● Kui esimese 5 aasta jooksul täheldatakse ainult väikest funktsioonide halvenemist, jääb kahe kolmandiku SM-i haigete tervis 15 aasta jooksul suhteliselt stabiilseks; ● kui funktsioonid algusest peale kiiresti halvenevad, tuleb 15 aasta pärast oodata funktsioonide järsku halvenemist. ● Haiguse soodsa kulu tundemärgid on järgmised: ● esialgsed sümptomid sensoorsete häirete ja nägemishäirete kujul; ● toimub häirete täielik remissioon; ● 5 aasta pärast ei täheldata funktsioonide halvenemist. Kliinilis-neuroloogilised sümptomid ● Ühe SM-i haige sümptomid võivad jahmatamapanevalt erineda teise sama haigust põdeva inimese sümptomitest. ● Kõik tekkivad sümptomid sõltuvad sellest, millises kesknärvisüsteemi osas on plaadike või kahjustus formeerunud. ● Sensoorsed häired ● Nägemishäired ● Peapööritus ja koordinatsioon ● Liikumisraskused
· Anti-CCP ja RF kõrged tiitrid · Paljude väikeste liigeste haaratus · Varased erosioonid · ILD Case courtesy of A.Prof Frank Gaillard, Radiopaedia.org, rID: 7245 Case courtesy of A.Prof Frank Gaillard, Radiopaedia.org, rID: 12274 Ravi põhiprintsiibid · Ravi toimub koostöös patsiendiga · Varajane DMARD ravi alustamine · Eesmärgiks remissioon 1 turses/valulik liiges, madal põletikuline aktiivsus · Jälgimine ravi kõrvaltoimete osas · Haiguse aktiivsuse regulaarne hindamine 1. Sünteetilised DMARD: metotreksaat, hüdroksüklorokviin, leflunomiid, sulfasalasiin; 2. Bioloogilised DMARD: 1. TNF inhibiitorid: inflliksimab, etanercept, adalimumab, golimumab; VN: HepB chr; NB: TBC! 2. IL-6 inhibiitorid: tocilizumab 3. B-lümfotsüütide vastane ravi: rituksimab; NB: PML! 3
vananemine ja paksenemine. Paksenenud nahk ei lase kiirgusel sügavamatesse kudedesse tungida ning pakub UV-kiirguse eest palju tugevamat kaitset kui lihtsalt tumedam nahavärv. UVB-valgusravi kasutatakse kõige enam järgmiste nahahaiguste raviks: psoriaas, atoopiline dermatiit, vitiliigo (valgete laikude haigus). UVB-teraapia annab väga head tulemust psoriaasi puhul võimaldades saavutada pikaajaline remissioon (3 12 kuud).UVB pidurdab psoriaasirakkude paljunemist ning needkäituvad nagu normaalsed rakud. Kui enamik psoriaasiravimeid vähendavad vaidpõletikku nahapinnal, siis UVB-kiirgus aktiviseerib kõiki meie keha funktsioone ning keha hakkab ise seespidiselt haiguse vastu võitlema. Nahk kujutab endast esmast kaitseliini keskkonnafaktorite, sealhulgas UVK kahjustava toime vastu. UVK eest kaitsevad inimest esmajärjekorras naha optilised omadused. Umbes 5% UVK-st
b. Märgatavalt alanenud efekt jätkuval sama alkoholikoguse kasutamisel. 11. Võõrutusseisund, mis ilmneb emma kummana järgnevatest : a. Tüüpiline alkoholivõõrutussündroom b. Alkohol (või lähedalt seotud ollus, nagu bensodiasepiin) on kasutusel et leevendada või ära hoida võõrutusnähte. Raskusaste : Kerge : 2 3 sümptomi olemasolu 8 Mõõdukas : 4 5 sümptomi olemasolu Raske : 6 või rohkema sümptomi olemasolu Remissioon : Varane remissioon : eelnevalt on olnud täidetud alkoholismi kriteeriumid ja nüüd ei ole ükski kriteerium täidetud vähemalt 3 kuu ja vähem kui 12 kuu jooksul (erandiks kriteerium "Iha või tugev soov või tung kasutada alkoholi"). Püsiv remissioon : eelnevalt on olnud täidetud alkoholismi kriteeriumid ja nüüd ei ole ükski kriteerium täidetud vähemalt 12 kuu jooksul või kauem (erandiks kriteerium "Iha või tugev soov või tung kasutada alkoholi").
Aktiivsuse alanemine, huvide kadumine, sihitus, tegevusetus, enesesse sulgumine, sotsiaalne isoleerumine. Diagnostilised kriteeriumid: vähemalt 1 grupist a-d , vähemalt 2 grupist e-h, vähemalt kuu aega Prodromaalperiood(nädalaid, kuid) huvi kadumine töö, sotsiaalse tegevuse, oma välimuse hügieeni suhtes, üldine ärevus, murelikkus, depressioon Kulu tüübid: *püsikululine *Episoodiline süveneva defektiga *episoodiline stabiilse defektiga *Episoodiline remiteeruv *Osaline remissioon *Täielik remissioon *Jälgimisperiood vähem kui aasta Alavormid: paranoidne, hebefreenne, katatoonne, diferentseerumata, residuaalne, lihtne, muu skisofreenia Paranoidne skisofreenia paranoilised luulumõtted, hallukad(eriti kuulmis), kõne-, tunde-, tahteeluhäired ja katatoonsed ähud on väheväljendunud ; kontrolli-, mõjustus-, hõivatusluul ; tagakiusamisluul ; suhtumisluul ; kõrge päritolu luul ; missiooniluul ; kehamuutusluul ;
kusagilt abi saab, siis inimene ei õpigi end ise aitama, vaid otsib abi kogu aeg mujalt, sõltub teistest). o Pole mõtet kasutada ravimit, mis valu koldeni ei jõua. o Kas depressioon mõjutab ravi efektiivsust? Paljud antidepressandid head ka valuravis. Järelkontroll 4 o 2, 4, 6 nädala pärast jne. Remissioon. 1-2 kuu tagant. Kui 3 kuud remissioon siis arutelu kas ravi lõpetada või jätkata, kui kaua ravi kestis (5a puhul 3 kuud vähe). Eelmisele annusele tagasiminek. Ravi lõpetamine ettevaatlikult. 10 päeva jooksul vähendada. Tablettravi toimub skeemi järgi. o Algul veerand tabletti ja järk-järgult annust suurendada. Suurendatakse kuni ravi aitab või kroonilise valu skaalal on valu 3 palli. Kui võimalik siis
(McPherson et al 2004: 232) 25 Vähiravis eristatakse 3 etappi: tervistav ehk kuratiivne ravi, elu pikendav, kasvaja levikut piirav ning elukvaliteeti parandav onkospetsiifiline ehk kasvajavastane palliatiivne ravi ning kasvajast tekitatud vaevuste palliatiivne ravi ehk parim toetav ravi. (Putnik 2009) Kõige sagedasem termin vähiravi efektiivsuse iseloomustamisel on remissioon. Remissioon tähendab, et pahaloomuline kasvaja on ravi tulemusel kadunud, seda ei avastata olemasolevaid uuringuid kasutades. Kui kasvaja taaspuhkeb pärast remissiooni, nimetatakse seda retsidiiviks. (RR 2011) Täiendavad mõisted ravi efektiivsuse hindamisel on elulemus ja haigusevaba elulemus. Kui haigusetunnuseid ei ole tekkinud 5 aastat pärast ravi, nimetatakse seda 5 aasta haigusevabaks elulemuseks, mida loetakse püsiva raviefekti saavutamiseks. (Ibid) 4.1. Kirurgiline ravi
- Kaasuvad haigused nt sõltuvused - Kaasuvad ravimid - Mitmetoimeliste ravimite toimes enam individuaalseid eripärasid - Toimeefekti süstemaatiline jälgimine Depressiooni kehalised sümptomid - Fibromüalgia - Rindkerevalu - Pseudoneuralgia - Krooniline vali - Ärritatud soole, põie või mao sündroom Bipolaarse häire ravi - Milline on käesolev kliinine pilt – ravimi valik - Esmane või korduv episood - Eesmärgiks võimalikult täielik ja pikem remissioon, lühem haigusperiood, väiksem suitsiidirisk - Farmakoteraapia - Elektrokonvulsiivteraapia - Psühhosotsiaalne ravi Suitsiidi riskitegurid - Soolised erinevused: mehed neli korda sagedamini, naistel suitsiidimõtteid ja katseid kolm korda rohkem, harva enne puberteeti, meestel tipneb peale 45 eluaastat, naiste suitsiidide arv kõrgem peale 55 eluaastat - Rass: valged 2-3 korda tihedamini enesetapp
Loomulikult ei pea kannatama ka tugevat valu. Real juhtudel on haigustunnuste põhjal võimalik haigust määratleda ehk panna diagnoos. Täpsustamiseks on kasutusel mitmesugused labotoorsed ja instrumentaalsed uurimismeetodid. Sündroomi all mõistetakse püsivamete ja iseloomulikumate haigustunnuste kogumikku. Konkreetne sündroom võib olla kasutusel diagnoosina. Sündroome nimetatakse sageli teda esmakordselt kirjeldanud autorite-uurijate-arstide nimede järgi. Remissioon tähendab haigustunnuste taandumist, retsidiiv aga tagasipöördumist. Remissioonide ja retsidiivide vaheldumine on iseloomilik kroonilise kuluga haigustele, eriti vaimuhaigustele. Retsidiivide tekkes on oluline osa organismi üldseisundil. Selle halvenemine soodustab retsidiivide teket. Retsidiivide teke on sõltuvuses ka sesoonsetest muutustest, st. aastaaegadest ja nad ilmnevad enam hilissügisel ja kevadel.
vaibumiste (remissioonide) vaheldumisena. Oluline on vähendada retsidiive ning pikendada remissiooniperioode. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: 1. ägeda haiguse sümptoomidevaene kulg 2. ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi (mittesobiv ravim või ravimi annus) 3. haigustekitaja resistentsus 4. algselt kroonilised haigused (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid) Kroonilise haiguse staadiumid: · Remissioon- haigusnähtude ajutine taandumine · Retsidiiv - krooniliste kuluga haiguste korral haigusnähtuste taasteke Haiguse riskifaktorid: faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt · Riskifaktor on haiguse tekke tõenäosuse näitaja (indikaator), ei pea veel olema haiguse põhjus · Soodumus (predispositsioon) on geneetilistest muutustest/iseärasustest tingitud haiguse esinemise tõus
annaabi.ee 
