukoht], milline on kantud kinnistusraamatusse [Tallinna/Tartu/Pärnu/Viru (mittevajalik kustutada)] Maakohtu kinnistusameti [kinnistusjaoskonna nimi] kinnistusjaoskonna registriosa nr [registriosa number] all, suurusega [hektarite ar...
kasutusse ruumid, mida üürnik tohib kasutada ainult oma majandus- või kutsetegevuses. Kuigi üürnikule läheb üle äriruumide valdus ja täielik kasutamisõigus, ei tohi üürnik äriruume edasi üürida ega anda muul viisil kolmandate isikute kasutusse ilma üürileandja eelneva kirjaliku loata. Maa rendileping • Maa rendilepinguga annab rendileandja rentniku kasutusse maa, mida rentnik võib kasutada ainult rendilepingus määratud sihtotstarbel. Maa üleandmisel rentniku valdusesse tuleks koostada üleandmise akt, kus on ära märgitud üleantud maa osad ja maaga otstarbe poolest seotud ja üleantud esemed (näiteks põllutööriistad jms) ning nende seisund. Rendipinna üleandmise-vastuvõtmise akt • Rendipinna üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse selleks, et anda poolte vahel sõlmitud rendilepingus määratud objekt üle rendileandjalt rentnikule
No. of Vehicle:____________ Sõiduki/vara hind (Price) 12900EUR (vin:__________________; __________________;__________________) Marsruut/ Route:_________________________________________________Tagatisraha:______________ Päevi/Days:____________Tasu/päev (Fee/day): ____________Kokku/Total:_______________ Tasu sisaldab sõidukiga läbitavat kilometraazi________km/päevas(_______________) Käesoleva rendilepingu kohaselt kohustub rendileandja andma rentnikule kasutamiseks rendilepingus toodud tingimustel märgitud sõiduki- rendilepingu eseme. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti) rendileandjale kogu rendiperioodi eest. Sõiduki või muu renditud eseme, mis on märgitud käesolevas lepingus rendiesemeks, ennetähtaegsel tagastamisel makstud renditasu ei tagastata. Sõiduk väljastuse ja tagastuse aeg on kell 9.00, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Sõiduki üleandmise aeg: _____.______.’2014 kell:________, Üleandmise koht: Kauka tn. 1 Tallinn
· Muutuvkulud ja püsikulud · Otsekulud ja kaudkulud Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos müügi/tootmise mahu muutumisega, näiteks toorme kulu mida rohkem toodetakse seda rohkem tooret vajatakse. Samas muutuvkulu tooteühikule ei muutu ühe laua tootmiseks kulub 2 ruutmeetrit materjali, ükskõik kas me toodame ühe laua või kümme lauda. Püsikulud on kulud, mis müügi/tootmise mahu muutumisel jäävad samaks, näiteks rendi kulu tavaliselt lepitakse rendilepingus kokku perioodi rendisummas, mis ei sõltu müügi/tootmise mahust. Loomulikult ei jää püsikulud igavesti samaks näiteks müügi/tootmise mahu olulisel suurenemisel tuleb pinda lihtsalt juurde rentida. Oluline on kulude ja tulude järjepidev jälgimine, võrdlus eelarvega, trendidega, oluliste seoste analüüs. Informatsioon peab olema seostatud, võrreldav. Analüüs aitab: · Saada ülevaadet · Avastada ,,peidetud reserve" · Ennustada tõenäolisi arenguid
34. Liisingu olemus ja liigid Liisingleping on leping, mille puhul kasutab rentnik lepingu alusel tasu eest rendile andjale kuuluvat vara kokkulepitud perioodi jooksul. Liisinglepingud võivad olla erinevad sõltuvalt sellest, kas vara omandiõigus rendiperioodi lõppedes läheb rentnikule üle (kapitalirent) või ei lähe üle (kasutusrent). Kasutusrent on rent, mida rentnik rendilepingu kohaselt saab lisanduvaid väljamakseid tegemata ühepoolselt lõpetada enne rendilepingus toodud tingimuste täitmist või rendiperioodi lõppemist ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Rentnik maksab liisingufirmale vara kasutamise eest rendimakseid. Tegurid, mis kujundavad rendimaksete suuruse: vara soetusmaksumus ja liisingufirma ressursi hind. Kapitalirent on rent, mis ei ole kasutusrent. Rentnik maksab liisingufirmale vara väljaostumakseid
Tagatud on operatiivne ülevaade kõigist ettevõtte töötajatest ja nende andmed ning töölepingud on kiiresti leitavad. Nimi: Rendiruumide haldamine Tegutsejad: Juhataja, rentnik Eesmärk: Tagada ettevõttele korrektne ja selge renditavate pindade ning rentnike arvestus. Ülevaade rendiruumidelt laekuvatelt tuludelt ja rentnike makseharjumuste kohta. Kirjeldus: Juhataja, olles eelnevalt määranud renditavate ruumide nimekirja, sõlmib rentnikuga ruumi kohta rendilepingu. Rendilepingus on üheselt ära möääratud rendi tingimused: rendisumma, rentniku muud kohsutused jne. Vajadusel tellib juhataja ruumile remondi, et viia selle seisukord vastavaks rendilepingus määratuga. Poolte kokkuleppel (või muul viisil, kui see on nii rendilepingus sätestatud)on võimalik ka renditingimuste muutmine. Rendiperioodi lõppemisel või osapoole lepinguga võetud kohustuse täitmata jätmisel võib teine osapool rendilepingu lõpetada.
mittevastavuse tõttu 117. Milliseid õiguskaitsevahendeid võib üürileandja kasutada? Nõuda viivist Lepingu ülesütlemine 118. Mis on rendileping? Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esimesest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 119. Mille poolest rendileping erineb üürilepingust? Rendilepingus peab rendileandja võimaldama korrapärase majandamise käigus vilja, üürileandja peab aind tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 120. Mis on litsentsileping? Litsentsilepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 141
Riskifaktorid: · Lühike tegutsemisaeg. Äriplaan on tehtud 3 aasta peale, seega selgub tegutsemise käigus, kas äriplaan on kindel või mitte. Vajaduse korral on ettevõtte juht valmis tegema korrektuure. Ühe riskielemendina võib välja tuua olukorra, kus ruumide rentnik soovib lõpetada ettevõttega rendilepingu ennetähtaegselt. Selle olukorra vältimiseks, püütakse saavutada võimalikult head lepingutingimused ruumide rendilepingus. · Piiratud ressursid. See riskifaktor kuulub ettevõtte ühtede arvestavamate riskide hulka. · Piiratud juhtimiskogemus. Ettevõtte personalipoliitikas nähakse ette, et juhtimisse kaasatakse inimesed, kellel on teatav juhtimiskogemus ja täiendatakse end pidevalt. · Turu ebakindlus. Igaaastasest kasumist eraldab ettevõte 10% kohustuslikku reservkapitali, mis tagab turu kõikumisel tagavarad. · Tootmise/ teeninduse ebakindlus
mittevastavuse tõttu 117. Milliseid õiguskaitsevahendeid võib üürileandja kasutada? Nõuda viivist Lepingu ülesütlemine 118. Mis on rendileping? Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esimesest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 119. Mille poolest rendileping erineb üürilepingust? Rendilepingus peab rendileandja võimaldama korrapärase majandamise käigus vilja, üürileandja peab aind tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 120. Mis on litsentsileping? Litsentsilepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 141
lepingus fikseeritud perioodide kohta, kusjuures müügi momendiks loetakse omandiõiguse üleminekumoment ostjale. Müügituludeks on: 1) kaupade, materjalide, väikevahendite, omatoodangu ja teenuste müügi netokäive; 2) vallas- ja kinnisvara kasutusrendile (üürile) andmisest saadav netorent (netoüür), kui see on ettevõtte põhitegevus või põhitegevuse haru; 3) kapitalirendi ja liisingu puhul summa, mille võrra rendileantud vara on rendilepingus hinnatud kõrgemalt selle soetusmaksumusest; 98 4) komisjonimüügist saadud komisjonitasu ja vahendusteenuseid osutavas ettevõttes saadud vahendustasu; 5) kaupade, materjalide, väikevahendite ja omatoodangu puudujääkide süüdlaselt sissenõutud summad; 6) kaupade, materjalide, omatoodangu ja -teenuste tasuline mittetootlik tarbimine
annaabi.ee 
